Eesistuja Donald Tuski avaldus ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistikku käsitlevate suuniste kavandi kohta

Tere päevast! Mul on väga hea meel olla tagasi Luksemburgis. Mul on hea meel olla siin koos oma kolleegi ja hea sõbra peaminister Betteliga, et arutada Euroopa Ülemkogu märtsi kohtumise päevakorda.

Kaks tundi tagasi saatsin ma ELi 27 liikmesriigile suuniste kavandi meie ja Ühendkuningriigi Brexiti-järgsete suhete kohta. Ma olen siin Luksemburgis, et arutada peaministriga neid suuniseid, mis loodetavasti võetakse vastu Euroopa Ülemkogu märtsi kohtumisel. See ei ole juhus, et jälle alustan ma konsultatsioone enne Euroopa Ülemkogu kohtumist siin Luksemburgis peaminister Betteliga. Ma hindan kõrgelt teie nõuandeid, mis on alati väga konstruktiivsed ja vastutustundlikud.

Mu ettepanek näitab, et me ei taha ehitada müüri ELi ja Suurbritannia vahele. Vastupidi, Ühendkuningriik on meie lähim naaber ning me tahame jääda sõpradeks ja partneriteks ka pärast Brexitit. Partneriteks, kes on võimalikult lähedased, just nagu me oleme rõhutanud alates esimesest päevast pärast referendumit.

Sellest lähtudes pakun ma välja teha tihedat koostööd järgmistes valdkondades.

Esiteks, kuna me oleme silmitsi sarnaste julgeolekuohtudega, teen ma ettepaneku, et EL ja Ühendkuningriik jätkavad ühist võitlust terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse vastu. Suurenev ülemaailmne ebastabiilsus nõuab meie katkematut koostööd kaitse ja välispoliitikaga seotud küsimustes. Meie kodanike julgeolekut tuleb kaitsta ka pärast Brexitit.

Teiseks kutsume Ühendkuningriiki osalema ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammides ning samuti haridus- ja kultuuriprogrammides. See on oluline selleks, et säilitada vastastikku kasulikud ja rikastavad isiklikud võrgustikud nendes tähtsates valdkondades ning et meie väärtustel põhinev ühendus oleks edukas ka tulevikus.

Kolmandaks olen ma kindlalt otsustanud vältida Brexitist tulenevat eriti absurdset tagajärge, et katkeks lennuliiklus Ühendkuningriigi ja ELi vahel. Selle vältimiseks peame me alustama arutelu nii kiiresti kui võimalik.

Nüüd tuleme tulevaste majandussuhete keskse küsimuse juurde. Peaminister Theresa May kinnitas meie kohtumisel eelmise nädala neljapäeval Londonis ja oma reedeses kõnes, et Ühendkuningriik lahkub ühtselt turult, tolliliidust ja Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsiooni alt. Seega ei ole üllatav, et ainsaks võimalikuks mudeliks jääb vabakaubandusleping. Ma loodan et see on ambitsioonikas ja edumeelne, ning me anname oma parima, nagu me tegime teiste partneritega, näiteks hiljuti Kanadaga, aga igal juhul on see on üksnes vabakaubandusleping.

Ma teen ettepaneku, et seame eesmärgiks kõiki sektoreid hõlmava ja kaupade nulltariifidega kaubanduslepingu. Teiste vabakaubanduslepingutega sarnaselt tuleks selles puudutada ka teenuseid. Ja kalanduses tuleks säilitada vastastikune juurdepääs püügivetele ja kalavarudele.

See positiivne lähenemisviis ei muuda tõsiasja, et Brexiti tõttu oleme teineteisest kaugenemas. Sellest saab ajaloos esimene vabakaubandusleping, mis kaubandussidemeid lõdvendab, mitte ei tugevda. Leping ei muuda Ühendkuningriigi ja ELi vahelist kaubandust pingevabaks ega sujuvamaks. See saab olema tänasest keerukam ja kulukam meile kõigile. See on Brexiti põhiolemus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et alustame läbirääkimisi tulevaste suhete üle Ühendkuningriigiga avatult, positiivselt ja konstruktiivselt, aga samuti realistlikult. Minu arvates peab läbirääkimiste tulemus läbima kaks võtmetesti:

– õiguste ja kohustuste tasakaalu test. Näiteks EL ei saa nõustuda, et Ühendkuningriigil on Norra õigused, aga Kanada kohustused;

– ühtse turu terviklikkuse test. Ükski liikmesriik ei saa valida ühtsest turust vaid temale meeldivaid valdkondi ega tunnistada Euroopa Liidu Kohtu rolli üksnes siis, kui see vastab tema huvidele. Samamoodi on välistatud, et liitu mittekuuluva riigi suhtes rakendatakse sellist valikulisust. Me ei loobu neist põhimõtetest. See ei ole meie huvides.

Lõpuks mõni sõna märtsi tippkohtumise muudest teemadest. Pärast president Trumpi avaldust on tekkinud oht tõsisteks kaubandusvaidlusteks USA ja ülejäänud maailma, sealhulgas ELi vahel. President Trump on hiljuti öelnud, ma tsiteerin: „Kaubandussõjad on head ja neid on kerge võita“. Aga tegelikult on vastupidi: kaubandussõjad on halvad ja neid on kerge kaotada. Seetõttu usun ma kindlalt, et praegu on poliitikutel aeg tegutseda vastutustundlikult mõlemal pool Atlandi ookeani.

Võttes arvesse, et president Trumpi avaldus võib mõjutada meie kodanikke ja Euroopa ettevõtjaid, rääkimata maailma majandusest, teen ettepaneku, et ELi juhid peaksid eeloleval tippkohtumisel erakorralise arutelu kaubanduspoliitika teemal. Meil peaks olema selge eesmärk hoida maailmakaubandus aktiivsena. Ja vajaduse korral kaitsta Eurooplasi kaubandushäirete eest, sealhulgas WTO reeglitele vastavate proportsionaalsete meetmete abil. Tänan teid!