Nõukogu võttis vastu uue Euroopa arengukonsensuse

Nõukogu võttis 19. mail vastu uue Euroopa arengukonsensuse. Kolme institutsiooni (parlamendi, nõukogu ja komisjoni) ühisavalduses esitatakse arengukoostöö uus raamistik ELi ja selle liikmesriikide jaoks.

„Uue Euroopa arengukonsensuse kaudu muutub EL veelgi tugevamaks, et lahendada tänaseid probleeme, edendada kestlikku arengut ja kaotada vaesus kogu maailmas. Investeerimine kestlikusse arengusse tähendab investeerimist meie ühisesse julgeolekusse ja heaollu“, ütles ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini.

„Tänane kokkulepe kinnitab kõikide liikmesriikide pühendumust töötada üheskoos ühise tegevuskava ja ühiste prioriteetidega, et edendada ELi koostööd kõikide arenguriikidega järgnevate aastate jooksul. Me tunneme uhkust selle üle, et eesistujariik Malta on suutnud saavutada konsensuse“, lisas Malta välisminister George Vella.

Konsensus on oluline, kuna ELil on arengukoostöö valdkonnas oluline roll. EL on jätkuvalt suurim arenguabi andja maailmas, tagades enam kui poole ülemaailmsest arenguabist. Üldine eesmärk on vaesuse kaotamine, edendades head valitsemistava, inim- ja majandusarengut ning tegeledes selliste ülemaailmsete probleemidega nagu võitlus näljaga ja maailma loodusvarade säilitamine.

Euroopa arengukonsensus on ELi vastus ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030. Selles esitatakse peamised põhimõtted, millest EL ja selle liikmesriigid arengumaadega tehtavas koostöös järgmise 15 aasta jooksul juhinduvad, samuti strateegia kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Kooskõlas ELi välis- ja julgeolekupoliitikat käsitleva üldise strateegiaga aitab konsensus saavutada ka ELi välispoliitika alaseid prioriteete.

Konsensuse eesmärk on reageerida praegustele üleilmsetele demograafilist, majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju avaldavatele probleemidele. Kõnealuse lähenemisviisi keskmes on riikide, ühiskondade ja üksikisikute vastupanuvõime tugevdamine. Selle eesmärk on saavutada kestlik areng ja kiirendada muudatusi, asetades rõhu arengupoliitika läbivatele elementidele, nagu sooline võrdõiguslikkus, noored, investeeringud ja kaubandus, säästev energia ja kliimameetmed, hea valitsemistava, demokraatia, õigusriigi põhimõte ja inimõigused ning ränne ja liikuvus.

Konsensuses soovitatakse suurendada koordineeritust ja sidusust ELi ja selle liikmesriikide vahel. Tõhusamate tulemuste ja suurema mõju saavutamiseks esitatakse selles kohandatud ja diferentseeritud lähenemisviis partneritega koostöö tegemiseks, et edendada ühist kavandamist ja rakendamist, kaasates täiel määral kodanikuühiskonna ja teised osalejad. Selles rõhutatakse, et oluline on tõhususe, läbipaistvuse, ühise vastutuse ja kohustuste arendamine kõigi osalevate partnerite poolt, samuti selle tagamine, et kasutatakse kõiki vahendeid kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks.

Edasine tegevus

Eeldatavasti kiidab Euroopa Parlament konsensuse heaks 31. mail.

Ametlikult allkirjastavad ühisavalduse 7. juunil Euroopa arengupäevadel Euroopa Parlamendi president, Malta peaminister (nõukogu ja liikmesriikide nimel), Euroopa Komisjoni presidentja ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Seejärel asendab uus konsensus praeguse Euroopa arengukonsensuse, mis võeti vastu 2006. aastal.

• Uue Euroopa arengukonsensuse terviktekst