Julgeoleku- ja kaitsepartnerlused
EL sõlmib sarnaselt meelestatud kolmandate riikidega julgeoleku- ja kaitsepartnerlusi, et edendada rahu ja julgeolekut kogu maailmas.
Mis on julgeoleku- ja kaitsepartnerlused?
Julgeoleku- ja kaitsepartnerlused on asendamatu komponent ELi jõupingutustes edendada rahu ja julgeolekut Euroopas ja kogu maailmas. Need moodustavad uue koostööraamistiku, mille eesmärk on veelgi tugevdada kolmandate riikidega kahepoolseid suhteid vastastikku kasulikul viisil.
Kõnealused partnerlused tuginevad olemasolevale ja pikaajalisele koostööle sarnaselt meelestatud partneritega. Need on õiguslikult mittesiduvad lepped.
Need on ka 2022. aasta märtsis vastu võetud strateegilise kompassi nurgakivi. Kompassi vastuvõtmisel kohustus EL tegema oma kahepoolsete partneritega järjepidevamat ja ulatuslikumat koostööd ning looma kohandatud partnerlusi, mis põhinevad ühistel väärtustel ja huvidel.
Euroopa Liidu nimel kirjutab julgeoleku- ja kaitsepartnerlustele nõukogu loal alla kõrge esindaja. Partnerite poolel allkirjastavad need asjaomase riigi välisminister ja/või kaitseminister.
Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass
Miks just julgeoleku- ja kaitsepartnerlused?
Julgeoleku- ja kaitsepartnerlused on kaugeleulatuvad lepped, mis kajastavad nii ELi kui ka partnerite kasvavat huvi tõhustatud kahepoolse julgeoleku- ja kaitsekoostöö vastu.
Kuigi need on kohandatud vastavalt igale individuaalsele partnerile, hõlmavad need partnerlused paljusid koostöövaldkondi, mille hulka kuuluvad:
- rahu, konfliktide tõkestamine ja kriisiohje
- kaitsealgatused ja -võimed
- hübriidohtude ning välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastane võitlus
- küberturvalisus ning kosmose- ja merendusjulgeolek
- terrorismivastane võitlus
- massihävitusrelvade leviku tõkestamine, desarmeerimine ja relvastuskontroll
- kliimajulgeolek
- naised, rahu ja julgeolek
Mitu partnerlust on allkirjastatud?
Seni on EL allkirjastanud julgeoleku- ja kaitsepartnerluse 12 riigiga:
- Ghana (24. märts 2026)
- Austraalia (18. märts 2026)
- Island (18. märts 2026)
- India (27. jaanuar 2026)
- Kanada (23. juuni 2025)
- Ühendkuningriik (19. mai 2025)
- Albaania (18. detsember 2024)
- Põhja-Makedoonia (19. november 2024)
- Lõuna-Korea (4. november 2024)
- Jaapan (1. november 2024)
- Norra (28. mai 2024)
- Moldova (21. mai 2024)
Tulevikus on kavas sõlmida veel partnerlusi.
Muud julgeoleku- ja kaitsekorraldused
Lisaks julgeoleku- ja kaitsepartnerlustele on ELil julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas mitmepoolsete, piirkondlike ja riiklike partneritega mitmesuguseid muid korraldusi.
Üha keerukamas geopoliitilises reaalsuses on ühistel huvidel põhinevad partnerlused endiselt mitmepoolsuse ning rahvusvahelise koostöö ja dialoogi tõhus tagatis.
ELi ja ÜRO koostöö
EL teeb ÜROga rahuoperatsioonide ja kriisiohje vallas tihedat koostööd nii tsiviil- kui ka sõjalistes küsimustes.
2003. aastal, kui EL käivitas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames oma esimesed tsiviil- ja sõjalised missioonid ja operatsioonid, esitasid EL ja ÜRO ühisdeklaratsiooni ELi ja ÜRO koostöö kohta kriisiohjamisel. Sellest ajast alates on nad oma strateegilist partnerlust rahuoperatsioonide ja kriisiohje valdkonnas veelgi tugevdanud.
ELi ja NATO koostöö
ELi ja NATO strateegiline partnerlus on endiselt äärmiselt oluline Euroopa-Atlandi piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse säilitamiseks. ELi ja NATO suhted vormistati 2000. aastate alguses, tuginedes meetmetele, mis võeti 1990. aastatel, et edendada suuremat Euroopa vastutust kaitseküsimustes.
EL ja NATO esindavad kokku rohkem kui miljardit inimest ja osa maailma suurimatest majandusjõududest. NATO on endiselt kollektiivkaitse alus ELi 23 liikmesriigi jaoks, kes on NATO liikmed.
Koostöö piirkondlike partneritega
EL on kindlalt pühendunud koostööle peamiste piirkondlike partneritega, muu hulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE), Aafrika Liidu (AL), Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS), Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) ja Pärsia lahe koostöönõukoguga (GCC).
Osalemine ELi tsiviil- ja sõjalistes missioonides ja operatsioonides
Kolmandad riigid on osalenud tsiviil- ja sõjalistes missioonides ja operatsioonides alates 2003. aastast, mil esimesed missioonid ja operatsioonid käivitati. Nende osalemist reguleerib individuaalsete kolmandate riikide ja ELi vahel allkirjastatud osalemise raamleping.
Lepingutes määratakse kindlaks kolmandate riikide ELi kriisiohjeoperatsioonides osalemise tingimused ning nende riikide suhted ELiga missioonide läbiviimisel. EL on kolmandate riikidega sõlminud üle 20 sellise lepingu.
Salastatud teabe vahetamist käsitlevad lepingud
Kolmandate riikidega sõlmitud salastatud teabe julgeolekukorda käsitlevate lepingute eesmärk on suurendada vastavate riikide kodanike julgeolekut ja turvalisust, jagades salastatud teavet ja luues mehhanismid, millega tagatakse jagatud teabe turve. EL on sõlminud üle 15 sellise lepingu.
Osalemine PESCO projektides
Kuigi alalises struktureeritud koostöös (PESCO) võivad osaleda ainult ELi liikmesriigid, kehtestas nõukogu 2020. aasta novembris üldtingimused, mille alusel võib kutsuda PESCO üksikprojektides osalema ka kolmandaid riike.
Näiteks kutsuti 2021. aastal sõjaväelise liikuvuse projektis osalema Kanada, Norra ja Ameerika Ühendriigid ning 2022. aastal Ühendkuningriik ja 2025. aastal Šveits.
Julgeoleku- ja kaitsedialoogid
EL peab julgeoleku- ja kaitsedialooge ja -konsultatsioone mitme partnerriigi, piirkonna ja mitmepoolse organisatsiooniga. Nende dialoogide eesmärk on edendada koostööd kõigis julgeoleku ja kaitsega seotud valdkondades ning tagada platvorm ühiste probleemide ja mureküsimuste lahendamiseks.
Lisaks korraldab kõrge esindaja Schumani julgeoleku- ja kaitsefoorumit, et hõlbustada kõrgetasemelist dialoogi rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja kaitse küsimustes. Foorum toob kokku ELi liikmesriikide, partnerriikide, rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide, akadeemiliste ringkondade ja mõttekodade esindajad.
Lisateave
Euroopa kaitsevalmidus
ELi kaitsesektor arvudes
Tsiviil- ja sõjalised missioonid ja operatsioonid
Viimati läbi vaadatud: 24. märts 2026