ELi suhted Kanadaga
EL ja Kanada on pikaajalised strateegilised partnerid, kes jagavad ühised väärtusi, nagu demokraatia, pühendumine reeglitel põhinevale rahvusvahelisele korrale ning vaba ja õiglane kaubandus.
Tuleviku allianss
29.–30. oktoobril 2026 toimunud ELi ja Kanada tippkohtumisel lõid juhid nn tuleviku alliansi, et tihendada ELi ja Kanada strateegilist partnerlust ning luua ühine heaolu ja majandusjulgeoleku ruum.
Tuginedes partnerite ühistele väärtustele ja üksteist täiendavatele tugevatele külgedele, esitab liit konkreetsed algatused koostöö tugevdamiseks kuues valdkonnas.
Kaubanduskoostöö ja regulatiivne koostöö
Kaubandus- ja investeerimissidemete tugevdamine ning ettevõtlustõkete vähendamine kummalgi pool ookeani.
Digivaldkond ja teadusuuringud
Koostöö edendamine digitehnoloogia, teadusuuringute, innovatsiooni ja ühenduvuse valdkonnas.
Kriitilised toormed ja energia
Kriitiliste toormete tarneahelate tugevdamine ning energiajulgeoleku ja taastuvenergiale ülemineku valdkonnas tehtava koostöö tõhustamine.
Finantsteenused ja -turud
Piiriüleste kapitalivoogude ja investeeringute toetamine.
Julgeolek ja valmisolek
Kaitsekoostöö, kerksuse ning ühistele ohtudele ja hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse tugevdamine.
Suhtlus
Rohkemate võimaluste loomine inimeste jaoks, et nad saaksid õppida, töötada, teadusuuringuid teha ja luua püsivaid sidemeid.
Juhid leppisid samuti kokku, et teevad tööd ELi ja Kanada veelgi tihedama assotsieerimise nimel ning töötavad 2027. aasta ELi ja Kanada tippkohtumiseks välja kontseptsiooni Kanada üha tihedamast assotsieerimisest ELiga. See ei hõlmaks siiski täisliikmeks saamist.
Poliitiline ja majanduslik koostöö
ELi ja Kanada pikaajaline poliitiline ja majandusalane partnerlus põhineb kahel 2016. aastal allkirjastatud olulisel lepingul: strateegilise partnerluse leping ning laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping.
Tuginedes 1976. aasta kaubandus- ja majanduskoostöö raamlepingule, loovad need lepingud aluse ELi ja Kanada tihedamale koostööle kahepoolsetes ja ülemaailmsetes küsimustes.
Strateegilise partnerluse leping
Strateegilise partnerluse lepingus on sätestatud ELi ja Kanada ühised demokraatlikud väärtused ning sellega tõhustatakse poliitilist dialoogi paljudes valdkondades, hõlmates rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, majanduslikku ja kestlikku arengut, õigust, vabadust ja turvalisust.
Leping allkirjastati 2016. aastal ja seda hakati ajutiselt kohaldama 2017. aasta aprillis.
Laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA)
CETA tugevdab ELi ja Kanada vahelisi majandussidemeid. Leping vähendab kaubandustõkkeid, hõlbustab kaupade ja teenustega kauplemist ning loob ettevõtjatele uusi võimalusi ja investoritele prognoositavamaid tingimusi.
EL ja Kanada kaotasid CETAga omavahelised tollimaksud 98% tariifiridade ulatuses. CETA allkirjastati 2016. aastal ja seda hakati ajutiselt kohaldama 2017. aasta septembris.
2025. aastal oli ELi ja Kanada kaubavahetuse ja teenuskaubanduse maht ligikaudu 130 miljardit eurot, mis on üle 80% rohkem kui 2016. aastal.
Koos esindavad EL ja Kanada peaaegu viiendikku maailma SKPst ning ligikaudu 19% ülemaailmsest kaubavahetusest ja teenuskaubandusest.
Julgeolek ja kaitse
23. juunil 2025 toimunud tippkohtumisel allkirjastasid EL ja Kanada julgeoleku- ja kaitsepartnerluse. Sellega luuakse raamistik tihedamaks koostööks sellistes valdkondades nagu kriisiohje, kaitsetööstus, meresõidu turvalisus, sõjaline liikuvus ning küber- ja hübriidohud. Kanada on esimene partner, kellega EL on käivitanud spetsiaalse iga-aastase julgeoleku- ja kaitsedialoogi.
Kanada on ainus riik väljaspool Euroopat, kes osaleb Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahendis (SAFE), mis on 150 miljardi euro suurune ELi rahastamisvahend, millega toetatakse liikmesriike, kes ühishangete kaudu investeerivaid kaitsetööstusse. 2026. aastal sõlmitud leping võimaldab Kanada kaitseettevõtetel ja -toodetel osaleda SAFE-rahastamisvahendi raames korraldatavates liikmesriikide hangetes.
Toetus Ukrainale
Euroopa Liit ja Kanada toetavad tugevalt Ukrainat Venemaa agressioonisõjas. Kanada on sõjalise toetusena eraldanud üle 8,5 miljardi dollari ning Ukraina taastamiseks ja ülesehitamiseks üle 750 miljoni dollari.
