Skip to content

Euroopa digitulevik

Digiüleminek on ELi majandusarengu ja strateegilise autonoomia põhielement. EL teeb mitmes poliitikavaldkonnas tööd Euroopa digituleviku hõlbustamise nimel.

Teie elu internetis: kuidas EL selle teie jaoks lihtsamaks ja turvalisemaks muudab?

Euroopa Liit tegeleb aktiivselt digikeskkonna parandamisega, millest saavad kasu kõik eurooplased. Meie digielu peab olema turvaline, lihtne ja põhivabadusi austav.

Teemalugu selle kohta, kuidas ELi loob ühise eID, soovib kehtestada reegleid turvalise ja usaldusväärse tehisintellekti tagamiseks ning lihtsustab andmete jagamist meditsiiniuuringute jaoks.

Visuaalne kujundus hõlmab eri elemente, mis kujutavad digimaailma. Nendel kujutatakse arvutiga töötavat naist ja ekraanil klõpsavat kätt. Taustavärvid on sinine ja roheline.

Digiüleminek ELis

Digitehnoloogiad muudavad inimeste elu alates sellest, kuidas me suhtleme, kuni selleni, kuidas me elame ja töötame. Digiüleminekul on potentsiaali pakkuda lahendusi paljudele Euroopa ja eurooplaste ees seisvatele probleemidele ning see tekitab järgmisi võimalusi:

  • töökohtade loomine
  • hariduse edendamine
  • konkurentsivõime ja innovatsiooni suurendamine
  • kliimamuutuste vastu võitlemine ja roheülemineku võimaldamine

COVID-19 pandeemia järgselt on digiüleminek oluline nii majanduse taastumise kui ka Euroopa tervise- ja hooldussektori säilenõtkuse jaoks. Digiüleminek on ajendanud ELi veelgi kiirendama tehnoloogilist üleminekut, edendades e-tervist ja soodustades selliseid progressi võimaldavaid tehnoloogiaid nagu pilvandmetöötlus, kvanttehnoloogiad ja kõrgjõudlusega andmetöötlus.

Et muuta meie ühiskond ja majandus digiajastule vastavaks, on EL pühendunud kodanike ja ettevõtjate jaoks turvalise digikeskkonna loomisele kaasaval ja kõigile avatud viisil. See tähendab sellise digiülemineku võimaldamist, mis kaitseb ELi väärtusi ning kodanike põhiõigusi ja julgeolekut, suurendades samal ajal ka Euroopa digitaalset suveräänsust.

„Tee digikümnendisse“ on ELi digipöörde poliitikaprogramm. Selles on esitatud konkreetsed digitaalvaldkonna sihid ja vahe-eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks. Programmis seatakse esiplaanile digioskused ja -haridus ning see käsitleb nelja valdkonda: oskused, ettevõtlus, valitsemissektor ja taristu.

ELi digistrateegia peamised poliitikavaldkonnad

EL töötab mitme digiüleminekut edendava poliitikameetmega.

Digikümnend

Komisjon esitas 2021. aasta märtsis digikompassi, milles luuakse visioon ja seatakse eesmärgid digitaliseerimise edendamiseks ELis 2030. aastaks. Strateegia sisaldab kavandatavat otsust, millega loodaks poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“. Sellega nähakse ette juhtimisraamistik 2030. aastaks kehtestatud eesmärkide saavutamiseks.

Nõukogu võttis programmi vastu 8. detsembril 2022.

Eakam naine naeratab kasutades tahvelarvutit ja teda ümbritsevad digitaalset ühenduvust ja digiüleminekut kujutavad abstraktsed jooned ja võrgukaablid.
„Tee digikümnendisse“ – ELi kava saavutada aastaks 2030 digitaalne Euroopa

„Tee digikümnendisse“ – ELi kava saavutada aastaks 2030 digitaalne Euroopa

Euroopa deklaratsioon digiõiguste ja -põhimõtete kohta

EL soovib digikompassi kohaldamisala raames võtta vastu Euroopa deklaratsiooni digiõiguste ja -põhimõtete kohta. Deklaratsiooni eesmärk on määratleda kodanike õigused digiruumis ning töötada välja nende põhimõtete raamistik, millest EL ja liikmesriigid lubavad digipöörde käigus kinni pidada.

2021. aasta detsembris arutasid komisjoni ettepanekut ELi telekommunikatsiooniministrid. Nad avaldasid kindlat toetust deklaratsioonile, milles selgitataks, et samad põhiõigused kehtivad samamoodi nii internetis kui ka väljaspool internetti.

Kolme ELi institutsiooni vahelised läbirääkimised deklaratsiooni üle viidi lõpule 14. novembril 2022. Nõukogu võttis deklaratsiooni vastu 5. detsembril 2022.

