Mahepõllumajandus

Mida tähendab mahepõllumajandus?

Mahepõllumajandus on põllumajanduslik meetod, mille puhul kasutatakse looduslikke protsesse ja aineid, millel on piiratud mõju keskkonnale ja kliimale. Selle eesmärgid on järgmised:

• toetada elurikkust
• tagada loomade heaolu kõrged standardid
• soodustada kohalikku tootmist
• säilitada haruldasi ja kohalikke tõuge

Selle saavutamiseks kehtestatakse ELi mahepõllumajanduse raamõigusaktidega ranged standardid.

Peamised tavad

Sünteetiliste pestitsiidide ja väetiste kasutamise piiramine

Geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) keelustamine

Külvikorra kasutamine mulla hea seisundi säilitamiseks

Loomade juurdepääs välialale ja mahepõllumajanduslik loomasööt

Mahepõllumajanduse osakaalu suurendamine 25%-ni aastaks 2030

ELi eesmärk on, et 2030. aastaks kasutataks 25% põllumajandusmaast mahepõllumajanduseks.

Mahepõllumajandus kasvab kiiresti

Aastatel 2012–2022 suurenes mahepõllumajandusmaa osakaal ELis 79%, 9,5 miljonilt hektarilt 16,9 miljoni hektarini.

Selle kasvuga on kaasnenud tarbijate suurem nõudlus ja ELi mahelogo suurem tuntus. Mahetoodete jaemüük ELis ületas 2022. aastal 45 miljardit eurot ning ELi mahelogo on nüüd Euroopas tuntuim toidulogo.

Mahepõllumajandust käsitlevad ELi normid

Mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevat kõige olulisemat ELi õigusakti – määrust 2018/848 – on kohaldatud alates 2022. aastast. Määrusega kehtestatakse mahepõllumajandusliku toidu tootmise, töötlemise ja märgistamise kõrged standardid ning see aitab tagada ausa konkurentsi ja tarbijate usalduse.

Olulised punktid on järgmised:

• tootmismeetodid, mis piiravad sünteetiliste pestitsiidide ja väetiste kasutamist, kaitsevad mulla viljakust ja elurikkust ning kasutavad energiat ja ressursse hoolikalt
• ranged loomade heaolu eeskirjad, sealhulgas juurdepääs välialale ja tingimused, mis võtavad arvesse loomade loomulikku käitumist
• selge märgistamine, kusjuures ELi mahelogo on nõutav kõigil ELis toodetud pakendatud mahepõllumajanduslikel toiduainetel, ning selliste märgiste nagu „bio-“ ja „öko-“ kasutamine peab olema kaitstud
• tarneahela iga ettevõtja alates põllumajandustootjast kuni jaemüüjani iga-aastased kontrollid volitatud kontrolliasutuste poolt
• rühmaviisiline sertifitseerimine, mis võimaldab väikepõllumajandustootjaid koos sertifitseerida, vähendades kulusid ja paberimajandust

Mahepõllumajanduse toetamine on osa ELi ühisest põllumajanduspoliitikast (ÜPP). ÜPP strateegiakavade alusel eraldatakse ligikaudu 19 miljardit eurotmahepõllumajanduse toetamiseks ELis. Iga mahepõllumajanduslikult haritava maa hektar saab aastas keskmiselt 148 eurot eritoetust. See lisandub mis tahes muule sissetulekutoetusele, mida põllumajandustootja saab.

2021. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon tegevuskava mahepõllumajandusliku tootmise arendamiseks ELis.

2021. aasta juulis leppisid ELi ministrid kokku tegevuskava käsitlevates nõukogu järeldustes ja rõhutasid, et mahepõllumajandus aitab muuta Euroopa põllumajanduse kestlikumaks, loob töökohti ja tagab sissetuleku.

