Kalandus

EL kehtestab kalavarude kaitseks piirangud sellele, kui palju kala võib püüda. See on elujõulise ELi kalandussektori jaoks otsustava tähtsusega. Püügi piirnormid määratakse igal aastal kindlaks rohkem kui 200 kaubanduslikul eesmärgil kasutatava liigi jaoks, lähtudes sõltumatutest teaduslikest nõuannetest.

Lisaks võtab EL vastu mitmeaastased kavad konkreetsete merealade kohta, et tagada pikaajaline kaitse. Samuti aitavad mereökosüsteemidele tekitavat kahju piirata ebaseadusliku kalapüügi vastased meetmed.

Püügikvootide kehtestamine ELi liikmesriikide vahel

Nõukogul on oluline roll ELi kalavarude püügi piirnormide (lubatud kogupüük) ja riiklike kvootide kehtestamisel, kuna tegemist on valdkonnaga, kus nõukogul on õigusaktide vastuvõtmise eest ainuvastutus.

1. Konsulteerimine ja ettepanek: komisjon esitab ettepaneku püügi piirnormide kohta, mis põhineb teaduslikel nõuannetel.
2. Läbirääkimised: ELi liikmesriikide esindajad analüüsivad ja arutavad ettepanekut nõukogu kalanduspoliitika töörühmas.
3. Kokkulepe: ELi liikmesriikide ministrid lepivad põllumajanduse ja kalanduse nõukogus püügi piirnormides ja -kvootides kokku.
4. Vastuvõtmine: nõukogu võtab kokkuleppe ametlikult vastu ja sellest saab õigusakt.

• Kuidas kehtestatakse püügi piirnormid ja kvoodid

Ülepüük on võrreldes 20 aasta taguse ajaga vähenenud

Tänu kalapüüki kestlikumaks muutvale kalanduspoliitikale ja selle meetmetele on kalavarud hakanud taastuma. 2003. aastal oli igast kümnest kalavarust ülepüütud seitse, samas kui 2022. aastal mõjutas ülepüük ainult kolme kalavaru kümnest. See tähendab, et ülepüük on ligikaudu 20 aasta jooksul vähenenud 40 protsendipunkti.

Kuigi need andmed demonstreerivad ELi õigusnormide positiivset mõju kalavarude seisundile, on ülepüük endiselt probleem. Vahemere, Musta mere ja Läänemere kalavarude seisund on jätkuvalt kriitiline ja nõuab edasisi meetmeid.