G7 tippkohtumine Jaapanis Hiroshimas, 19.–21. mai 2023

Peamised tulemused

G7 tippkohtumine, mille korraldas G7 tänavune eesistujariik Jaapan, toimus Jaapanis Hiroshima linnas.

Meie, G7 juhid, kohtusime Hiroshimas (...), olles ühtsemad kui kunagi varem oma meelekindluses vastata praegustele ülemaailmsetele väljakutsetele ning võtta kurss parema tuleviku poole. G7 juhtide kommünikee

Peamised küsimused, mida toimunud üheksal töösessioonil käsitleti, olid järgmised:

• Venemaa agressioon Ukraina vastu
• tuumadesarmeerimine ja tuumarelvade leviku tõkestamine
• maailmamajandus, rahandus ja kestlik areng
• kliimamuutused, energeetika ja keskkond
• toiduga kindlustatus ja tervishoid
• koostöö rahvusvaheliste partneritega

Tippkohtumise lõpus võeti vastu juhtide kommünikee.

• G7 juhtide Hiroshima tippkohtumise kommünikee (pressiteade, 20. mai 2023)
• Eesistuja Charles Micheli sõnavõtt enne G7 tippkohtumist Hiroshimas (pressiteade, 23. mai 2023)

Venemaa agressioon Ukraina vastu

G7 mõistis taas ülikarmilt hukka Venemaa agressioonisõja Ukraina vastu.

Meie toetus Ukrainale on vankumatu. Me ei väsi oma püüdlustest leevendada mõju, mida Venemaa ebaseaduslik tegevus avaldab ülejäänud maailmale. G7 juhtide kommünikee

G7 juhid teatasid täiendavatest meetmetest, mille eesmärk on suurendada Venemaale ja tema sõjategevuse toetajatele kaasnevaid kulusid. Nende meetmetega:

• tagatakse, et igasuguste Venemaa sõjamasina jaoks elutähtsate kaupade eksporti piiratakse kõigis G7 jurisdiktsioonides
• püütakse veelgi tõkestada Venemaa vastu suunatud sanktsioonide vältimist ja nendest kõrvalehoidmist
• piiratakse Venemaa võimalusi kasutada rahvusvahelist finantssüsteemi, sealhulgas takistades Venemaa pankade kolmandates riikides asuvate filiaalide kasutamist sanktsioonide vältimiseks
• võetakse meetmeid, et piirata tulu, mida Venemaa saab energiast ja metallidest
• tehakse koostööd Venemaal kaevandatud, töödeldud või toodetud teemantidega kauplemise ja nende kasutamise piiramiseks

Me võtame Venemaalt juurdepääsu G7 tehnoloogiatele, tööstusseadmetele ja -teenustele, mis toetavad tema sõjamasinat. G7 juhtide kommünikee

Juhid kordasid ka oma üleskutset kolmandatele isikutele lõpetada Venemaa Ukraina-vastase agressiooni materiaalne toetamine. G7 jätkab meetmete võtmist kolmandate riikide osalejate vastu, kes toetavad materiaalselt Venemaa sõda.

• G7 juhtide avaldus Ukraina teemal (pressiteade, 19. mai 2023)
• ELi reageerimine Venemaa sissetungile Ukrainasse (taustteave)

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ühines G7 juhtidega 20.–21. mail. G7 juhid kordasid, et toetavad Ukrainat nii kaua kui vaja.

Tuumadesarmeerimine ja tuumarelvade leviku tõkestamine

G7 juhid kordasid, et stabiilsema ja turvalisema maailma loomiseks on oluline teha jõupingutusi tuumadesarmeerimiseks ja tuumarelvade leviku tõkestamiseks.

Selles G7 juhtide esimeses dokumendis, milles keskendume eriti tuumadesarmeerimisele, kinnitame veelkord oma pühendumust püüdlustele saavutada tuumarelvavaba maailm, kus kõigi julgeolek on kindlustatud. G7 juhtide poolt Hiroshimas esitatud visioon tuumadesarmeerimisest

Juhid kordasid ühtlasi, et Venemaa ähvardused kasutada Ukraina vastu tuumarelva on vastuvõetamatud.

