Nõukogu (välisasjad), 19.05.2017, 19. mai 2017

Peamised tulemused

„Peame investeerimist arengusse, rahuvalvesse, humanitaarabisse ja võitlusse kliimamuutustega meie julgeoleku- ja välispoliitika oluliseks osaks.“

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

Euroopa arengukonsensus

Nõukogu võttis vastu uue Euroopa arengukonsensuse, mis on esitatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse kujul ning milles kehtestatakse arengukoostöö uus raamistik ELi ja selle liikmesriikide jaoks.

Uus Euroopa arengukonsensus on ELi vastus ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 ja ELi kaalukas panus ÜRO tasandil. Selles esitatakse peamised põhimõtted, millest EL ja selle liikmesriigid kõigi arengumaadega tehtavas koostöös järgmise 15 aasta jooksul juhinduvad, ning samuti strateegia kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks.

• Press release on the new European consensus on development, 19 May 2017

Humanitaarkriisid

Ministrid arutasid, kuidas lahendada halvenevat humanitaarolukorda Aafrikas, Jeemenis ja Süürias. Need piirkonnad seisavad praegu silmitsi suurte kriisidega, mille põhjuseks on konfliktid Kirde-Nigeerias, Lõuna-Sudaanis, Jeemenis ja Süürias ning põuad Somaalias ja vähemal määral Keenia ja Etioopia mõnedes osades. Nimetatud kriisid on põhjustanud ulatusliku hävingu ja elanikkonna ümberasustamise, terava toidu- ja toitumisalase kindlustamatuse probleemi ning elementaarse arstiabi nappuse.

Võttes arvesse sellisest olukorrast lähtuvaid riske, arutasid ministrid võimalusi, kuidas täita kõige pakilisemad humanitaarabivajadused ning vältida nende kriiside süvenemist. Nad rõhutasid diplomaatiliste ja poliitiliste lahenduste tähtsust rahu ja julgeoleku tagamisel.

Nad analüüsisid ka humanitaar- ja arenguabimeetmete parema omavahelise kooskõlastamise võimalusi ning nende valdkondade tõhusaid ühisalgatusi. Nad võtsid vastu vastavasisulised järeldused.

• Council conclusions on operationalising the humanitarian-development nexus, press release of 19 May 2017

ELi ja AKV riikide suhted pärast 2020. aastat

Ministrid vahetasid arvamusi ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide tulevaste suhete teemal, pidades silmas Cotonou lepingu kehtivuse lõppemist 2020. aastal.

Arutelu toetus Euroopa Komisjoni ja kõrge esindaja Federica Mogherini poolt 22. novembril 2016 vastu võetud ühisteatisele, ning eelkõige kaaluti selles valikuid, mis esitati kolme põhiaspekti osas, milleks on tulevase partnerluse ülesehitus, võimaliku kokkuleppe laad ning selle geograafiline mõõde.

• Ühisteatis „Uuendatud partnerlus Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega“