"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Pandeemiate ennetamist ja nendeks valmisolekut käsitlev rahvusvaheline leping
Miks on vaja pandeemiaid käsitlevat rahvusvahelist instrumenti?
COVID-19 pandeemia on ülemaailmne väljakutse. Ükski valitsus ega institutsioon ei suuda tulevaste pandeemiate ohuga üksi toime tulla.
Konventsioon, leping või muu rahvusvaheline instrument on rahvusvahelise õiguse kohaselt õiguslikult siduv. Maailma Terviseorganisatsiooni raames vastu võetav pandeemiate ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist käsitlev rahvusvaheline leping võimaldaks kogu maailma riikidel tugevdada riiklikku, piirkondlikku ja ülemaailmset tulevaste pandeemiate alast suutlikkust ja vastupanuvõimet.
Samuti võimaldaks selline instrument:
tagada maailma riigi- ja valitsusjuhtide suurema, püsivama ja pikemaajalise poliitilise kaasatuse
määrata kindlaks selged menetlused ja ülesanded
edendada pikaajalist avaliku ja erasektori toetust kõigil tasanditel
Peame looma keskkonna, kus ühise eesmärgi nimel saab iga teadlane, tervishoiutöötaja ja valitsus teha koostööd selleks, et leida uusi lahendusi, kaitsmaks seda, mis on kõige väärtuslikum – meie elu ja tervis.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ülemaailmsel tervisealasel tippkohtumisel (25. oktoober 2021)
Mis on pandeemiaid käsitleva rahvusvahelise lepingu eesmärk?
Kavandatava pandeemiate ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist käsitleva instrumendi puhul juhindutakse ühise solidaarsuse vaimust, mis lähtub õigluse, kaasatuse ja läbipaistvuse põhimõtetest.
Täielikult ei suuda pandeemiaid vältida ei konkreetsed valitsused ega maailm tervikuna. Kuid rahvusvaheline üldsus peab võimalikele tulevastele pandeemiatele reageerimisel – kogu nende avastamis-, häire- ja reageerimistsükli jooksul – olema palju paremini ette valmistatud ja tegutsema kooskõlastatumalt.
Selles instrumendis sätestataks eesmärgid ja aluspõhimõtted pandeemiate vastu võitlemiseks vajaliku kollektiivse tegevuse struktureerimiseks.
Pandeemiaid käsitleva rahvusvahelise konventsiooni, lepingu või muu rahvusvahelise instrumendi toetus ja tähelepanu keskenduksid järgmisele:
pandeemiate varajane avastamine ja ennetamine
säilenõtkus tulevaste pandeemiate puhul
reageerimine tulevastele pandeemiatele, eelkõige tagades üldise ja võrdse juurdepääsu meditsiinilistele lahendustele, nagu vaktsiinid, ravimid ja diagnostika
tugevam rahvusvaheline terviseraamistik, mille puhul WHO-l on ülemaailmsete terviseküsimuste puhul koordineeriv roll
terviseühtsuse põhimõte, mis ühendab inimeste, loomade ja meie planeedi tervise
Täpsemalt võib selline instrument tõhustada rahvusvahelist koostööd mitmes prioriteetses valdkonnas, nagu seire, hoiatamine ja reageerimine, aga ka rahvusvahelise tervishoiusüsteemi üldise usaldamise kontekstis.
Ülevaade – pandeemiaid käsitlev ülemaailmne leping (Infograafik)
Millised on peamised võimalikud stiimulid ja eelised?
Pandeemiariskide parem seire
Riskide jälgimine ja eelkõige loomadelt inimestele levivate uute nakkushaiguste kohta teadmiste jagamine on tulevaste pandeemiate ennetamisel otsustava tähtsusega.
Selle saaks saavutada järgmiste meetmetega:
loomahaiguste tuvastamiseks vajaliku labori- ja seiresuutlikkuse suurendamine kõikides riikides
tõhusam üleilmne uurimiskeskuste koostöö
põhisuutlikkuse rahvusvahelise rahastamise parem koordineerimine
Parem hoiatamine
Rohkemate terviseohu häiretasemete kehtestamine aitaks muuta rahvatervise ohtudest teavitamise täpsemaks. See suurendaks piiravate või tervisega seotud meetmete läbipaistvust ja õiguspärasust.
