"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, 17.–21. juuli 2020
Peamised tulemused
ELi juhid leppisid kokku taastepaketis ja 2021.–2027. aasta eelarves, mis aitavad ELi pärast pandeemiat uuesti üles ehitada ning toetavad investeerimist rohe- ja digipöördesse.
Jõudsime taastepaketi ja Euroopa eelarve suhtes kokkuleppele. Loomulikult oli tegemist keeruliste läbirääkimistega ajal, mis on olnud väga ränk kõigile eurooplastele. See oli maraton, millel oli edukas lõpp kõigi 27 liikmesriigi ja eriti nende elanike jaoks. See kokkulepe on hea. See kokkulepe on tugev. Ja mis kõige tähtsam, see on praegu Euroopa jaoks õige kokkulepe.
Eesistuja Charles Michel Euroopa Ülemkogu kohtumise pressikonverentsil
COVID-19 kriisi sotsiaal-majanduslikud tagajärjed nõuavad ELi tasandil ühiseid ja uuenduslikke jõupingutusi liikmesriikide majanduse taastamise ja vastupanuvõime toetamiseks.
Soovitud tulemuse saavutamiseks ja kestlikkuse tagamiseks tuleks majanduse taastamise püüdlused siduda tavapärase mitmeaastase finantsraamistikuga, mis on kujundanud ELi eelarvepoliitikat alates 1988. aastast ning annab pikaajalise perspektiivi.
ELi juhid leppisid kokku 1824,3 miljardi euro suuruses laiaulatuslikus paketis, millesse kuuluvad mitmeaastane finantsraamistik ja erakorralised taastamispüüdlused Euroopa taasterahastu „Next Generation EU“ (NGEU) raames.
ELi pikaajaline eelarve
Uus mitmeaastane finantsraamistik hõlmab seitsmeaastast ajavahemikku 2021–2027. Mitmeaastane finantsraamistik, mida toetab NGEU, on samuti peamine vahend, mille kaudu rakendatakse COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgedega võitlemiseks mõeldud taastepaketti.
Mitmeaastase finantsraamistiku suurus (1074,3 miljardit eurot) võimaldab täita ELi pikaajalised eesmärgid ning säilitada taastekava täieliku mahu. Ettepanek põhineb suures osas eesistuja Charles Micheli poolt veebruaris esitatud ettepanekul, milles kajastusid liikmesriikide vahel kaks aastat kestnud arutelud.
Mitmeaastane finantsraamistik hõlmab järgmisi kuluvaldkondi:
NGEU annab liidule vajalikud vahendid COVID-19 pandeemia tekitatud väljakutsetega tegelemiseks. Kokkuleppe kohaselt saab komisjon turgudelt laenata kuni 750 miljardit eurot. Neid vahendeid võib kasutada kompensatsioonilaenudeks ja mitmeaastase finantsraamistiku programmide kaudu tehtavateks kulutusteks. Finantsturgudelt kogutud kapital makstakse tagasi 2058. aastaks.
Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kasutamine
Selle plaaniga tagatakse, et raha läheb kriisist kõige enam mõjutatud riikidele ja sektoritele: 70% taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist seotakse kulukohustustega 2021. ja 2022. aastal ning 30% kulukohustustega 2023. aastal.
Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi eraldised aastateks 2021–2022 määratakse kindlaks komisjoni jaotuskriteeriumide kohaselt, võttes arvesse liikmesriikide elatustaset, suurust ja töötuse taset.
Paindlikkus
ELi juhid leppisid kokku ühtses varuinstrumendis, mis võimaldab rahastada kulukohustustena ja vastavate maksetena konkreetseid ettenägematuid kulusid, mida ei oleks saanud rahastada muul moel. Ühtse varuinstrumendi jaoks eraldatavate summade ülemmäär on 772 miljonit eurot aastas (2018. aasta hindades).
Samuti lepiti kokku kolmes temaatilises erivahendis, et anda täiendavaid rahalisi vahendeid konkreetsete ettenägematute sündmuste puhuks:
Brexitiga kohanemise reserv, et toetada Brexitist kõige rohkem mõjutatud liikmesriike ja majandussektoreid (5 miljardit eurot)
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, et toetada töötajaid, kes kaotavad töö globaliseerumisega seotud restruktureerimiste käigus (1,3 miljardit eurot)
Solidaarsus- ja hädaabireserv, mida kasutatakse suurõnnetustest tulenevatele hädaolukordadele reageerimiseks liikmesriikides ja läbirääkijariikides ning kiirreageerimiseks ELis või kolmandates riikides tekkinud konkreetsetele hädaabivajadustele (1,2 miljardit eurot)
Valitsemistava ja tingimuslikkus
Hea valitsemistava põhimõtetest lähtuvalt valmistavad liikmesriigid ette riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad aastateks 2021–2023.Need peavad olema kooskõlas riigipõhiste soovitustega ning aitama kaasa rohepöördele ja digipöördele. Konkreetsemalt on kavad vajalikud majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamiseks ning ELi riikide majanduse ja sotsiaalse vastupanuvõime tugevdamiseks. Kavad vaadatakse läbi 2022. aastal. Kavade hindamise kiidab kvalifitseeritud häälteenamust nõudva hääletuse teel komisjoni ettepanekul heaks nõukogu.
Toetused makstakse välja ainult juhul, kui taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud kokkulepitud vahe-eesmärgid ja sihid on saavutatud.
