Küpsiseid kasutame selleks, et nõukogu veebisaidi sirvimine oleks nii mugav kui võimalik. Teatavaid küpsiseid kasutatakse veebisaidi külastuste statistiliste koondandmete kogumiseks, mis aitab meil veebisaiti pidevalt täiustada ja teie vajadustega paremini arvestada. Muid küpsiseid kasutatakse veebisaidi töökindluse parandamiseks ja turvalisuse tagamiseks.
Teie loal kasutame AT internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine teie jaoks võimalikult ladusaks.
Kui soovite saada küpsiste kohta rohkem teavet, kuidas ja miks me neid kasutame ning kuidas oma seadeid muuta, vaadake meie küpsistega seotud põhimõtete lehekülge.
Nõukogu võttis 11. veebruaril 2021 vastu määruse, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu. See 672,5 miljardi euro suurune rahastu moodustab keskse osa ELi erakorralistes taastamispüüdlustes Next Generation EU (NGEU) raames, mis on ELi juhtide poolt 2020. aasta juulis kokku lepitud 750 miljardi euro suurune toetuskava.
Rahastu aitab liikmesriikidel tegeleda COVID-19 pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõjuga, tagades samal ajal, et nende majanduses võetakse ette rohe- ja digipööre ning et majandus muutub kestlikumaks ja vastupidavamaks.
Taaste- ja vastupidavusrahastust toetuse saamiseks palutakse ELi liikmesriikidel koostada sidus pakett, mis hõlmab projekte, reforme ja investeeringuid kuues poliitikavaldkonnas:
rohepööre
digipööre
arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv ning töökohad
sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus
tervishoid ja vastupidavus
järgmise põlvkonna poliitikad, sealhulgas haridus ja oskused
ELi liikmesriikidel on reeglina aega 30. aprillini 2021, et esitada oma riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad, mis hõlmavad nende reformi- ja investeerimiskavasid kuni aastani 2026.
COVID-19 pandeemia on pannud meie ühiskonna ja majanduse enneolematul viisil proovile. Rahvatervisealane hädaolukord muutus kiiresti ELi ajaloo kõige tõsisemaks majanduskriisiks.
Alates pandeemia esimestest päevadest on EL võtnud meetmeid kriisi lahendamiseks. EL võttis viivitamata meetmeid ELi eelarve mobiliseerimiseks ning eelarve- ja riigiabireeglite kohaldamisel maksimaalse paindlikkuse võimaldamiseks. 9. aprillil 2020 esitas eurorühm 540 miljardi euro suuruse erakorralise toetuse paketi töökohtade, töötajate, ettevõtete ja liikmesriikide toetamiseks.
Oli selge, et majanduse taastumine nõuab ELi tasandil ühiseid jõupingutusi: ELi juhid otsustasid alustada tööd taastefondi loomiseks. Euroopa Komisjon esitas Euroopa majanduse taastekava ettepaneku 27. mail 2020.
See fond peab olema piisavalt ulatuslik, suunatud Euroopa kõige rohkem mõjutatud sektoritele ja geograafilistele piirkondadele ning mõeldud praeguse enneolematu kriisiga toimetulekuks.
ELi juhid leppisid 21. juulil 2020 kokku 1824,3 miljardi euro suuruses ulatuslikus paketis, millesse kuuluvad 1074,3 miljardi euro suurune mitmeaastane finantsraamistik ja erakorralised taastamispüüdlused 750 miljardi euro suuruse Euroopa taasterahastu „Next Generation EU“ (NGEU) raames.
Mitmeaastane finantsraamistik, mida toetab taasterahastu „Next Generation EU“, on peamine vahend, mille kaudu COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgedega võitlemiseks mõeldud taastepaketti rakendatakse. Samuti aitab see muuta ELi selle oluliste poliitikate, eriti Euroopa rohelise kokkuleppe, digitaalse revolutsiooni ja vastupanuvõime kaudu.
Juhid leppisid samuti kokku, et 30% mitmeaastase finantsraamistiku ja NGEU kogukuludest suunatakse kliimaga seotud projektidele.
Koos 540 miljardi euroga, mis on juba hädaolukorra turvavõrkudele (töötajate, ettevõtjate ja liikmesriikide jaoks) eraldatud, ulatub ELi üldine suutlikkus majanduse taastamist toetada 2364,3 miljardi euroni.
