Püügikvoodid pärast Brexitit
Püügikvoodid pärast Brexitit
EL ja Ühendkuningriik on viimastel kümnenditel ühiselt majandanud rohkem kui 100 kalavaru. Alates 2021. aasta jaanuarist kehtestatakse õigused ühistest varudest kalapüügiks iga-aastaste kahepoolsete konsultatsioonide kaudu.
Kuidas püügikvoodid kehtestatakse
- ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepingus määratakse kindlaks iga poole protsendimäär iga ühise kalavaru puhul
- Igal aastal peavad EL ja Ühendkuningriik konsultatsioone, et leppida kokku kalapüügiõigused järgmiseks aastaks
- Euroopa Komisjon esitab nõukogule ettepaneku seisukoha kohta, mille EL peaks Ühendkuningriigiga peetavates konsultatsioonides võtma
- Nõukogu annab ettepaneku kohta suuniseid
- Ühendkuningriigiga peab konsultatsioone komisjon
- Nõukogule antakse regulaarselt ajakohastatud teavet konsultatsioonide edenemise kohta
- Kui on jõutud kokkuleppele, esitab komisjon selle nõukogule
- Nõukogu teeb otsuse oma lõpliku heakskiitmise kohta, enne kui konsultatsioonid ametlikult lõpetatakse
ELi põhimõtted
- Pikaajaline kestlikkus
- Parim teaduslik nõuanne
- Ettevaatusprintsiip (andmete puudumisel)
- Kvootide ülekandmine (vajaduse korral)
Mõned näited kvootidest
- Stauriidid (Western): Ühendkuningriigi püügiosa 9% aastasest kogupüügist ja ELi püügiosa 91%.
- merikeeled (La Manche’i idaosa): Ühendkuningriigi püügiosa 20% aastasest kogupüügist; ELi püügiosa 80%
- kilttursk (Rockall): ELi püügiosa 15% aastasest kogupüügist, Ühendkuningriigi püügiosa 85%
- heeringas (Iiri meri): ELi püügiosa 3% ja Ühendkuningriigi püügiosa 97%
- põhjaatlandi süsikas (Keldi meri): Ühendkuningriik võib püüda 15% ja EL 85%
Viimati läbi vaadatud: 1. veebruar 2025