EL ja Kanada teevad koos G7 partneritega koostööd, et suurendada Venemaa-vastaste sanktsioonide, nende täitmise tagamise ja ekspordikontrolli piirangute koordineerimist.
EL ja Kanada on samuti ühiselt pühendunud Ukraina taastamis- ja ülesehituspüüdlustele. Ukraina, Kanada, EL ja teised partnerid on loonud Ukraina vahetute ja pikaajaliste vajaduste rahuldamiseks Ukraina rahastajate platvormi.
Kanada ja Ukraina on Ukraina laste tagasitoomise rahvusvahelise koalitsiooni kaaseesistujad. EL on kõnealuse algatuse täisliige. Selles osaleb 47 valitsust ja partnerit, kes teevad tööd selle nimel, et Venemaa poolt küüditatud ja sunniviisiliselt ümber asustatud lapsed saaksid turvaliselt koju tagasi pöörduda ja oma elu uuesti üles ehitada. Ukraina ametiasutuste sõnul on alates Venemaa agressioonisõja algusest 2022. aasta veebruaris viidud ära üle 20 500 lapse.
Keskkond ja kliimamuutused
24. novembril 2023 Saint John’sis toimunud ELi ja Kanada tippkohtumisel lõid EL ja Kanada rohelise liidu. Kõnealuse liidu eesmärk on tõhustada koostööd kliimameetmete ja keskkonnakaitse valdkonnas nii kahepoolselt kui ka rahvusvahelistel foorumitel.
See hõlmab kuut prioriteetset valdkonda:
kliimameetmed
keskkonnakaitse ja maailmamere kaitse
energiasüsteemi ümberkujundamine
roheline tööstuspööre
teadusuuringud ja innovatsioon
kliima ja elurikkuse rahastamine
Roheline liit hõlmab mitmeid konkreetseid kohustusi. Mõlemad partnerid on õiguslikult kohustatud saavutama 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Nad kavatsevad jätkata süsiniku hinnastamisega seotud kogemuste jagamist ja selle edendamist teistes riikides.
Energeetika valdkonnas toetavad nii EL kui ka Kanada ülemaailmset tõuget selliste fossiilkütuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kiirendamiseks, mille puhul ei rakendata kasvuhoonegaase oluliselt vähendavat tehnoloogiat, samuti uue söepõhise elektritootmise lõpetamiseks ning vesiniku rahvusvaheliste standardite ja sertifitseerimise väljatöötamiseks.
Looduse valdkonnas kohustuvad nad lõpetama plastireostuse 2040. aastaks ja võtma kaitse alla vähemalt 30% maailmamerest ning kinnitavad veel kord oma kohustust peatada avamere nafta- ja gaasiammutamine Arktika vetes. Samuti süvendatakse koostööd kriitiliste toormete väärtusahelate valdkonnas.
Digivaldkond, teadus ja tehnoloogia
ELil ja Kanadal on pikaajaline partnerlus teadus- ja uurimistöö ning tehnoloogiaarenduse valdkonnas, mis tugineb 1996. aastal jõustunud teadus- ja tehnikaalase koostöö kokkuleppel.
2024. aasta juulis assotsieerus Kanada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmiga „Euroopa horisont“. See võimaldab Kanada teadlastel ja organisatsioonidel osaleda ühistes teadusprojektides ELi kolleegidega võrdsetel tingimustel.
Koostöö laieneb ka digitehnoloogiale ja innovatsioonile 2023. aasta novembris käivitatud ELi ja Kanada digipartnerluse kaudu. Partnerluse eesmärk on edendada turvalist, kaasavat ja inimkeskset digimajandust, keskendudes sellistele valdkondadele nagu tehisintellekt, kvanttehnoloogia, küberturvalisus ja digitaalne ühenduvus.
2025. aasta juunis leppisid ELi ja Kanada juhid kokku ka digikaubanduse lepingu väljatöötamises, et oma majandussidemeid digisektoris veelgi tugevdada.
Mitmepoolsuse partnerid
EL ja Kanada on ühiselt kindlalt pühendunud mitmepoolsuse ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra toetamisele ja edendamisele. Nad teevad tihedat koostööd nii kahe- kui ka mitmepoolsel tasandil, et tugevdada demokraatiat, edendada rahu ja julgeolekut, kaitsta inimõigusi ja õigusriiki ning toetada tõhusat mitmepoolsust.
EL ja Kanada on mõlemad ÜRO Peaassamblee raames 2026. aasta septembris käivitatud algatuse „Mitmepoolsuse partnerid“ kaastoetajad. Algatusele allakirjutanud kinnitasid veel kord, et ÜRO põhikirjal põhinev mitmepoolne süsteem on endiselt hädavajalik, kuid seda tuleks uuendada ja reformida, et see oleks tõhusam, representatiivsem, kaasavam ja eesmärgipärasem.
EL ja Kanada teevad G7 ja G20 raames tihedat koostööd, et edendada ühiseid prioriteete, sealhulgas ülemaailmset majanduslikku stabiilsust, kestlikku majanduskasvu ja kliimameetmeid ning koordineerida reageerimist pakilistele ülemaailmsetele probleemidele.
Lisateave
Viimati läbi vaadatud: 30. oktoober 2026