Selleks et ELil oleksid vajalikud vahendid COVID-19 pandeemia tekitatud väljakutsetega tegelemiseks, antakse Euroopa Komisjonile volitused laenata kapitaliturgudelt liidu nimel kuni 750 miljardi euro ulatuses (2018. aasta hindades) rahalisi vahendeid.
EL kasutab laenatud vahendeid üksnes COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemiseks taasterahastu „Next Generation EU“ (NGEU) taastamispüüdluste kaudu. Tagasimaksete tähtaeg on 31. detsember 2058.
Taasterahastut kasutatakse seitsme programmi kaudu laenude (360 miljardit eurot) ja toetuste (390 miljardit eurot) kujul:
Taaste- ja vastupidavusrahastu: 672,5 miljardit eurot
REACT-EU: 47,5 miljardit eurot
Programm „Euroopa horisont“: 5 miljardit eurot
Programm „InvestEU“: 5,6 miljardit eurot
Maaelu areng: 7,5 miljardit eurot
Õiglase ülemineku fond: 10 miljardit eurot
RescEU: 1,9 miljardit eurot
Juriidilised kohustused võetakse 31. detsembriks 2023. Seonduvad maksed tehakse 31. detsembriks 2026.
Taaste- ja vastupidavusrahastut ning REACT-EUd rahastatakse täielikult taasterahastust „Next Generation EU“. Muud summad on lisatoetused programmidele, mida rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku alusel.
Taastamispüüdlused (...) on olulised, keskendatud ja ajaliselt piiratud. Need on olulised, kuna kriisi mõjud on kaugeleulatuvad. Keskendatud, kuna need peavad olema suunatud piirkondadele ja sektoritele, mida kriis on kõige rängemalt tabanud. Ajaliselt piiratud, kuna mitmeaastane finantsraamistik ja seda reguleerivad eeskirjad jäävad liidu eelarve planeerimise ja rakendamise alusraamistikuks.
Järeldused, Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, 17.–21. juuli 2020
Taaste- ja vastupidavusrahastu
Uus taaste- ja vastupidavusrahastu moodustab suurema osa Next Generation EU jõupingutustest: ligikaudu 90% kogu rahastamispaketist.
672,5 miljardit eurot makstakse välja järgmiselt:
laenud: 360 miljardit eurot
toetused: 312,5 miljardit eurot
Toetuste puhul seotakse 70% kulukohustustega 2021. ja 2022. aastal järgmiste kriteeriumide alusel:
töötus 2015–2019
SKP pöördväärtus elaniku kohta
elanikkonna osakaal
Ülejäänud 30% seotakse kulukohustusega täielikult 2023. aasta lõpuks järgmiste kriteeriumide alusel:
reaalse SKP vähenemine 2020. aasta jooksul
reaalse SKP üldine vähenemine aastatel 2020–2021
SKP pöördväärtus elaniku kohta
elanikkonna osakaal
Liikmesriigid koostavad riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad, milles esitatakse nende reformi- ja investeerimiskava aastateks 2021–2023. Kavad vaadatakse läbi ja vajaduse korral neid kohandatakse 2022. aastal, et võtta arvesse 2023. aastaks ette nähtud rahaliste vahendite lõplikku jaotust.
Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskavasid kahe kuu jooksul pärast nende esitamist, tuginedes mitmele kriteeriumile, sealhulgas:
kooskõla Euroopa poolaasta riigipõhiste soovitustega
liikmesriigi kasvupotentsiaali, töökohtade loomise ning majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime tugevdamine
tõhus panus rohe- ja digipöördesse (riiklike kavade kohaselt peaks eraldatama vähemalt 37% eelarvest kliima- ja elurikkuse meetmetele ning veel 20% digimeetmetele)
Nõukogu kiidab komisjoni ettepaneku põhjal taaste- ja vastupidavuskavade hindamise heaks kvalifitseeritud häälteenamusega.
Maksetaotlustele antakse positiivne hinnang tingimusel, et asjakohased vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud.
Mis on ELi mitmeaastane finantsraamistik?
ELi pikaajaline eelarve 2021–2027
ELi pikaajaline eelarve on Euroopa majanduse taastamise kava keskmes. See on aluseks kõikidele programmidele ja investeeringutele, mis võimaldavad ELil kriisist jagu saada, luua töökohti ning ehitada üles kestliku majanduse tulevaste põlvkondade jaoks. Pikaajaline eelarve võimaldab ELil viia oma kulutused kooskõlla selliste poliitiliste prioriteetidega nagu rohe- ja digipööre.
