Nõukogu (välisasjad), 17.07.2017, 17. juuli 2017

Peamised tulemused

Liibüa

„Me arutasime poliitilist olukorda Liibüas. Peame olema ÜRO raames ühtsed oma eesmärgis innustada Liibüa rahvast ühinema. Liibüalastel on piisavalt vahendeid kriisist väljatulemiseks. Peame neid aitama, ühendades kõik jõupingutused ametisseastuva uue ÜRO peasekretäri eriesindaja toetuseks.“

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

Nõukogu arutas olukorda Liibüas ja võttis vastu järeldused. Lisaks pikendas nõukogu missiooni EUBAM Libya volitusi ning kehtestas piirangud täispuhutavate kummipaatide ja päramootorite ekspordile Liibüasse.

• Välisasjade nõukogu Liibüa-teemalise istungi peamised tulemused

Ränne

Välisministrid arutasid koos ÜRO pagulaste ülemvoliniku Filippo Grandi ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni peadirektori William Lacy Swingiga rände teemat, keskendudes olukorrale Vahemere keskosa rändeteel.

• Ühine pressiavaldus, Federica Mogherini, Filippo Grandi ja William Lacy Swing

Põhja-Korea

„Olukorrale Korea poolsaarel ei leidu sõjalist lahendust: tuumarelvade kaotamine peab toimuma rahumeelsete vahendite abil. Rõhutasime Korea Vabariigi juhtivat rolli selles küsimuses: poolsaarel valitsevatele pingetele lahenduse leidmine sõltub neist endist. EL on valmis selliseid jõupingutusi igati toetama. Peame leidma võimaluse väljuda sellest kriisist, mis ei ohusta üksnes tuumarelva leviku tõkestamise korda, vaid ka julgeolekut Aasias ja kogu maailmas.“

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

Nõukogu arutas Korea Rahvademokraatliku Vabariigi küsimust ning võttis vastu järeldused.

• Nõukogu järeldused Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kohta (pressiteade, 17. juuli 2017)

ELi üldine strateegia

Nõukogus toimus arutelu ELi üldise strateegia rakendamise üle. Välisministrid esitasid suuniseid aastate 2017–2018 prioriteetide kohta, leppides kokku, et need peaksid hõlmama nii esimese aasta töösuundade järelmeetmeid kui ka uusi algatusi.

Võttes arvesse esimesel aastal tehtud märkimisväärset tööd, leppisid ministrid kokku, et EL peaks jätkama oma koostöö tugevdamist julgeoleku ja kaitse valdkonnas, sealhulgas luues tulevikus ambitsioonika ja kaasava alalise struktureeritud koostöö. Lisaks märkisid ministrid, kui oluline on töö sise- ja välistegevuse sidususe, rände, terrorismivastase võitluse ja hübriidohtudega võitlemise vallas. Esile tõsteti ka ELi edusamme partnerriikide, eelkõige naaberriikide vastupanuvõime toetamisel ning ELi integreeritud lähenemisviisi, samuti strateegilist kommunikatsiooni ja avalikku diplomaatiat.

Peale selle leppisid välisministrid kokku 2017.–2018. aastal tehtava edasise töö kaks lisasuunda:

• ülemaailmse juhtimise, eelkõige ÜRO toetamine, sealhulgas Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide rakendamine, samuti tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaste ülemaailmsete jõupingutuste taashoogustamine ning küberjulgeoleku jätkuv tugevdamine
• piirkondlike organisatsioonide ning piirkondlike ja ELiga toimuvate koostöösuhete toetamine, sealhulgas ELi poliitilise koostöö tõhustamine Lääne-Balkani riikidega, suhete süvendamine idas asuvate partneritega idapartnerluse kaudu ning meie partnerluse tugevdamine Aafrikaga, eelkõige rakendades integreeritud lähenemisviisi Sahelis ja Aafrika Sarve piirkonnas.

• ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia (veebisait)