Nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused), 10.11.2015, 10. november 2015

Peamised tulemused

Kliimamuutused

Nõukogu võttis enne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsi vastu järeldused.

• Nõukogu järeldused kliimamuutustega seotud rahastamise kohta

Omades Pariisi konverentsiks ambitsioonikat mandaati, täidab Euroopa Liit oma rolli uue kliimakokkuleppe ühe peamise jõuna.” Pierre Gramegna, Luksemburgi rahandusminister

Pariisis 30. novembrist 11. detsembrini 2015 toimuval konverentsil soovitakse heaks kiita uus 2020. aasta järgset perioodi käsitlev ÜRO kliimakokkulepe. Eesmärk on hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus maksimaalselt 2°C tasemel võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning tagada selle saavutamiseks piisav rahastamine avaliku ja erasektori poolt.

„Omades Pariisi konverentsiks ambitsioonikat mandaati, täidab Euroopa Liit oma rolli uue kliimakokkuleppe ühe peamise jõuna,” ütles Luksemburgi rahandusminister ja nõukogu eesistuja Pierre Gramegna. „Samuti oleme valmis andma olulise panuse kliimamuutustega seotud vajaduste rahastamiseks.”

Nõukogu järeldustes keskendutakse ELi panusele kliimamuutustega seotud rahastamisse, et saavutada arenenud riikide poolt 2020. aastaks lubatud 100 miljardit dollarit aastas, ning kliimamuutustega seotud rahastamise prognoositavusele. Järeldustes käsitletakse uue 2020. aasta järgset perioodi käsitleva ÜRO kliimakokkuleppe rahastamise aspekte.

On vaja märkimisväärseid ressursse, et aidata arengumaadel kliimamuutustega nõuetekohaselt tegeleda, nii kasvuhoonegaaside vähendamiseks kui ka kliimamuutuste tagajärgedega kohanemiseks. Arenenud riikide poolt 2020. aastaks lubatud 100 miljardit dollarit tulevad väga erinevatest allikatest: avalikest ja era-, kahe- ja mitmepoolsetest ning alternatiivsetest rahastamisallikatest.

Kapitaliturgude liit

Nõukogu võttis vastu järeldused, milles tervitatakse komisjoni tegevuskava kapitaliturgude liidu loomiseks.

Kava eesmärk on luua 2019. aasta lõpuks täielikult toimiv ELi kapitaliturgude liit. Kapitaliturgude tugevdamiseks on kavandatud erinevaid meetmeid, et meelitada Euroopa ettevõtjate ja taristuprojektide jaoks ligi rohkem investeeringuid, sealhulgas välisinvesteeringuid.

Üks peamistest eesmärkidest on parandada VKEde ja idufirmade juurdepääsu rahastamisele, eriti uuenduslikes valdkondades.

„Oleme juba alustanud tööd lihtsat, läbipaistvat ja standarditud väärtpaberistamist käsitleva ettepanekuga, eesmärgiga saavutada poliitiline kokkulepe võimalikult kiiresti ning võib-olla isegi enne käesoleva aasta lõppu,” ütles Pierre Gramegna. „Ootame ka prospekte käsitlevat ettepanekut, mis on tähtis, et lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele, et alustada tööd ka sellega.”

• Nõukogu järeldused, mis käsitlevad komisjoni tegevuskava kapitaliturgude liidu loomise kohta

Hoiuste maksustamise direktiivi kehtetuks tunnistamine

Nõukogu tunnistas kehtetuks direktiivi 2003/48/EÜ, mis alates 2005. aastast võimaldas maksuametitele paremat juurdepääsu erahoiustajaid käsitlevale teabele.

See on järg maksudest kõrvalehoidumist vältivate meetmete tugevdamisele. Selles valdkonnas oli tekkinud märkimisväärne kattumine teiste õigusaktidega ja see kehtetuks tunnistamine kõrvaldab kõnealuse kattumise.

• Hoiuste intresside maksustamise direktiiv kehtetuks tunnistatud

• Nõukogu istungi tulemused