Samuti rõhutasid nad vajadust tasakaalustada nõudlust ja pakkumist, võtta arvesse iga ELi liikmesriigi olukorda ning kaasata avaliku ja erasektori sidusrühmad tegevuskava eesmärkide saavutamisse.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 19. juuli 2021
• Mahepõllumajanduse tegevuskava (Euroopa Komisjon)

Mahepõllumajandust käsitlevate ELi normide lihtsustamine ja täpsustamine

EL ajakohastab mahepõllumajanduse määrust, et:

• lihtsustada ja täpsustada norme
• suurendada usaldust ELi mahelogo vastu
• vähendada bürokraatiat, eelkõige väikeettevõtjate jaoks
• tagada kaubavahetuse toimimine peamiste ELi-väliste partneritega

Euroopa Komisjon tegi 2025. aasta detsembris ettepaneku sihipäraste muudatuste tegemiseks, muu hulgas imporditud mahepõllumajanduslikke tooteid ja märgistamist, väikeettevõtjaid ja -põllumajandustootjaid, puhastus- ja desinfitseerimistooteid ning loomakasvatust ja vesiviljelust käsitlevate normide osas.

Muudatused peaksid vähendama otseseid halduskulusid 47,8 miljoni euro võrra aastas – 45,9 miljonit eurot kokkuhoidu põllumajandustootjate ja teiste ettevõtjate ning 1,9 miljonit eurot kokkuhoidu haldusasutuste puhul.

11. mail 2026 leppisid ELi liikmesriikide valitsuste esindajad põllumajanduse erikomitees kokku ühises seisukohas läbirääkimiste alustamiseks Euroopa Parlamendiga. Erikomitee valmistab ette nõukogu tööd kõigis ühise põllumajanduspoliitikaga seotud küsimustes.

Enne kui uusi mahepõllumajandust käsitlevaid norme saab praktikas kohaldada, peavad nõukogu ja parlament lõplikus tekstis kokku leppima.

Imporditud mahepõllumajanduslikud tooted ja märgistamine

Kolmandatest riikidest imporditud mahetoodete puhul saab jätkuvalt kasutada selliseid termineid nagu „mahe“, kui nende mahepõllumajanduse normid tunnistatakse samaväärseks ELi standarditega. ELi mahelogo saab nende puhul aga kasutada ainult juhul, kui need vastavad lisanõuetele, näiteks seoses elava mulla, loomade heaolu ja töötlemismeetoditega.

11 ELi-välise riigi, sealhulgas Argentina, Kanada, Uus-Meremaa ja Ameerika Ühendriikide mahepõllumajanduse normid on praegu tunnustatud samaväärseks ELi standarditega, kuid see tunnustamine lõpeb 31. detsembril 2026. Kaubavahetuse häirete vältimiseks pikendatakse nende tunnustamist kuni 31. detsembrini 2036.

Väikeettevõtjad ja väikepõllumajandustootjad

Väikeettevõtjad, kes müüvad pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid, näiteks lahtiseid puu- ja köögivilju otse tarbijatele, ning müügipakendis mahepõllumajanduslike toodete väikesed e-jaemüüjad ei vaja sertifitseerimist, välja arvatud kui nende müük ületab 10 000 kg aastas või nende käive ületab viie aasta jooksul keskmiselt 40 000 eurot aastas.

Samuti muutub lihtsamaks väikepõllumajandustootjate rühmaviisiline sertifitseerimine.

Puhastus- ja desinfitseerimistooted

Mahepõllumajanduslike töötlejate igapäevane puhastus- ja desinfitseerimistöö muutub paindlikumaks. Neil lubatakse kasutada turul kättesaadavaid standardtooteid, selle asemel et piirduda Euroopa Komisjoni heakskiidetud toodete loeteluga.

Kariloomad ja vesiviljelus

Reformiga kehtestatakse mahepõllumajanduslikult kasvatatud vuttide minimaalne tapavanus.

Kodulindude juurdepääsu õuealale käsitlevaid norme muudetakse nii, et noorlinde lubatakse õue alles siis, kui neil on piisav sulestik oma kehatemperatuuri reguleerimiseks.

Üleminek tavapõllumajanduselt mahepõllumajandusele muutub kogu ELis lihtsamaks ja järjepidevamaks.

Maismaal ja vesiviljeluses peetavate põllumajandusloomade puhul ühtlustatakse ooteaeg, mille möödudes võib tooteid pärast veterinaarravimite kasutamist müüa mahepõllumajanduslikuna.

Vaata ka