Esimene taaste- ja vastupidavuskava on ametlikult esitatud
Portugal oli esimene riik, mis esitas ametlikult oma reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide kava, mida riik soovib rakendada taaste- ja vastupidavusrahastu toel.
Teadusuuringud ja innovatsioon taaste- ja vastupidavuskavades: investeeringud ja reformid
Ministrid pidasid mitteametlikul videokonverentsil poliitilise mõttevahetuse selle üle, kuidas taaste- ja vastupidavusrahastu abil saaks kaasa aidata Euroopa teadusruumi edasisele arengule.
Ministrid rõhutasid, et COVID-19 pandeemia on tõstnud esile teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsuse võitluses praeguse tervise- ja majanduskriisi vastu, samuti nende potentsiaali haavatavuse ennetamiseks tulevastes kriisides. Lisaks tunnistati laialdaselt, et teadusuuringud ja innovatsioon on rohe- ja digipöörde saavutamisel üliolulised.
Teadusuuringud ja innovatsioon on esirinnas majanduse taastamisel COVID-19 kriisist. Lisaks majandustegevuse stimuleerimisele võivad nad ka kiirendada rohe- ja digipööret ning suurendada majanduse vastupanuvõimet. Taaste- ja vastupidavusrahastu pakub ainulaadset võimalust Euroopa teadusruumi tugevdamiseks ja selle mõju suurendamiseks – ja vastupidi ka.
Portugali teadus-, tehnoloogia- ja kõrgharidusminister Manuel Heitor
Ministrid arutasid riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning tööstuspoliitika koostoimet
Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse, kuidas kasutada parimal viisil riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid, et saavutada tööstuspoliitika eesmärgid, misläbi tugevdatakse
ühtset turgu
rohe- ja digipööret
strateegilist sõltumatust avatud ELis
Ministrid olid üldiselt nõus, et konkurentsivõime nõukogu peaks etendama olulist rolli taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel ning et nõukogu peaks koordineerima ja suunama tehtavaid investeeringuid.
Rõhutati, et hästi toimiv ühtne turg ja aus konkurents on peamised eeltingimused, mis võimaldavad Euroopal COVID-19 kriisist tugevama ja vastupidavamana välja tulla. Ministrid rõhutasid kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamise tähtsust ühtse turu sujuvaks toimimiseks. Nad rõhutasid vajadust kooskõlastada liikmesriikide tegevust enne ajutiste kontrollimeetmete kehtestamist ELi sisepiiridel.
Nõukogu võttis taaste- ja vastupidavusrahastu vastu
Nõukogu võttis 11. veebruaril 2021 vastu määruse, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu. See taasterahastu „Next Generation EU“ keskmes olev 672,5 miljardi euro suurune rahastu aitab liikmesriikidel toime tulla COVID-19 pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõjuga.
Taaste- ja vastupidavusrahastu on mõeldud ka selleks, et tagada toetus rohe- ja digipöördele, mis võimaldab muuta ELi riikides majanduse kestlikumaks ja vastupidavamaks.
Taaste- ja vastupidavusrahastust toetuse saamiseks palutakse ELi liikmesriikidel koostada sidus pakett, mis hõlmab projekte, reforme ja investeeringuid kuues poliitikavaldkonnas:
rohepööre
digipööre
arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv ning töökohad
sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus
tervishoid ja vastupidavus
järgmise põlvkonna poliitikad, sealhulgas haridus ja oskused
ELi liikmesriikidel on reeglina aega 30. aprillini 2021, et esitada oma riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad, mis hõlmavad nende reformi- ja investeerimiskavasid kuni aastani 2026.
Nõukogu ja parlament saavutasid taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi suhtes esialgse kokkuleppe
Eesistujariik Saksamaa ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad jõudsid taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi suhtes esialgsele kokkuleppele. 672,5 miljardi euro suuruse rahastamispaketiga (2018. aasta hindades) on nimetatud rahastamisvahend taasterahastu „Next Generation EU“ põhielement.