Kui üks või mitu liikmesriiki leiab erandjuhul, et esineb tõsiseid kõrvalekaldeid asjakohaste vahe-eesmärkide ja sihtide rahuldavast saavutamisest, võivad nad paluda, et Euroopa Ülemkogu eesistuja edastaks selle küsimuse järgmisele Euroopa Ülemkogule.
Kliimameetmed
30% mitmeaastase finantsraamistiku ja NGEU kogukuludest suunatakse kliimaga seotud projektidele. Mitmeaastase finantsraamistiku ja NGEU kohased kulutused on kooskõlas ELi eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks, ELi 2030. aasta kliimaeesmärkidega ja Pariisi kokkuleppega.
Õigusriigi põhimõte
Liidu finantshuve kaitstakse vastavalt liidu aluslepingutes sisalduvatele üldpõhimõtetele, eelkõige ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustele. Euroopa Ülemkogu rõhutab samuti õigusriigi põhimõtte austamise tähtsust. Seda arvesse võttes kehtestatakse eelarve ja NGEU kaitseks tingimuslikkuse kord.
Komisjon teeb rikkumiste korral ettepaneku meetmete kohta, mille nõukogu võtab vastu kvalifitseeritud häälteenamusega.
Euroopa Ülemkogu pöördub selle küsimuse juurde kiiresti tagasi.
ELi tulu: omavahendid
ELi juhid leppisid kokku, et ELile antakse uued vahendid NGEU raames kogutud vahendite tagasimaksmiseks. Nad leppisid kokku uues plastimaksus, mis võetakse kasutusele 2021. aastal. Samal aastal esitab komisjon eeldatavasti ettepaneku süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi ja digimaksu kohta, mis mõlemad võetakse kasutusele hiljemalt 1. jaanuaril 2023.
Seejärel esitab komisjon uuesti muudetud ettepaneku ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohta, laiendades seda võimaluse korral lennundus- ja merendussektorile. Võidakse kasutusele võtta ka muid vahendeid, nende seas näiteks finantstehingute maks. Pärast 2021. aastat kasutusele võetud uutest omavahenditest saadavat tulu kasutatakse NGEU laenude ennetähtaegseks tagasimaksmiseks.
Uued rahastamisallikad lisanduvad olemasolevatele omavahenditele:
traditsioonilised omavahendid: peamiselt tolli- ja suhkrumaksud (liikmesriigid jätavad endale sissenõudmiskulude katteks 25% enda kogutud summadest (2014–2020. aastal 20%)
käibemaksul põhinevad omavahendid: kohaldatakse ühtset määra, milleks on 0,3% kõigi liikmesriikide käibemaksubaasist, kusjuures käibemaksu arvestusbaas ei ületa ühegi liikmesriigi puhul 50% kogurahvatulust (meetodit lihtsustakse)
kogurahvatulul põhinevad omavahendid: liikmesriikide kogurahvatulu suhtes kohaldatakse ühtset määra, mida kohandatakse igal aastal, et tasakaalustada tulusid ja kulusid (ei muudetud)
Mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt on ELile iga-aastaste assigneeringute katmiseks kehtestatud ülemmäär:
maksete puhul: 1,40% kõigi liikmesriikide kogurahvatulust
kulukohustuste puhul: 1,46% kõigi liikmesriikide kogurahvatulust
Tagasimaksed
Taani, Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi puhul säilitatakse kogurahvatulul põhinevate iga-aastaste brutomaksete kindlasummalised tagasimaksed.
Eesistuja Charles Michel tutvustas oma ettepanekut 10. juulil 2020.
Taustteave
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel tutvustas 10. juulil oma ettepanekut ELi mitmeaastase finantsraamistiku ja taastepaketi kohta.
„Meie majanduse taastamise eesmärgid võib kokku võtta kolme sõnaga: esiteks lähenemine, teiseks vastupanuvõime ja kolmandaks ümberkujundamine. Konkreetsemalt tähendab see COVID-19 põhjustatud kahju korvamist, meie majanduse reformimist ja meie ühiskonna ümberkujundamist,“ ütles ta.
Pärast kahepoolseid arutelusid ELi juhtidega määras eesistuja Charles Michel kindlaks võimaliku kokkuleppe kuus põhielementi.
19. juunil vahetasid ELi juhid videokonverentsi teel arvamusi uut taasterahastut ja mitmeaastast finantsraamistikku (2021–2027) käsitleva ettepaneku üle, mille Euroopa Komisjon oli esitanud 27. mail 2020.
Pärast seda kohtumist alustas Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel poliitilisi läbirääkimisi ELi juhtidega.
Euroopa Ülemkogu otsustas 23. aprillil 2020 töötada selle nimel, et luua taastefond, mille abil reageerida COVID-19 kriisile. Ülemkogu tegi Euroopa Komisjonile ülesandeks esitada kiiresti ettepanek ning selgitada ka seost taastefondi ja ELi pikaajalise eelarve vahel.
Jõudsime taastepaketi ja Euroopa eelarve suhtes kokkuleppele. Loomulikult oli tegemist keeruliste läbirääkimistega ajal, mis on olnud väga ränk kõigile eurooplastele. See oli maraton, millel oli edukas lõpp kõigi 27 liikmesriigi ja eriti nende elanike jaoks. See kokkulepe on hea. See kokkulepe on tugev. Ja mis kõige tähtsam, see on praegu Euroopa jaoks õige kokkulepe.