• G7 juhtide poolt Hiroshimas esitatud visioon tuumadesarmeerimisest (pressiteade, 19. mai 2023)

Maailmamajandus, rahandus ja kestlik areng

G7 juhid kinnitasid, et soovivad üheskoos edendada tugevat ja kindlat maailmamajanduse taastumist.

Majandusliku vastupanuvõime ja taastuvuse ning majandusjulgeoleku tagamine kogu maailmas on parim kaitse majandusliku haavatavuse relvana kasutamise eest. G7 juhtide kommünikee

G7 riigid teevad järgmist:

• edendavad töökohtade loomist, kestlikku majanduskasvu ja jõukust kõigi jaoks
• muudavad tarneahelad vastupidavamaks ja usaldusväärsemaks
• tagavad rahvusvaheliste reeglite ja normide järgimise, et hõlbustada kaubandust
• suurendavad oma kollektiivset valmisolekut ja reageerimist majanduslikule survestamisele

G7 juhid on valmis võtma asjakohaseid meetmeid, et säilitada finantsstabiilsus ja ülemaailmse finantssüsteemi vastupidavus.

• G7 juhtide avaldus majandusliku vastupanuvõime ja taastuvuse ning majandusjulgeoleku kohta (pressiteade, 20. mai 2023)

G7 juhid rõhutasid ka seda, et on oluline vähendada taristuinvesteeringute puudujääki madala ja keskmise sissetulekuga partnerriikides.

Jätkame oma partnerriikidega püüdlusi tugevdada ülemaailmseid partnerlusi avaliku ja erasektori investeeringuteks kestlikusse, kaasavasse, vastupidavasse ja kvaliteetsesse taristusse. G7 juhtide kommünikee

Juhid kinnitasid taas oma ühist kohustust tagada 2027. aastaks kuni 600 miljardit USA dollarit G7 ülemaailmse taristu- ja investeerimispartnerluse jaoks.

• Teabeleht G7 ülemaailmse taristu- ja investeerimispartnerluse kohta

Kliimamuutused, energeetika ja keskkond

G7 juhid tunnistasid, et kõik suured majandusriigid etendavad sel ja järgnevatel aastakümnetel otsustavat rolli ülemaailmse temperatuuri tõusu piiramisel.

Nad jäävad kindlaks oma otsusele:

• hoida ülemaailmse temperatuuri tõus 1,5 °C piires
• peatada elurikkuse vähenemine ja pöörata see suundumus tagasi enne 2030. aastat
• tagada energiajulgeolek

G7 riigid teevad koostööd arenguriikide ja tärkava turumajandusega riikidega, et kiirendada heitkoguste vähendamist ja toetada õiglast energiasüsteemi ümberkujundamist nendes riikides.

Me edendame ja toetame kogu maailmas rohepööret, tehes koostööd selle nimel, et kujundada meie majandus ümber viisil, mis viib meie kasvuhoonegaaside netoheite hiljemalt 2050. aastaks nullini. G7 juhtide kommünikee

G7 juhid rõhutasid, et on oluline tagada rahalised vahendid puhaste tehnoloogiate ja tegevuste edasiseks rakendamiseks ja arendamiseks.

Toonitame tõelist ja pakilist vajadust ja võimalust kiirendada üleminekut puhtale energiale, mis muu hulgas võimaldab samal ajal suurendada energiajulgeolekut. G7 juhtide kommünikee

• G7 puhtal energial põhineva majanduse tegevuskava (pressiteade, 20. mai 2023)
• Kliimamuutused: mida teeb EL (taustteave)
• 8 viisi, kuidas elu muutub ELis keskkonnahoidlikumaks (teemalugu)

Toiduga kindlustatus ja tervishoid

G7 juhid on endiselt sügavalt mures jätkuva ja halveneva ülemaailmse toiduga kindlustatuse ja toitumisolukorra pärast, mida süvendab Venemaa ebaseaduslik agressioonisõda Ukraina vastu.

G7 juhid kinnitasid taas, et teravilja Ukrainast eksportimise ja stabiilse tarne tagamises neile, kes seda vajavad, etendavad olulist rolli:

• ELi-Ukraina solidaarsuskoridorid
• president Zelenskõi algatus „Teravili Ukrainast“
• Musta mere teraviljaalgatuse jätkuv ja ulatuslikum rakendamine

Kutsume Venemaad üles lõpetama ülemaailmsete toidutarnete ohustamine ning lubama Musta mere teraviljaalgatusel toimida selle maksimaalses võimalikus mahus ja nii kaua kui vaja. G7 juhtide kommünikee

G7 juhid astusid konkreetseid samme selleks, et käivitada koos partnerriikidega Hiroshima tegevuskava vastupidava ülemaailmse toiduga kindlustatuse tagamiseks, tegelemaks praeguste ja tulevaste vajadustega.