Nõukogu kiitis 20. oktoobril 2023 heaks järeldused, milles käsitletakse digivõimestamist, et kaitsta ja jõustada põhiõigusi digiajastul.

Illustratsioon „Digitaalne Euroopa“.
Digitaalne Euroopa (Infograafik)

Digitaalne Euroopa (Infograafik)

Digiteenused

Digiplatvormid on ELi digituru ja -majanduse oluline osa. ELi liikmesriigid tunnistavad vajadust tugevdada, ajakohastada ja selgitada digiteenustele seatud norme, et:

  • tagada kasutajate turvalisus internetis
  • võimaldada innovaatilistel digivaldkonna ettevõtetel kasvada

Digiteenuseid käsitlev ELi õigusraamistik on püsinud muutumatuna alates e-kaubanduse direktiivi vastuvõtmisest 2000. aastal. Vahepeal on digitehnoloogia, ärimudelid ja teenused enneolematu kiirusega muutunud.

Digiteenuste pakett on ELi vastus digivaldkonna reguleerimise vajadusele. Selles sisalduva kahe seadusandliku akti eesmärk on määrata kindlaks meetmed kasutajate kaitsmiseks, toetades samal ajal innovatsiooni digimajanduses.

Digiteenuste määruses on sätestatud uued normid ELi kodanike põhiõiguste kaitsmiseks internetis. See jõustus 16. novembril 2022.

Digiturgude määrusega luuakse suuri tehnoloogiaettevõtteid reguleerides ELi ettevõtjatele võrdsed tingimused. See jõustus 1. novembril 2022.

Andmemajandus

Tehnoloogia arenedes on saadaval üha rohkem andmeid. Nõukogu eesmärk on luua andmete ühtne turg kooskõlas ühiste ELi väärtustega, mis võimaldab suuremat andmete jagamist ja taaskasutamist sektorite vahel ja piiriüleselt.

Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku Euroopa andmestrateegia kohta, mis aitab digiüleminekuga järgmise viie aasta vältel hõlpsamalt edasi liikuda. 2020. aasta oktoobris toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel väljendas Euroopa Ülemkogu heameelt selle strateegia üle, mis toetab ELi ülemaailmseid digivaldkonna ambitsioone, et ehitada üles tõeline konkurentsivõimeline Euroopa andmemajandus, kaitstes samal ajal Euroopa väärtusi ning tagades andmete turvalisuse, andmekaitse ja privaatsuse kõrge taseme.

Euroopa andmestrateegia oluline osa on andmehalduse määrus, mille eesmärk on edendada andmete kättesaadavust taaskasutamiseks sektori- ja riigiüleselt.

Andmehalduse määrusega luuakse tugevad mehhanismid, millega suurendatakse usaldust andmevahendusteenuste vastu ja edendatakse andmealtruismi kogu ELis, täites samal ajal keskset rolli, võimaldades ja suunates kogu ELi hõlmavate ühiste koostalitlusvõimeliste andmeruumide loomist strateegilistes sektorites, nagu energeetika, liikuvus ja tervishoid.

Nõukogu kiitis andmehalduse määruse heaks 16. mail 2022.

Samuti töötab nõukogu määrusega, mis käsitleb andmetele õiglast juurdepääsu ja nende kasutamise ühtlustatud norme (andmemäärus).

Komisjoni andmemääruse ettepaneku peamised eesmärgid on tagada andmetest saadud väärtuse õiglane jaotamine andmemajanduses osalejate vahel ning edendada andmetele juurdepääsu ja nende kasutamist.

Nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid andmemääruse eelnõu suhtes esialgse kokkuleppe 27. juunil 2023.

Selleks et edendada digiüleminekut ja arukamat liikuvust ELis, võttis nõukogu 2010. aasta direktiivi läbivaatamise käigus vastu uue raamistiku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks.

Intelligentsete transpordisüsteemide muudetud direktiiviga soovitakse kiirendada selliste digitaalandmete kättesaadavust, mis toetavad teenuseid, nagu mitut transpordiliiki hõlmavate reiside planeerimisvahendid ja navigatsiooniteenused, ning parandada nende andmete koostalitlusvõimet. See võimaldab sõidukitel ja maanteetaristul omavahel suhelda, näiteks hoiatada ootamatute sündmuste, nagu liiklusummikute eest. Nõukogu võttis uue direktiivi vastu 23. oktoobril 2023.

Digitaalmajanduse maksustamine

Digiteenused on olemasolevate maksusüsteemide jaoks muutunud üha suuremaks väljakutseks. Praegused rahvusvahelise maksustamise küsimusi käsitlevad normid on töötatud välja eeldusel, et ettevõtetel on füüsiline asukoht mingis riigis. Sellest tulenevalt ei maksustata digitegevusest saadud kasumit sageli riigis, kus kasum tekib.

