Selgitused

Pärast Brexitit pidasid EL ja Ühendkuningriik läbirääkimisi lepingute kogumi üle, et suunata ja reguleerida ELi ja Ühendkuningriigi tulevasi suhteid. Need lepingud kaitsevad kodanike õigusi, tagades samal ajal ausa konkurentsi ja jätkuva koostöö.

Mahepõllumajanduses toodetakse toitu looduslike meetoditega, millel on piiratud keskkonnamõju. EL soovib, et 2030. aastaks oleks 25% liidu põllumajandusmaast mahepõllumajanduslik, ning on kehtestanud selged normid selle eesmärgi toetamiseks.

ELi ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) tagab toiduga kindlustatuse, soodustab kestlikku põllumajandust ja toetab maapiirkondi.

EL kehtestab piirangud ELi vetes püüda lubatud kalakogustele, et vältida kalavarude ülepüüki.

Reformitud ühine põllumajanduspoliitika (2023–2027) muudab põllumajanduse ELis õiglasemaks, keskkonnahoidlikumaks ja tulemustele orienteeritumaks.

Alates 2021. aasta jaanuarist määratakse ELi ja Ühendkuningriigi ühiste kalavarude püügiõigused kindlaks kahepoolsete iga-aastaste konsultatsioonide käigus.

Euroopa toidu tervislikumaks ja kestlikumaks muutmine on ELi strateegia „Talust taldrikule“ peamine eesmärk.

ELi liikmesriigid on ELi ühise kalanduspoliitika kaudu kindlaks määranud ühised normid kalavarude kestlikuks majandamiseks ja inimeste toiduga varustamiseks.

ELi liikmesriigid lepivad igal aastal kokku, kui palju kala võib püüda ELi vetes või ELi laevadega muudes vetes. Kõnealuses küsimuses on nõukogu ainus seadusandja.

Kuidas määratakse ELi ja Ühendkuningriigi vahel pärast Brexitit kindlaks püügikvoodid? Alates 2021. aasta jaanuarist kehtestatakse õigused ühistest varudest kalapüügiks iga-aastaste kahepoolsete konsultatsioonide kaudu.