• Hiroshima tegevuskava vastupidava ülemaailmse toiduga kindlustatuse tagamiseks (pressiteade, 20. mai 2023)
• Toit maailmale: mida teevad ELi riigid Venemaa sõja mõju leevendamiseks (teemalugu)

G7 juhtidel on samuti kindel kavatsus investeerida ülemaailmsesse tervishoidu järgneva kaudu:

• ülemaailmne vaktsiinide tootmise suutlikkus
• pandeemiafond
• tulevane pandeemiate ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist käsitlev rahvusvaheline kokkulepe
• jõupingutused üldise tervisekindlustuse saavutamiseks

• Pandeemiate ennetamist ja nendeks valmisolekut käsitlev rahvusvaheline leping (taustteave)

Koostöö rahvusvaheliste partneritega

G7 eesistujariik Jaapan kutsus mitmele tippkohtumise ajal toimunud töösessioonile osalema ka Austraalia, Brasiilia, Komooride, Cooki saarte, India, Indoneesia, Korea Vabariigi ja Vietnami juhid.

G7 juhid on valmis elavdama rahvusvahelist koostööd ja tegema partneritega ühiseid jõupingutusi selle nimel, et saavutada inimkeskne ja vastupanuvõimeline maailm, jätmata kedagi kõrvale.

G7 riigid on kindlalt otsustanud:

• toetada vaba ja avatud India ja Vaikse ookeani piirkonda
• tugevdada partnerlusi Aafrika riikidega ja toetada Aafrika suuremat esindatust mitmepoolsetel foorumitel

Kahepoolsed kohtumised

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja Charles Michel pidas tippkohtumise raames mitu kahepoolset kohtumist Kanada, Vietnami ja Ukrainaga, kusjuures Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ühines juhtidega 20. ja 21. mail.

Me oleme toetanud Ukraina rahvast solidaarselt ja kindlameelselt algusest peale. Ning me jätkame seda nii kaua kui vaja. Eesistuja Charles Michel

G7 tippkohtumine

G7 tippkohtumine on foorum, mis täidab olulist rolli globaalsetele probleemidele globaalsete lahenduste kujundamisel, täiendades G20 poolt ellu viidavat maailmamajanduse koordineerimist.

Tippkohtumisel osalevad ELi ja järgmiste riikide juhid:

• Kanada
• Prantsusmaa
• Saksamaa
• Itaalia
• Jaapan
• Ühendkuningriik
• Ameerika Ühendriigid

Viimane G7 tippkohtumine toimus 2022. aasta juunis Saksamaal Baieri liidumaal Elmau lossis.

• G7 tippkohtumine Elmau lossis, 26.–28. juuni 2022

Juhid on G7 vormis kohtunud alates 2014. aastast, kui Venemaa Föderatsioon rikkus Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

EL kui G7 liige

Euroopa Ühenduse esindajad osalesid 1977. aastal Londoni tippkohtumisel. Algselt piirdus ELi roll nende valdkondadega, milles tal oli ainupädevus, kuid see roll on aja jooksul suurenenud.

ELi on järk-järgult kaasatud kõikidesse tippkohtumiste päevakorras olevatesse poliitilistesse aruteludesse ning ta on 1981. aastal Ottawas toimunud tippkohtumisest alates osalenud kõikidel tippkohtumiste töösessioonidel.

ELil on kõik liikmesusest tulenevad kohustused. Tippkohtumise kommünikee on kõigile G7 liikmetele poliitiliselt siduv.

Riigid on vahetuva eesistujariigi rolli täitnud või täidavad seda järgmiselt: Kanada (2018), Prantsusmaa (2019), USA (2020), Ühendkuningriik (2021), Saksamaa (2022), Jaapan (2023) ja Itaalia (2024).

Vt ka:

• „G7: õlg õla kõrval ühise heaolu nimel“ – eesistuja Charles Micheli artikkel enne G7 tippkohtumist