Euroopa Prokuratuur – nõukogu teeb esimese sammu võimaliku tõhustatud koostöö suunas

Nõukogu registreeris 7. veebruaril 2017 Euroopa Prokuratuuri loomise määruse vastuvõtmiseks vajaliku ühehäälsuse puudumise. See võimaldab vähemalt üheksast liikmesriigist koosneval rühmal edastada teksti arutamiseks Euroopa Ülemkogule, mis on viimane võimalus jõuda ettepaneku suhtes konsensusele. Kui see ei osutu võimalikuks, saab kaaluda tõhustatud koostöö tegemist.

„Euroopa Prokuratuur on olnud aluslepingute osa alates 2009. aastast. Viimased kuus ja pool aastat on siiski näidanud, et selle loomine on osutunud väga keeruliseks. Ma usun, et me jõuame konkreetsete tulemusteni, kusjuures eesistujariik Malta rolliks jääb toimida erapooletu vahendajana, ning et need liikmesriigid, kes soovivad teha tõhustatud koostööd, saavad seda teha käesoleva eesistumisperioodi jooksul,“ ütles Malta justiitsminister Owen Bonnici.

Järgmised sammud ja edasine menetlus

ELi toimimise lepingu artikliga 86 nähakse ette, et kui Euroopa Prokuratuuri loomise määruse suhtes ühehäälsust ei saavutata, võib vähemalt üheksa liikmesriiki nõuda teksti edastamist Euroopa Ülemkogule arutamiseks. Euroopa Ülemkogul on seejärel aega neli kuud, et teksti suhtes konsensusele jõuda.

Kui kokkuleppele ikkagi ei jõuta, võib vähemalt üheksast liikmesriigist koosnev rühm väljendada soovi seada sisse tõhustatud koostöö.

Taust

Euroopa Prokuratuuri määruse eesmärk on luua Euroopa Prokuratuur. Euroopa Prokuratuurist saaks sõltumatu liidu organ, kellel oleksid teatavatel tingimustel volitused uurida ELiga seotud pettusi ja teisi liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada nendega seoses süüdistusi. Euroopa Prokuratuur ühendaks endas Euroopa tasandi ja liikmesriikide õiguskaitsealased jõupingutused ELiga seotud pettustega võitlemiseks.