Küpsiseid kasutame selleks, et nõukogu veebisaidi sirvimine oleks nii mugav kui võimalik. Teatavaid küpsiseid kasutatakse veebisaidi külastuste statistiliste koondandmete kogumiseks, mis aitab meil veebisaiti pidevalt täiustada ja teie vajadustega paremini arvestada. Muid küpsiseid kasutatakse veebisaidi töökindluse parandamiseks ja turvalisuse tagamiseks.
Teie loal kasutame AT internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine teie jaoks võimalikult ladusaks.
Kui soovite saada küpsiste kohta rohkem teavet, kuidas ja miks me neid kasutame ning kuidas oma seadeid muuta, vaadake meie küpsistega seotud põhimõtete lehekülge.
1. juuli: kehtima hakkab ELi digitaalne COVID-tõend
Alates 1. juulist 2021 on ELi digitaalne COVID-tõend kasutusel ja kättesaadav kogu ELis.
Tõend hõlbustab ohutut reisimist ELi riikides: see on tõend selle kohta, et teid on COVID-19 vastu vaktsineeritud, teie COVID-19 testi vastus on negatiivne või olete COVID-19 läbi põdenud.
Tõend on tasuta ja seda tunnustatakse kõigis 27 ELi liikmesriigis ning samuti Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis.
EL ja selle liikmesriigid teevad koostööd, et tugevdada riiklikke tervishoiusüsteeme ja piirata viiruse levikut. Samal ajal võtavad EL ja selle liikmesriigid meetmeid COVID-19 sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks ja majanduse taastumise toetamiseks.
Sellelt lehelt leiate ülevaate peamistest meetmetest, mida on ELi tasandil võetud pandeemia ja selle mõju vastase võitluse koordineerimiseks.
Järgmistelt lehekülgedelt leiate lisateavet selle kohta, kuidas EL:
COVID-19 vastaste tõhusate ja ohutute vaktsiinide väljatöötamine ja levitamine on püsiv lahendus ja oluline element ELi reageerimisel COVID-19 pandeemiale.
Pandeemia algusest peale on EL suunanud teadusuuringute vahendid ümber kõige paljutõotavamatele vaktsiiniarendustele ja koordineerinud ühiseid jõupingutusi, et tagada piisavas koguses vaktsiinide tootmine ja tarnimine ELi riikidesse.
Euroopa Ravimiamet on seni ELis kasutamiseks heaks kiitnud neli COVID-19 vaktsiini ja 27. detsembril 2020 alustati vaktsineerimist kogu liidus. Eesmärgini vaktsineerida vähemalt 70% ELi täiskasvanud elanikkonnast jõuti juulis 2021.
ELi digitaalne COVID-tõend
EL leppis kokku, et kasutusele võetakse ühine ELi digitaalne COVID-tõend, mis hõlbustab COVID-19 pandeemia ajal ohutut ja vaba liikumist, tõendades, et isik on kas:
COVID-19 vastu vaktsineeritud
saanud negatiivse testitulemuse
või COVID-19-st tervenenud
Tõend on tasuta ja kehtib kõigis 27 ELi liikmesriigis, samuti Šveitsis, Islandil, Norras ja Liechtensteinis. See kehtib alates 1. juulist 2021.
10 asja, mida teeb EL, et võidelda COVID-19 vastu ja tagada majanduse taastumine
Praegusel kriisiajal teevad EL ja selle liikmesriigid koostööd, et aeglustada viiruse levikut, tugevdada tervishoiusüsteeme, leevendada pandeemia sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning toetada töötajaid, ettevõtjaid ja liikmesriike.
Vaata, mida teeb EL selleks, et võidelda pandeemia vastu ja aidata Euroopal pärast majanduslangust taas jalule tõusta.
Et toetada ELi kodanikke, ettevõtjaid ja riike COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslangusest taastumisel, leppisid ELi juhid kokku teha tööd Euroopa taastekava väljatöötamiseks. 23. aprillil 2020 võtsid nad kohustuse luua ELi taastefond, mille eesmärk on leevendada kriisi mõju.
21. juulil 2020 leppisid ELi juhid aastateks 2021–2027 kokku 1824 miljardi euro suuruses kogueelarves, milles on ühendatud mitmeaastane finantsraamistik ja erakorralised taastamispüüdlused 750 miljardi euro ulatuses (Euroopa taasterahastu „Next Generation EU“ (NGEU)). Pakett aitab ELil pärast COVID-19 pandeemiat majandust uuesti üles ehitada ning toetab investeeringuid rohe- ja digiüleminekusse.
Need elemendid lisanduvad kolmele kokku 540 miljardi euro suurusele turvavõrgule, mille EL on juba töötajate, ettevõtjate ja riikide toetamiseks loonud.