Digitehnoloogiad ja innovatiivsed vahendid andmete kogumiseks ja jagamiseks ning prognoosiv analüütika saavad toetada reaalajas toimuvat teabevahetust ja varajast hoiatamist, mis omakorda peaks võimaldama kiiremat reageerimist.
Parem reageerimine
Tervishoiutarbed ja -teenused
Nagu COVID-19 pandeemia on näidanud, peavad ülemaailmsed tarneahelad ja logistikasüsteemid olema üleilmsete terviseohtudega toimetulekuks vastupidavamad. Kõigil riikidel peaks olema takistamatu juurdepääs esmatähtsatele kaupadele, ravimitele ja seadmetele igalt poolt maailmast.
Pandeemiale reageerimist võib lihtsustada ka ülemaailmselt koordineeritud tõhus varude soetamine. Suutlikkus saata kohapeale meditsiinivarustust ja kõrge kvalifikatsiooniga rahvusvahelisi meditsiinimeeskondi oleks samuti samm edasi ülemaailmses terviseohutuses.
Teadusuuringud ja innovatsioon
COVID-19 pandeemia on näidanud, kui oluline on teadusringkondade kiire mobiliseerimine ja tööstuse suutlikkus kiiresti suurendada oma tootmisvõimsust.
Üleilmselt koordineeritud lähenemisviis tõhusate ja ohutute meditsiiniliste lahenduste, nagu vaktsiinide, ravimite, diagnostika ja kaitsevahendite kindlakstegemise, väljatöötamise ja pakkumise suhtes aitaks parandada kollektiivset terviseohutust.
Patogeenide, bioloogiliste proovide ja genoomiandmete jagamine ning õigeaegsete meditsiiniliste lahenduste (vaktsiinid, ravi ja diagnostika) väljatöötamine on ülemaailmseks pandeemiaks valmisoleku parandamisel väga oluline.
Paremad reageerimismehhanismid
Ebavõrdsus vaktsiinidele, ravimitele ja diagnostikale juurdepääsul võib pandeemiaid pikendada ning nõuda kõrget lõivu inimeste elult ja terviselt, ühiskonnalt ja majanduselt.
Lepingu koostamisel on kavas tugineda kogemustele, mis on saadud COVID-19 tõrje vahenditele juurdepääsu raamistiku „ACT Accelerator“, COVAXi mehhanismi ja muude COVID-19 pandeemia algusest välja töötatud ühiste vahendite kasutamisest, et tegeleda tulevaste pandeemiate puhul ülemaailmsete vajadustega võrdsemalt.
Parem rakendamine
Riiklike tervishoiusüsteemide säilenõtkus on pandeemia vastu võitlemisel otsustava tähtsusega. Pandeemiapuhangule tõhusaks reageerimiseks peavad riigid saama toetuda oma riiklikele tervishoiusüsteemidele. Selle saaks saavutada tugevama riigipõhise aruandlusmehhanismi abil, samuti ühiste välishindamiste laialdasema kasutamise ja paremate järelmeetmete abil.
Usalduse taastamine rahvusvahelise tervishoiusüsteemi suhtes
Lepinguga tagataks suurem läbipaistvus, ning suurem ja rohkem jagatud vastutus rahvusvahelises süsteemis.
Lisaks looks see aluse paremaks teabevahetuseks ja kodanike teavitamiseks. Väärinfo õõnestab üldsuse usaldust ja võib kahjustada rahvatervishoiualast reageerimist. Kodanike usalduse taastamiseks tuleks ette näha konkreetsed meetmed, et parandada usaldusväärse ja täpse teabe liikumist ning võidelda väärinfo vastu kogu maailmas.
Pandeemiaid käsitleva rahvusvahelise lepingu 10 stiimulit ja kasutegurit (Infograafik)
Nõukogus
Nõukogu võttis 20. mail 2021 vastu otsuse, millega toetatakse WHO raames läbirääkimiste alustamist pandeemiate vastast võitlust käsitleva rahvusvahelise lepingu üle.
3. märtsil 2022 võttis nõukogu vastu otsuse, millega antakse luba läbirääkimiste alustamiseks pandeemiate ennetamist ja nendeks valmisolekut käsitleva rahvusvahelise lepingu üle.