Tehakse tööd ELi riikide maksusüsteemide kohandamiseks, et muuta need digiajastu jaoks sobivaks. ELil on selles protsessis oluline roll, eelkõige Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raames käimas olevate läbirääkimiste kontekstis, kus püütakse leida ülemaailmsel konsensusel põhinevat pikaajalist lahendust. Nõukogu on siiski valmis uurima võimalikke lahendusi ELi tasandil, kui ülemaailmset lahendust niipea ei leita.

Tehisintellekt

Tehisintellekt (TI) võib aidata muuta majanduse innovatiivsemaks, tõhusamaks, kestlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning parandada kodanike hüvanguks ka ohutust, haridust ja tervishoidu. Sellest on abi ka kliimamuutuste vastases võitluses. Nõukogu toetab TI-põhise tehnoloogia arengut, kuid on samal ajal teadlik võimalikest riskidest ning kutsub üles kasutama selle tehnoloogia suhtes eetilist ja inimkeskset lähenemisviisi.

2020. aasta oktoobris kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles:

  • pakkuma võimalusi, kuidas suurendada Euroopa tasandi ja liikmesriikide avaliku ja erasektori investeeringuid tehisintellekti teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning selle kasutuselevõtmisse
  • tagama parema koordineerimise ning edendama Euroopa teaduskeskuste vahelisi tipptasemel võrgustikke ja sünergiaid
  • töötama välja suure riskiga tehisintellektisüsteemide määratluse, mis on selge ja objektiivne

2021. aasta aprillis esitas komisjon määruse ettepaneku, mille eesmärk on ühtlustada tehisintellekti käsitlevaid õigusnorme (tehisintellektimäärus), ning kooskõlastatud kava, mis sisaldab ühismeetmeid komisjoni ja liikmesriikide jaoks. Selle normide paketi eesmärk on parandada usaldust tehisintellekti vastu ning edendada tehisintellektitehnoloogia arendamist ja ajakohastamist.

Nõukogu arutas kavandatud õigusakti 2021. aasta oktoobris, juhtides ühelt poolt tähelepanu märkimisväärsele ühiskondlikule ja majanduslikule kasule, mida TI võib tuua paljudes eri sektorites, ning toonitades teiselt poolt vajadust kaitsta eraelu puutumatust ning tagada ohutus ja julgeolek.

Nõukogu võttis vastu oma seisukoha tehisintellekti käsitlevate uute normide kohta 6. detsembril 2022.

Pärast kuid väldanud läbirääkimisi ja kolm päeva kestnud maratonkõnelusi jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament 9. detsembril 2023 õigusakti suhtes esialgsele kokkuleppele.

Nii parlament kui ka nõukogu kui ELi kaasseadusandjad kiitsid lõpliku teksti ametlikult heaks vastavalt 23. aprillil ja 21. mail 2024. Tehisintellektimäärust tuleks kohaldada alates 2026. aastast.

Rohkem töökohti tehisintellekti valdkonnas

Tehisintellekti ja robootika valdkonnas võiks 2025. aastaks kogu maailmas lisanduda 60 miljonit uut töökohta.

Ühendatus

COVID-19 pandeemia on tõestanud vajadust kiire ja asukohast sõltumatu ühendatuse järele kogu ELis, et anda kõigile eurooplastele juurdepääs digitehnoloogiale. EL on seadnud ühendatuse küsimuses eesmärgid 2025. aastaks, sh:

  • gigabitiühendus kõigi peamiste sotsiaal-majandusliku arengu edendajate jaoks
  • katkematu 5G-levi kõigis linnapiirkondades ja kõigil olulisematel maismaatranspordi marsruutidel
  • juurdepääs ühendusele, mis pakub kõigile Euroopa kodumajapidamistele kiirust vähemalt 100 Mbit/s

ELi üldeesmärk on töötada välja ühtlustatud normid ühenduvusteenuste kohta ELis. Mõned juba ellu viidud meetmed on järgmised:

  • traadita võrkude, nagu 5G, toetamine
  • rändlustasude kaotamine ELis

EL võttis 2022. aasta aprillis vastu läbivaadatud normid rändluse kohta ELis. Need tagavad, et inimesed saavad teistes ELi liikmesriikides olles lisatasudeta helistada, tekstisõnumeid saata ja veebis surfata. Uued normid kehtivad kuni 2032. aastani.

