ÜPP rahastamisreeglid 2023–2027

Kohandumine uute väljakutsetega

ELi ühise põllumajanduspoliitika üldeesmärgid on:

• tagada taskukohane, ohutu ja kvaliteetne toit
• tagada põllumajandustootjatele stabiilne sissetulek
• stabiliseerida turge
• toetada maapiirkondi

See poliitika on kasutusel alates 1960. aastatest, kuid seda vaadatakse korrapäraselt läbi ja kohandatakse vastavalt ELi põllumajandussektori ees seisvatele uutele väljakutsetele.

ÜPP 2023–2027 peamised eesmärgid

Viimase, perioodi 2023–2027 puudutava reformiga soovib EL:



• võimaldada liikmesriikidele suuremat paindlikkust planeerimisel

• jaotada vahendeid õiglasemalt, et toetada tõhusamalt väiksemaid põllumajandusettevõtteid ja nooremaid põllumajandustootjaid

• anda panus ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse

• suurendada sektori konkurentsivõimet ja valmistuda kriisideks

Liikmesriikidele võimaldatakse paindlikku planeerimist

Uus töövorm annab riikidele suurema paindlikkuse põllumajandusele rahaliste vahendite eraldamisel lähtuvalt kohalikest oludest ja vajadustest.

Selle asemel, et nõuda spetsiifilisi meetmeid, seatakse reformitud ÜPP-s esikohale eesmärgid. See annab ELi liikmesriikidele paindlikkuse kaaluda oma eripäraseid vajadusi ning valida ÜPP eesmärkide saavutamiseks mitmesuguste vahendite vahel.

Need vahendid tuleb esitada riiklikes strateegiakavades. Euroopa Komisjon peab kõik strateegiakavad heaks kiitma, et olla kindel, et need ei moonuta ühtset turgu ega põhjusta põllumajandusettevõtetele või ametiasutustele liigset koormust.

Igal aastal peavad ELi liikmesriigid esitama aruanded, et jälgida edusamme kogu ELi hõlmavate eesmärkide saavutamisel. ELi tasandil kokku lepitud ühised tulemusnäitajad tagavad võetud meetmete tulemuslikkuse järjepideva ja õiglase hindamise.

Toetuste õiglasem jaotus

Põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused tagavad neile stabiilse sissetuleku ja turvavõrgu kõikuvate hindade vastu. Ajavahemikuks 2023–2027 tuleks need toetused jaotada õiglasemalt:

• 10% väiksematele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele
• 3% noorematele põllumajandustootjatele
• toetused on seotud sotsiaalsete ja töötingimustega

Sellise ümberjaotamise tõttu võidakse teistele toetusesaajatele tehtavaid väljamakseid vähendada või piirata.

Keskkonnahoidlikumad põllumajandustavad

Uute reeglitega tehakse põllumajandustootjatele soodustusi ja nõutakse, et nad võtaksid kasutusele kliimatundlikud ja loodussõbralikud tavad, näiteks:

• otsetoetusi saavad põllumajandusettevõtted peavad kaitsma märg- ja turbaalasid süsinikurikaste muldade säilitamiseks
• põllumajandustootjad võivad saada ökokavadest lisatoetust, et rakendada loodus- ja kliimasõbralikke tavasid, mis lähevad kaugemale neile kehtivatest kohustuslikest nõuetest. ELi liikmesriigid peavad ökokavadele kulutama 25% otsetoetustest

Konkurentsivõime suurendamine ja kriisideks valmistumine

Samuti soovib EL tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas ja suurendada sektori konkurentsivõimet. Uued reeglid aastateks 2023–2027 soodustavad tootjate ja põllumajandusettevõtete koostööd, et viia pakkumine vastavusse nõudlusega.

Lisaks tagab 450 miljoni euro suurune reserv aastas, et EL suudab toime tulla tulevaste kriisidega, mis tulenevad loomahaigustest, turuhäiretest, äärmuslikest ilmastikunähtustest või kõrgetest energia- ja sisendihindadest, näiteks Venemaa agressioonisõja kontekstis. 2022. ja 2023. aastal võeti kasutusele 1 miljard eurot, et aidata põllumajandustootjatel kriisiolukordadega toime tulla.

Põllumajandustootjate murede lahendamine

Selleks et reageerida põllumajandustootjate tõstatatud muredele, võttis EL aasta pärast uue ÜPP poliitika kehtima hakkamist kasutusele meetmed, et vähendada põllumajandustootjate halduskoormust ja pakkuda suuremat paindlikkust teatavate ÜPP 2023–2027 nõuete täitmisel.

Muudetud reeglid võimaldavad teha erandeid ootamatute ilmastikutingimuste korral ja mööndusi keskkonnanõuetest, sealhulgas:

• mulla katmise tavad
• külvikord ja põllumajanduskultuuride mitmekesistamine
• kesa ja maastikuelemendid

Alla kümne hektari suuruseid väikeseid põllumajandusettevõtteid, mis moodustavad 65% ÜPP toetusesaajatest, kuid hõivavad ainult 10% maast, ei kontrollita ega karistata keskkonnaeeskirjade mittejärgimise eest, vähendades seeläbi halduskoormust väga paljude jaoks, kuid täites samal ajal siiski keskkonnaalaseid kohustusi.

Lisaks võivad ELi liikmesriigid nüüd oma strateegiakavasid muuta ühe korra asemel kaks korda aastas.

Need muudatused loovad tasakaalu keskkonna- ja kliimaeesmärkide ning põllumajandustootjate murede vahel, võttes arvesse selliste geopoliitiliste arengute mõju nagu Venemaa sissetungi tagajärjed Ukrainasse ja äärmuslikud ilmastikunähtused.

• Nõukogu andis lõpliku heakskiidu ühise põllumajanduspoliitika sihipärasele läbivaatamisele (pressiteade, 13. mai 2024)

Õiguslik taust

ÜPP 2023–2027 on hõlmatud järgmiste määrustega:

• strateegiakavade määrus
• põllumajandustoodete ühise turukorralduse määrus
• ÜPP rahastamise, haldamise ja seire horisontaalne määrus
• Ühine põllumajanduspoliitika 2023–2027 (Euroopa Komisjon)

ELi põllumajanduspoliitika pärast 2027. aastat

Nõukogu kiitis 2024. aasta detsembris ühehäälselt heaks järeldused tulevase ühise põllumajanduspoliitika kohta. Järelduste kohaselt peaks tulevane põllumajanduspoliitika olema:

• konkurentsivõimeline
• kriisikindel
• kestlik
• põllumajandustootjasõbralik
• teadmistepõhine

Järeldustes juhitakse tähelepanu ÜPP tähtsusele nende eesmärkide saavutamisel ning tuuakse välja ÜPP peamised eesmärgid, milleks on tagada nii toiduga kindlustatus kui ka põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase ja mõistlikud hinnad tarbijatele.

• Konkurentsivõimeline ja põllumajandustootjatele keskenduv ühine põllumajanduspoliitika: nõukogu kiitis heaks järeldused (pressiteade, 9. detsember 2024)

Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 2025. aasta mai istungil arutasid ministrid põllumajandus- ja toidualast visiooni käsitlevat teatist, mille Euroopa Komisjon avaldas 2025. aasta veebruaris. Nad olid ühte meelt, et põllumajanduse konkurentsivõime ja kestlikkuse parandamine ning põllumajanduspoliitika lihtsustamine on esmatähtsad eesmärgid.

Visioonis keskendutakse neljale prioriteetsele valdkonnale:

• muuta põllumajandus tulevaste põlvkondade jaoks atraktiivseks
• tagada konkurentsivõimeline ja vastupidav põllumajandus- ja toiduainesektor
• tagada põllumajandusliku toidutööstuse tulevikukindlus
• edendada õiglaseid elu- ja töötingimusi maapiirkondades

Nende prioriteetsete valdkondade eesmärkide saavutamise peamised tegurid on ELi normide lihtsustamine, teadusuuringud, innovatsioon ja digiüleminek.

• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 26. mai 2025