Island
Island esitas ELi liikmeks astumise avalduse 2009. aasta juulis. ELi ja Islandi ühinemisläbirääkimised algasid 2010. aasta juulis. Islandi taotlusel peatati ühinemisläbirääkimised 2013. aasta detsembris. 2015. aasta märtsis taotles Island, et teda ei käsitataks ELi kandidaatriigina, mille nõukogu võttis teadmiseks.
ELi liikmeks astumise avaldus
Island esitas ELi liikmeks saamise taotluse 17. juulil 2009.
Nõukogu palus oma 27. juuli 2009. aasta istungil komisjonil esitada oma arvamus Islandi taotluse kohta. Komisjon esitas 24. veebruaril 2010 positiivse arvamuse ja soovitas alustada ühinemisläbirääkimisi.
Ühinemisläbirääkimised
Läbirääkimiste alustamine
Euroopa Ülemkogu märkis oma 17. juuni 2010. aasta kohtumisel, et Island on täitnud Kopenhaageni kriteeriumid, ning otsustas, et tuleks alustada ühinemisläbirääkimisi. Nõukogu leppis 26. juulil 2010 kokku raamistiku Islandiga läbirääkimiste pidamiseks, mis tähistab ühinemisläbirääkimiste ametlikku algust.
Läbirääkimiste seis
Nõukogu märkis 17. detsembril 2013, et Islandiga peetavad ühinemisläbirääkimised on jõudnud kaugelearenenud etappi, ning võttis teadmiseks Islandi valitsuse otsuse ühinemisläbirääkimised peatada. Nõukogu rõhutas, et tema arvates tooks Islandi ühinemine kasu mõlemale poolele. Ühtlasi märkis nõukogu, et EL on valmis läbirääkimisprotsessi jätkama, kui Island peaks otsustama seda teha.
Oma 12. märtsi 2015. aasta kirjas nõukogu eesistujariigile kinnitas Islandi välisminister, et Islandi valitsusel ei ole kavas ühinemisläbirääkimisi jätkata, ning märkis, et Islandit ei tuleks käsitada ELi kandidaatriigina. Välisminister kordas, et tähtis on heade suhete ja koostöö jätkumine ELi ja Islandi vahel eelkõige Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu alusel. Nõukogu eesistujariik võttis selle kirja teadmiseks.
Pärast 25. septembril 2021 Islandil toimunud üldvalimisi koostas Islandi koalitsioonivalitsus poliitilise programmi, milles korrati seisukohta, et Island ei taotle ELi liikmesust ning keskendub EMP lepingu rakendamisele ja edasiarendamisele viisil, mis tagab Islandi huvid ja suveräänsuse.
Ühinemiskonverentsi kohtumised
Pärast ühinemisläbirääkimiste alustamist toimuvad läbirääkimised valitsustevahelisel konverentsil (mida nimetatakse ka ühinemiskonverentsiks) ELi liikmesriikide ja kandidaatriigi ministrite ja suursaadikute vahel. Läbirääkimistel käsitletakse 35 eri poliitikavaldkonda (nn peatükid). Need kohtumised võivad toimuda kas ministrite või nende asetäitjate tasandil.
35 läbirääkimispeatükist avati läbirääkimisteks 27, millest 11 on ajutiselt suletud.
Enne ühinemisläbirääkimiste peatamist toimusid ELi ja Islandi vahel ühinemiskonverentsi kohtumised 2010. aasta juulist kuni 2012. aasta detsembrini. Viimane ühinemiskonverentsi kohtumine leidis aset 18. detsembril 2012 ministrite tasandil.
-
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes: