Talust taldrikule
Euroopa toidu tervislikumaks ja kestlikumaks muutmine on ELi strateegia „Talust taldrikule“ peamine eesmärk.
Miks peaks toit muutuma tervislikumaks ja kestlikumaks?
ELi toidusüsteem tagab rohkem kui 400 miljonile eurooplastele värske ja ohutu toidu. Toiduainete tootmine ei ole mitte ainult oluline teenus, vaid ka sissetulekuallikas. ELi toidutarneahel on ELi jaoks äärmiselt oluline majandussektor.
Põllumajandus- ja toidutootmissektoril on aga märkimisväärne mõju keskkonnale. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) aruande kohaselt pärineb toidusüsteemidest ligikaudu kolmandik maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest. Praegusel toidumudelil on ka kahjulik mõju inimeste tervisele, mistõttu on üle 50% Euroopa täiskasvanutest ülekaalulised.
EL muudab viisi, kuidas Euroopas toitu toodetakse ja tarbitakse, et
- vähendada toidusüsteemide keskkonnajalajälge
- tugevdada vastupanuvõimet kriisidele
- tagada ka tulevastele põlvkondadele tervislik ja taskukohane toit
Mida kujutab endast strateegia „Talust taldrikule“?
Komisjon esitas strateegia „Talust taldrikule“ 2020. aasta mais Euroopa rohelise kokkuleppe ühe põhimeetmena. Strateegia eesmärk on aidata kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks ning muuta ELi praegune toidusüsteem kestlikumaks.
Tuletades meelde toiduga kindlustatust ja toiduohutust kui prioriteete, on strateegia peamised eesmärgid järgmised:
- tagada piisav, taskukohane ja täisväärtuslik toit planeedi võimaluste piires
- vähendada poole võrra pestitsiidide ja väetiste kasutamist ning antimikroobikumide müüki
- suurendada mahepõllumajanduseks kasutatava maa pindala
- edendada toidu kestlikumat tarbimist ja tervislikumat toitumist
- vähendada toidukadu ja toidu raiskamist
- võidelda toidupettuse vastu tarneahelas
- parandada loomade heaolu
Üleminekuga keskkonnasõbralikumale toidusüsteemile soovitakse luua uusi ärivõimalusi, millel on positiivne mõju põllumajandus- ja toidutootmissektori ettevõtjate tuludele.
Nõukogu võttis 2020. aasta oktoobris vastu strateegiat käsitlevad järeldused, milles toetatakse eesmärki arendada Euroopa kestlikku toidusüsteemi tootmisest tarbimiseni. Liikmesriigid rõhutasid vajadust tagada:
- piisav ja taskukohane toit, aidates samas kaasa ELi kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks
- õiglane sissetulek ja tugev toetus esmatootjatele
- ELi põllumajanduse konkurentsivõime ülemaailmsel tasandil
Strateegia „Talust taldrikule“ on kooskõlas ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 – need kaks ettepanekut täiendavad teineteist.
Millised on strateegia „Talust taldrikule“ peamised poliitikaalgatused?
Mahepõllumajanduse tegevuskava
Mahepõllumajanduse tegevuskavas, mille komisjon esitas 2021. aasta märtsis strateegia „Talust taldrikule“ raames, on esitatud mitu meedet mahepõllumajanduse osakaalu suurendamiseks ELis.
Selle peamine eesmärk on suurendada mahepõllumajanduslikku tootmist nii, et see hõlmaks 2030. aastaks 25% ELi põllumajandusmaast. ELi liikmesriike julgustatakse töötama välja riiklikke mahepõllumajanduskavasid.
Nõukogu võttis 2021. aasta juulis vastu järeldused tegevuskava kohta. ELi ministrid leppisid kokku järgmistes põhipunktides:
- mahepõllumajandus on oluline Euroopa põllumajanduse kestlikkuse seisukohast
- mahepõllumajandusliku tootmise arendamine aitab tagada sissetulekuid ja luua töökohti
- mahepõllumajanduslike toodete tasakaalustatud nõudlus ja pakkumine tagavad sektori kasumlikkuse
- sihtväärtuste ja sekkumiste kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta liikmesriikide eripärasid ja erinevaid olukordi
- strateegia eesmärkide saavutamiseks on ülimalt oluline kaasata avaliku ja erasektori sidusrühmad
Toiduga kindlustatuse kava
COVID-19 pandeemia tõi esile Euroopa toidutarneahela haavatavuse tõsiste tarneprobleemide suhtes. 2021. aasta novembris avaldas komisjon teatise, milles visandatakse hädaolukorrakava, et tagada Euroopas toiduga kindlustatus kriiside ajal.
Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 2021. aasta detsembri istungil kiitsid ELi ministrid heaks kava käsitlevad järeldused ning tunnistasid vajadust tagada võimalike ohtude ja kriiside suhtes tulevikukindel Euroopa toidusüsteem. Ministrid nõustusid, et COVID-19st saadud õppetunde tuleks tulevaste katastroofide suhtes edaspidi võetava ELi lähenemise puhul arvesse võtta.
Väljapakutud meetmete eesmärk on aidata ELil toime tulla selliste probleemidega nagu äärmuslikud ilmastikunähtused, taime- ja loomatervise probleemid ning selliste peamiste sisendite nagu väetiste, energia ja tööjõu nappus. Need hõlmavad järgmist:
- Euroopa toiduga kindlustatuse kriisiks valmisoleku ja sellele reageerimise mehhanismi loomine
- eksperdirühma loomine, kes aitab tagada ELi täieliku valmisoleku võimalikeks toidutarneprobleemideks
Ülemaailmsed toiduohutusstandardid
Nõukogu kiitis 2022. aasta veebruaris heaks järeldused rahvusvahelise kaubanduse toiduohutusstandardite kohta, kutsudes üles integreerima codex alimentarius’e komisjoni töösse rohkem kestlikkusega seotud aspekte. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning Maailma Terviseorganisatsiooni poolt 1963. aastal loodud ülemaailmne organ on foorum läbirääkimiste pidamiseks rahvusvaheliste toidustandardite, suuniste ja tegevusjuhendite üle. EL ja kõik selle liikmesriigid on selle organi liikmed.
Süsinikku siduv põllumajandus
Põllumajandusel ja metsandusel võib olla keskne roll kliimamuutuste vastu võitlemisel, sidudes atmosfäärist süsinikdioksiidi. Nõukogu võttis 2022. aasta aprillis vastu järeldused süsinikku siduva põllumajanduse kohta, tuginedes 2021. aasta detsembris esitatud komisjoni teatisele kestlike süsinikuringete kohta, mille eesmärk on soodustada põllumajandustavasid, mis aitavad atmosfäärist süsinikdioksiidi siduda ning seda kestlikult mullas või biomassis säilitada.
Kliimahoidlikud tavad võivad hõlmata järgmist:
- hekkide või puude istutamine
- köögiviljade kasvatamine
- püüde- ja vahekultuuride kasvatamine
- säilitava põllumajanduse viljelemine ja turbaalade säilitamine
- metsastamine ja taasmetsastamine
Ministrid tunnistasid järeldustes, kui oluline on anda rahalist toetust, mis pakub põllumajandustootjatele ja metsandusettevõtjatele piisavaid stiimuleid, et innustada neid võtma kasutusele kliimahoidlikke tavasid.
Kestlik vesiviljelus
EL sõltub suurel määral kalandus- ja vesiviljelustoodete impordist. Kuid sel sektoril on ka ELis kasvupotentsiaal.
ELi ministrid kiitsid 2022. aasta juulis heaks nõukogu järeldused, milles kutsutakse üles looma ELis kestlik, vastupanuvõimeline ja konkurentsivõimeline mere- ja magevee vesiviljelussektor.
Mahepõllumajandusliku lemmikloomatoidu märgistamine
Enne 2022. aastat olid mahepõllumajandusliku lemmikloomatoidu nõuded üldiselt kehtestatud riiklikul tasandil. See tähendas, et lemmikloomatoitu võis märgistada mahepõllumajanduslikuna, isegi kui kõik selle koostisosad ei olnud toodetud vastaval viisil.
Uue ELi määrusega kehtestatakse mahepõllumajandusliku lemmikloomatoidu märgistamise ühised normid. Määruse eesmärgid on järgmised:
- lihtsustada tarbijate jaoks mahepõllumajanduslike koostisosade kindlakstegemist lemmikloomatoidus
- tagada, et ELi mahelogoga lemmikloomatoit sisaldab vähemalt 95% mahepõllumajanduslikke koostisosi
- anda panus mahetootmise arendamisse ELis
2023. aasta oktoobris võttis nõukogu selle määruse vastu.
Mee, džemmide ja muude toodete uued turustamisstandardid
Nõukogu töötab välja ajakohastatud norme, et parandada tarbijate teavitamist mitmetest põllumajanduslikest toiduainetest. Hõlmatud on:
- mesi
- puuvilja- ja marjadžemmid ning marmelaadid
- puuvilja- ja marjamahlad ja -nektarid
- veetustatud piim
Ajakohastamine hõlmab mitut direktiivi (nn hommikusöögidirektiivid) ja selle eesmärk on edendada üleminekut tervislikumale toitumisele, aidata tarbijatel teha teadlikke valikuid ja tagada toodete päritolu läbipaistvus.
Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid uute normide suhtes esialgsele kokkuleppele jaanuaris 2024. Normide jõustumiseks on vaja, et mõlemad institutsioonid võtaksid need ametlikult vastu.
Euroopa toitmine: 60 aastat ühist põllumajanduspoliitikat
ELi ühise põllumajanduspoliitikaga, mis loodi 60 aastat tagasi, toetatakse ELi põllumajanduslike toiduainete avatud ühtset turgu, tagades taskukohased hinnad, hoides ülal ühtesid maailma kõrgeimaid ohutus- ja keskkonnastandardeid ning säilitades elujõulisi maakogukondi. Selle tähtpäeva puhul oleme kogunud mõtteavaldusi Euroopa põllumajandustootjatelt ja toetusesaajatelt.
Viimati läbi vaadatud: 12. veebruar 2025