Esialgne kokkulepe hõlmab mitmeid elemente, sealhulgas:
rahastamisvahendi ulatus
horisontaalsed põhimõtted
üldised toetuskõlblikkuse eeskirjad riiklike taaste- ja vastupidavuskavade jaoks
igas kavas esitatavad elemendid
komisjoni kasutatavad hindamiskriteeriumid
Vähemalt 37% iga kava kohaselt eraldatavast summast peab toetama rohepööret ja vähemalt 20% digipööret.
Esialgne kokkulepe esitatakse nüüd mõlemale institutsioonile kinnitamiseks.
Mitmeaastane finantsraamistik (2021–2027) võeti vastu
Pärast 16. detsembril 2020 Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist võttis nõukogu vastu määruse, millega määratakse kindlaks ELi mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027.
Määruse kohaselt on EL 27 pikaajaline eelarve 2018. aasta hindades 1074,3 miljardit eurot, mis hõlmab ka Euroopa Arengufondi integreerimist. Koos taasterahastuga „NextGenerationEU“, mille eelarve on 750 miljardit eurot, võimaldab see ELil eraldada eelolevatel aastatel enneolematud 1,8 triljonit eurot, et toetada taastumist COVID-19 pandeemiast ja ELi pikaajalisi prioriteete eri poliitikavaldkondades.
Nõukogu kiitis heaks järeldused „Teeme majanduse taastamise ringluspõhiseks ja keskkonnahoidlikuks“
Nõukogu kiitis heaks järeldused, mille eesmärk on anda laiaulatuslikke poliitilisi suuniseid komisjoni poolt vastu võetud ringmajanduse tegevuskavas ette nähtud mitmesuguste meetmete kohta. Järeldustes rõhutatakse ka ringmajanduse rolli COVID-19 kriisist taastumisel ning tuuakse esile seos digiüleminekuga, toonitades selle tähtsust ringmajanduse täieliku potentsiaali saavutamiseks.
Järelduste eesmärk on saavutada ringmajanduse tegevuskavas ette nähtud eri meetmete rakendamisel tasakaal ambitsioonika lähenemisviisi ja vajaduse vahel võtta arvesse mitmesuguseid probleeme, sealhulgas liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone.
Council moves to finalise adoption of MFF and recovery package
The Council adopted a set of decisions on legislative acts forming part of the package and laying down the EU's budgetary framework for the coming years. The decisions follow the European Council meeting on 10-11 December, as a result of which all member states could support the package.
The EU institutions can now finalise the procedures for the adoption of the multiannual financial framework for 2021-2027 and the recovery package.
Presidency and Parliament reach political agreement on REACT-EU
The German Presidency of the Council and the European Parliament reached a political agreement on REACT-EU, an emergency legislative initiative to release €47.5 billion through the structural funds to the member states and regions hardest hit by the COVID-19 pandemic. This additional funding, which is part of the EU's recovery effort, Next Generation EU (NGEU), will be available over two years:
€37.5 billion in 2021
€10 billion in 2022
REACT-EU, which stands for Recovery Assistance for Cohesion and the Territories of Europe, is intended primarily to support health services, jobs and small and medium-sized enterprises while stimulating the twin green and digital transitions.
Mitmeaastane finantsraamistik: nõukogu eesistujariik saavutas poliitilise kokkuleppe Euroopa Parlamendiga
Nõukogu eesistujariik Saksamaa saavutas poliitilise kokkuleppe Euroopa Parlamendi läbirääkijatega peetud kõnelustel, mille eesmärk oli saada Euroopa Parlamendilt nõusolek järgmisele mitmeaastasele finantsraamistikule ehk ELi pikaajalisele eelarvele.
Kokkulepe täiendab ELi juhtide vahel juulis kokku lepitud 1824,3 miljardi euro suurust laiaulatuslikku finantspaketti, mis ühendab 1074,3 miljardit euro suurust järgmist mitmeaastast finantsraamistikku ja 750 miljardi euro suurust ajutist taasterahastut „Next Generation EU“ (2018. aasta hindades).
Taastekavaga seonduvalt nähakse parlamendiga kokku lepitud paketis ette eelarvepädevate institutsioonide suurem kaasamine taasterahastu „Next Generation EU“ tulude järelevalvesse.
Kokkulepe esitatakse liikmesriikidele heakskiitmiseks koos järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja taastepaketi muude elementidega.
