Nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused), 11.07.2017, 11. juuli 2017

Peamised tulemused

Pangandus – viivislaenud

Nõukogu kiitis heaks tegevuskava viivislaenude probleemi käsitlemiseks pangandussektoris.

Nõukogu arutas erinevaid poliitikameetmeid, mille abil vähendada viivislaenude mahtusid, mis on ELis endiselt suured, ja vältida viivislaenude tekkimist tulevikus.

„Viivislaenud on pangandussektori jaoks probleem, mille lahendamisega on seni tegeletud peamiselt riikide tasandil,“ ütles nõukogu praeguse eesistujariigi Eesti rahandusminister Toomas Tõniste. „Me peame need ressursid vabastama, muutma oma finantssüsteemi vastupidavamaks ja takistama viivislaenude probleemi uuesti esile kerkimist tulevikus.“

Nõukogu tõi eksperdiaruande põhjal esile järgmised valdkonnad, kus on vaja võtta meetmeid:

• pangandusjärelevalve
• maksejõuetuse ja võlgade sissenõudmise raamistike reform
• viivislaenude järelturgude arendamine
• pangandussektori restruktureerimine.

Nõukogu leppis kokku, et tuleb selle teema juurde regulaarselt tagasi.

Kapitaliturgude liit – vahehindamine

Nõukogu võttis vastu järeldused, mis käsitlevad komisjoni vahearuannet ELi kapitaliturgude liidu tegevuskava kohta.

Nõukogu kordas oma pühendumust sellele tegevuskavale, millega soovitakse luua täieulatuslik kapitaliturgude liit 2019. aasta lõpuks. Nõukogu toetas mitut komisjoni väljapakutud esmatähtsat algatust.

Nõukogu rõhutas, et töö on seni hästi edenenud – ligi kaks kolmandikku meetmetest on juba ellu viidud. Ent esile on kerkinud ka mitmeid probleeme, mistõttu tuleb tegevuskava tugevdada.

„Euroopa majandus paraneb püsivalt. Mida me nüüd kõige enam vajame, on rohkem investeeringuid. See on põhjus, miks kapitaliturgude liit on Eesti jaoks esmatähtsal kohal,“ ütles Toomas Tõniste. „Selleks et tagada jätkusuutlik majanduskasv pikema aja jooksul, on väga tähtis mitmekesistada rahastamisallikaid, eelkõige uute ja innovatiivsete ettevõtete jaoks.“

Eesistujariigi programm

Nõukogu arutas eesistujariik Eesti prioriteete majandus- ja finantsvaldkonnas.

Kuni 2017. aasta lõpuni keskendutakse järgmisele:

• ELi pangandusliit ja kapitaliturgude liit
• maksustamine, tähelepanuga digitaalmajandusel ja käibemaksusüsteemi ajakohastamisel
• ELi eelarve
• majanduse juhtimine
• ELi ning selle majandus- ja rahaliidu tulevik ja rahastamine.

• Eesistujariik Eesti 2017. aasta tööprogramm