Küberturvalisus

Kuna küberohtude ja -kuritegude arv suureneb ja need on üha keerulisemad, töötab EL selle nimel, et parandada oma reageerimisvõimet ning tagada digitaristu, sidevõrkude ja -teenuste terviklikkus, turvalisus ja vastupidavus. Tugevam reageerimine küberturvalisuse valdkonnas võib tagada suurema usalduse digitehnoloogia vastu ning kaitsta ohutut, avatud ja turvalist küberruumi. 2020. aasta oktoobris toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel kutsusid ELi juhid üles suurendama ELi suutlikkust kaitsta ennast küberohtude vastu, pakkuda turvalist kommunikatsioonikeskkonda, eriti kvantkrüpteerimise abil, ja tagada juurdepääs andmetele kohtute tegevuse ja õiguskaitse eesmärgil.

Kuna üha enam kurjategijaid kasutab kuritegude kavandamiseks ja toimepanemiseks tehnoloogiat, sõltuvad ametiasutused kuritegevuse vastu võitlemisel üha enam elektroonilistest tõenditest. EL peab praegu arutelu uute õigusnormide üle, millega muuta elektroonilistele tõenditele juurdepääs lihtsamaks ja kiiremaks.

Euroopa digitaalne identimine (eID)

2020. aasta oktoobris kutsus Euroopa Ülemkogu üles töötama välja kogu ELi hõlmava turvalise avaliku elektroonilise identimise (eID) raamistiku, sealhulgas koostalitlusvõimelised digitaalallkirjad, et anda inimestele kontroll oma internetiidentiteedi ja andmete üle ning võimaldada juurdepääsu avalikele, eraõiguslikele ja piiriülestele digiteenustele.

Komisjon esitas Euroopa eID-teemalise määruse ettepaneku 2021. aasta juunis. Ettepanek hõlmab Euroopa digiidentiteeditasku loomist, mis võimaldab dokumente turvaliselt säilitada, hallata ja jagada.

Nõukogu võttis oma seisukoha eID üle peetavateks läbirääkimisteks vastu 6. detsembril 2022. Nõukogu soovib tagada, et Euroopa digiidentiteeditasku on väga turvaline, järgib andmekaitsenorme ja on kõigi jaoks tasuta.

Nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid eID määruse suhtes kokkuleppe 29. juunil 2023.

Kohtusüsteemide digitaliseerimine

Liikmesriikide kohtusüsteemide edasine digitaliseerimine võib parandada õiguskaitse kättesaadavust kodanike ja ettevõtjate jaoks ning kohtumenetluste tulemuslikkust ja tõhusust.

Mõned ELi liikmesriigid on juba hakanud õigusmõistmise valdkonnas kasutama digivahendeid, nagu:

  • digitaalsete kohtumenetluste korraldamine
  • elektrooniline suhtlemine osapoolte vahel
  • dokumentide elektrooniline edastamine
  • videoistungite ja -nõupidamiste kasutamine

Liikmesriigid peaksid kasutama kohtumenetlustes rohkem digivahendeid, kahjustamata sealjuures aluspõhimõtteid, nagu kohtute sõltumatus ja erapooletus.

Nõukogu võttis 8. detsembril 2023 vastu määruse, mis käsitleb digipööret piiriülese õigusalase koostöö ja õiguskaitse kättesaadavuse vallas, ning sellega kaasneva direktiivi, millega hõlbustatakse elektroonilist teabevahetust tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades tehtava piiriülese õigusalase koostöö raames.

ELi justiitsministrid kiitsid hiljuti heaks ka e-õiguskeskkonna strateegia aastateks 2024–2028. Strateegias antakse liikmesriikidele suuniseid mitmesuguste seadusandlike ja muude kui seadusandlike algatuste rakendamiseks, millega püütakse kiirendada digiteerimisprotsessi ja digiteenuste kasutamist õigusvaldkonnas.

Digitaalne teabevahetus

Terrorismijuhtumeid käsitleva digitaalse teabevahetuse edendamiseks liikmesriikide ametiasutuste ja Eurojusti vahel tegi EL 2021. aasta detsembris ettepaneku uue õigusakti kohta.

Uute normide kohaselt peavad liikmesriigid andma Eurojustile teavet terroriaktidega seotud kriminaaluurimiste kohta niipea, kui sellised juhtumid suunatakse õigusasutustele. Ettepanekuga:

  • luuakse nüüdisaegne digitaalne kohtuasjade haldamise süsteem, milles saab teavet salvestada ja seda ristkontrollida
  • võimaldatakse Eurojustil paremini tuvastada seoseid piiriüleste uurimiste ja süüdistuse esitamise menetluste vahel terrorismi valdkonnas ning teavitada ennetavalt liikmesriike leitud seostest
  • luuakse turvaline digitaalne sidekanal liikmesriikide ja Eurojusti vahel
  • lihtsustatakse koostööd kolmandate riikidega, andes kolmandatest riikidest Eurojusti lähetatud sideprokuröridele juurdepääsu kohtuasjade haldamise süsteemile

Nõukogu võttis uue õigusakti vastu 18. septembril 2023.

Vaata ka

Teemad