Kapitaliturgude taastepakett: nõukogu leppis kokku oma seisukohas
Liikmesriikide suursaadikud ELi juures leppisid kokku kapitaliturgude taastepaketti käsitlevas nõukogu seisukohas. Pakett sisaldab ELi kapitalituru reeglite sihipärast muutmist eesmärgiga
aidata ELi ettevõtetel avalikelt turgudelt kapitali kaasata
toetada pankade laenuandmisvõimet
hoogustada reaalmajandusse investeerimist
Komisjon esitas paketi 24. juulil 2020 osana ELi üldisest koroonaviirusest taastumise strateegiast. Seejärel arendas nõukogu seda võtmeprioriteedina edasi.
Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend: poliitiline kokkulepe nõukogu seisukoha suhtes
Ministrid jõudsid poliitilisele kokkuleppele taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi suhtes, mis on peamine vahend 750 miljardi euro suuruses taastepaketis, milles ELi juhid oma 17.–21. juuli kohtumisel läbirääkimiste teel kokku leppisid.
Alaliste esindajate komitee vormistab poliitilise kokkuleppe volitusena alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.
Eurogroup to focus on recovery and long-term growth
The Eurogroup adopted its work programme until June 2021, with a focus on economic recovery and long-term growth.
Ministers also discussed policy priorities for the eurozone in the context of the recovery.
Eurorühm jätkab euroala majanduse juhtimist kaasava taastumise suunas, millest saavad kasu kõik kodanikud, ning tööd majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks.
ELi juhid leppisid kokku, et digipöörde, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks tehakse kättesaadavaks vähemalt 20% taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi vahenditest. Koos pikaajalise ELi eelarve raames eraldatavate summadega peaksid need vahendid aitama muu hulgas saavutada järgmisi eesmärke:
soodustada järgmise põlvkonna digitehnoloogiate, sealhulgas superarvutite ja kvantarvutuse, plokiahela tehnoloogia jne arendamist Euroopas
arendada suutlikkust strateegiliste digitaalsete väärtusahelate, eriti mikroprotsessorite valdkonnas
kiirendada väga suure läbilaskevõimega ja turvaliste võrgutaristute, sealhulgas fiibervõrgu ja 5G kasutuselevõttu
suurendada ELi suutlikkust kaitsta ennast küberohtude vastu
kasutada digitehnoloogiaid ambitsioonikate keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks
Nõukogu määras kindlaks tulevase ühtse turu poliitika prioriteedid
Nõukogu võttis vastu järeldused selle kohta, milline roll on süvendatud ja täielikult toimival ühtsel turul majanduse jõulise taastumise ning konkurentsivõimelise ja kestliku Euroopa Liidu seisukohast.
Nõukogu pidas tervitatavaks ühtse turu tõkkeid käsitlevat pikaajalist tegevuskava ja teatist, mis esitati osana Euroopa Komisjoni 2020. aasta märtsi tööstusstrateegia paketist.
Nõukogu palus komisjonil hinnata ühtse turu vastupanuvõimet, võttes arvesse COVID-19 kriisist saadud kogemusi. Hinnang tuleks lisada 15. jaanuariks 2021 esitatavale aruandele.
ELi juhid jõudsid taastepaketi ja Euroopa 2021.–2027. aasta eelarve suhtes kokkuleppele.
Brüsselis kohtunud ELi juhid leppisid kokku 750 miljardi eurose eelarvega taastepüüdlustes, et aidata ELil toime tulla COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisiga, ning ELi pikaajalises 2021.–2027. aasta eelarves, mille maht on 1074 miljardit eurot.
See oli pärast pandeemia puhkemist esimene tippkohtumine, kus ELi juhid üksteisega füüsiliselt kohtusid.
Jõudsime taastepaketi ja Euroopa eelarve suhtes kokkuleppele. Loomulikult oli tegemist keeruliste läbirääkimistega ajal, mis on olnud väga ränk kõigile eurooplastele. See oli maraton, millel oli edukas lõpp kõigi 27 liikmesriigi, ent eriti nende elanike jaoks. See kokkulepe on hea. See kokkulepe on tugev. Ja mis kõige tähtsam, see on praegu Euroopa jaoks õige kokkulepe.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel esitas oma uue ettepaneku ELi pikaajalise eelarve ja taastepaketi kohta (nn läbirääkimispakett). See ettepanek oli aluseks juhtide aruteludele Euroopa Ülemkogu 17.–18. juuli 2020. aasta erakorralisel kohtumisel.