Selle lepingu kui liidu pädevusse kuuluva küsimuse üle peab nõukogu läbirääkimisjuhiste alusel läbirääkimisi komisjon.
Selline instrument toetaks rahvusvahelisi jõupingutusi ülemaailmse terviseohutuse tugevdamiseks, eelkõige tervisealastele hädaolukordadele valmisoleku ja neile reageerimise tagamiseks, võttes arvesse pandeemiast saadud õppetunde.
ELi juhid tegid pandeemiate ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise suutlikkuse tugevdamiseks WHO raames vastu võetava tulevase instrumendiga tehtava töö kohta kokkuvõtte Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2022. aasta kohtumisel.
WHO asutati 1948. aastal volitusega tegutseda vastutava ja koordineeriva asutusena rahvusvahelise tervisetöö vallas. Sellel on 194 liikmesriiki kuues piirkonnas ja rohkem kui 150 bürood ning organisatsioon töötab selle nimel, et saavutada kõikjal parem tervis kõigile.
Ettepaneku koostada pandeemiaid käsitlev rahvusvaheline leping tegi esimest korda Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel 2020. aasta novembris Pariisi rahufoorumil.
Me peame minema kaugemale ja võtma pandeemiast õppust. Peame äärmiselt oluliseks seda, et suuta tegutseda kiiremini ja koordineeritumalt, tagada meditsiinivarustuse kättesaadavus ja vahetada üksteisega teavet väga kiiresti, et kaitsta meie kodanikke nii hästi kui suudame.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel oma kõnes Pariisi rahufoorumil, 12. november 2020
Seda üleskutset pandeemiaid käsitleva rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks rõhutasid ka G7 juhid oma 19. veebruari 2021. aasta avalduses.
ELi juhid leppisid 25. veebruaril 2021 kokku pandeemiaid käsitleva rahvusvahelise lepingu alases töös.
Oleme pühendunud ülemaailmse terviseohutuse edendamisele, sealhulgas tugevdades Maailma Terviseorganisatsiooni ja töötades selle raames pandeemiaid käsitleva rahvusvahelise lepingu suunas.
Euroopa Ülemkogu liikmete avaldus, 25. veebruar 2021
WHO 194 liiget võtsid 31. mail 2021 toimunud maailma terviseassambleel vastu otsuse arutada uut pandeemiaid käsitlevat rahvusvahelist lepingut 29. novembril 2021 algaval erakorralisel istungjärgul.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 194 liiget jõudsid 1. detsembril 2021 konsensusele, et Maailma Terviseorganisatsiooni põhikirja alusel alustatakse konventsiooni, lepingu või muu rahvusvahelise instrumendi koostamist ja selle üle läbirääkimiste pidamist, et tugevdada pandeemiate ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist.
Läbirääkimistega tegelemiseks loodi valitsustevaheline läbirääkimisorgan. Rööbiti pandeemialepingu üle peetavate läbirääkimistega arutavad valitsused ka rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatusi.
Maailma liidrid esitasid üleskutse sõlmida pandeemiatele reageerimise parandamiseks uus rahvusvaheline leping
Tuginedes COVID-19 pandeemia käigus saadud kogemustele, ühinesid riigijuhid üle maailma 30. märtsil 2021 Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheliga ja Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektori Tedros Adhanom Ghebreyesusiga avatud üleskutseks pandeemiaid käsitleva rahvusvahelise lepingu sõlmimise küsimuses.
Tulevad uued pandeemiad ja muud suured tervisealased hädaolukorrad. Küsimus ei ole mitte, kas, vaid millal need tulevad. Üheskoos peame olema paremini valmis pandeemiaid koordineeritud viisil prognoosima, ennetama, avastama, hindama ja neile tõhusalt reageerima. Arvame, et riigid peaksid sel eesmärgil tegema koostööd, et sõlmida uus rahvusvaheline leping pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise kohta.
Ühine üleskutse pandeemiaid käsitleva rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks
Me peame minema kaugemale ja võtma pandeemiast õppust. Peame äärmiselt oluliseks seda, et suuta tegutseda kiiremini ja koordineeritumalt, tagada meditsiinivarustuse kättesaadavus ja vahetada üksteisega teavet väga kiiresti, et kaitsta meie kodanikke nii hästi kui suudame.