Meie majanduse taastamise eesmärgid võib kokku võtta kolme sõnaga: esiteks lähenemine, teiseks vastupanuvõime ja kolmandaks ümberkujundamine. Konkreetsemalt tähendab see COVID-19 põhjustatud kahju korvamist, meie majanduse reformimist ja meie ühiskonna ümberkujundamist.
Environment ministers: EU Green Deal should guide COVID-19 recovery
EU environment and climate ministers held a policy debate on the contribution of environmental and climate policies to the recovery from the COVID-19 pandemic. They agreed that the European Green Deal should guide the recovery towards green growth and a more resilient EU.
Me tahame ehitada üles kaasaegse, puhta ja elujõulise majanduse, mis aitab tagada järgmiste põlvkondade elatusvahendid. Taastamiskava võib aidata käivitada Euroopa majanduse pärast COVID-19 kriisi ning samal ajal edendada Euroopa kestlikkust ja kliimameetmeid.
Horvaatia keskkonna- ja energeetikaminister Tomislav Ćorić
Eesistuja Michel tegi ettevalmistusi otsuseks taastekava ja ELi pikaajalise eelarve kohta
ELi juhid arutasid videokonverentsil ELi 2021.–2027. aasta eelarvet ja COVID-19 kriisile reageerimiseks mõeldud taastekava. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel teatas oma kavatsusest korraldada juuli keskel füüsilisel kujul tippkohtumine ning esitada enne kohtumist ettepanek.
Komisjoni ettepanekute avaldamisele järgnenud esimesel kolmel nädalal oli meil võimalus konsulteerida liikmesriikidega, et saada selgust nende ettepanekute tõlgendamisel. Nüüd liigume järgmisse etappi: hakkame pidama läbirääkimisi. Mul on hea meel näha koostöövalmidust. Oleme teadlikud, et oluline on teha otsus võimalikult kiiresti.
Terviseministrid arutavad uut, tõhustatud programmi „EL tervise heaks“ käsitlevat ettepanekut
ELi terviseministrid pidasid esimese arvamustevahetuse Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku üle, millega kehtestatakse neljas terviseprogramm „EL tervise heaks“ ajavahemikuks 2021–2027.
Ministrid tervitasid üldiselt uut programmi „EL tervise heaks“ ja selle eesmärke. Programm on ette nähtud selleks, et anda märkimisväärne panus COVID-19 järgsesse majanduse taastamisse, keskendudes tervishoiusüsteemide vastupanuvõime tugevdamisele ja innovatsiooni edendamisele tervisesektoris.
Uue programmi eelarve peaks olema 25 korda suurem kui praegusel tervisevaldkonna tegevusprogrammil (kokku ligikaudu 450 miljonit eurot ajavahemikuks 2014–2020).
Ministrid arutasid, kuidas taastefond toetab reforme ja investeeringuid
Majandus- ja rahandusministrid rõhutasid, kui tähtis on kasutada rahalisi vahendeid selleks, et tagada majanduse kestlik taastumine ja saavutada ühised poliitilised eesmärgid, nagu rohepööre ja digiüleminek.
Nad arutasid Euroopa poolaasta seost majanduse taastekavaga ning riiklike investeerimis- ja reformivajaduste hindamist. Ministrid toonitasid vajadust:
Eesistuja Michel kutsus Euroopa Ülemkogu üles arutama taastekava ettepanekut
Euroopa Komisjon esitas 27. mail 2020 ettepaneku, mis käsitleb taastefondi ja ajakohastatud ELi pikaajalist eelarvet ehk mitmeaastast finantsraamistikku (2021–2027).
Euroopa Ülemkogu eesistuja tegi avalduse, milles märkis, et konsulteerib liikmesriikidega enne 19. juuniks kavandatud järgmist Euroopa Ülemkogu kohtumist. Samal ajal analüüsib ja hindab ettepanekut nõukogu.
Eesistuja Michel ja president von der Leyen esitasid ühise teekaardi majanduse taastumise suunas
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitasid ühise teekaardi majanduse taastumise suunas. Dokumendis esitatakse põhimõtted ja neli prioriteetset tegevusvaldkonda kriisist võitu saamiseks ja edasi liikumiseks.
Vaata infograafikut