2020. aasta oktoobris kehtestasid ELi juhid ELi majanduse taastamise prioriteedid. Nad kutsusid üles taastama võimalikult kiiresti täielikult toimiva ühtse turu, et muuta ELi tööstus ülemaailmselt konkurentsivõimelisemaks ja suurendada selle sõltumatust ning kiirendada digipööret.
Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid paketi suhtes poliitilisele kokkuleppele 10. novembril 2020. Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri 2020. aasta kohtumisel käsitleti kokkuleppega seoses tõstatatud mureküsimusi ja sillutati teed taastepaketi vastuvõtmiseks enne 1. jaanuarit 2021.
ELi kiireloomuline reageerimine COVID-19 puhangule
Alates COVID-19 puhangu algusest on EL teinud oma liikmesriikidega koostööd, et kaitsta ELi kodanike tervist ja heaolu ning päästa elusid.
EL keskendub COVID-19 puhangule reageerimisel neljale prioriteedile:
viiruse leviku piiramine
meditsiinivarustuse kättesaadavuse tagamine
ravi ja vaktsiinide alaste teadusuuringute edendamine
töökohtade, ettevõtjate ja majanduse toetamine
ELi juhid leppisid nendes prioriteetides kokku 2020. aasta märtsis, et suunata ELi kiireloomulist reageerimist COVID-19 pandeemiale. COVID-19 kriisi haripunktis kohtusid ELi juhid korrapäraselt videokonverentsi teel, et arutada ja hinnata olukorda ning koordineerida tegevust.
Euroopa Ülemkogu arutas COVID-19 teemat regulaarselt. ELi juhid väljendasid nõusolekut jätkata koordineerimist ELi tasandil, keskendudes järgmisele:
testimisstrateegiad ja antigeeni kiirtestide kasutamine
testide vastastikune tunnustamine
piiriülene kontaktide jälgimine
karantiinireeglid
COVID-19 vaktsiinide väljatöötamine, tootmine ja kasutuselevõtt
5 viisi, kuidas EL ja liikmesriigid teevad COVID-19 vastases võitluses koostööd
Saab tuua palju näiteid selle kohta, kuidas EL ja selle liikmesriigid teevad koostööd, et aidata inimestel COVID-19 pandeemiaga toime tulla. Alates ohutute ja tõhusate vaktsiinide tagamisest kuni meditsiiniseadmete saatmiseni sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, ja patsientide vastuvõtmiseni teistest riikidest; alates töökohtade ja töötajate kaitsmisest kuni partnerriikide abistamiseni kogu maailmas – ELi riigid on teinud üksteise toetamiseks kõike.
COVID-19 pandeemia on ülemaailmne probleem, mis nõuab ülemaailmset reageerimist. EL ja selle liikmesriigid aitavad solidaarsuse vaimus aktiivselt kaasa ülemaailmsetele pandeemiaga võitlemiseks tehtavatele jõupingutustele ja pandeemia kahjulike tagajärgede vastu võitlemisele üleilmsel tasandil.
EL ja selle liikmesriigid teevad Euroopa tiimina koostööd, et aidata partnerriike, sealhulgas naaberriike, tegelemisel tervishoiu-, majandus- ja sotsiaalsete probleemidega. Selle solidaarsuseesmärgi saavutamiseks on Euroopa tiim võtnud ka kohustuse edendada COVID-19 vaktsiinide kättesaadavust ja arendada kohaliku tasandi tootmissuutlikkust.
Euroopa tiim on üks COVAXi mehhanismi, st COVID-19 testide, ravi ja vaktsiinide väljatöötamise, tootmise ja võrdse kättesaadavuse kiirendamiseks tehtava üleilmse koostöö mehhanismi peamisi rahastajaid.
ELi liikmesriigid võtsid kohustuse annetada enne 2021. aasta lõppu riikidele üle maailma vähemalt 100 miljonit COVID-19 vaktsiinidoosi. 2021. aasta juuniks on Euroopa tiim seda eesmärki juba ületamas ning enne 2021. aasta lõppu annetatakse abivajavatele riikidele 200 miljonit COVID-19 vaktsiinidoosi.
Üksnes ühise ülemaailmse solidaarsuse ja vastutuse vaimus saame COVID-19 kriisi alistada.
30. märtsil 2021 ühines rühm maailma liidreid Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheliga ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhiga, kutsudes üles sõlmima rahvusvahelist lepingut, et parandada COVID-19 puhanguks valmisolekut ja sellele reageerimist tulevaste põlvkondade huvides.
WHO 194 liiget võtsid 31. mail 2021 toimunud maailma terviseassambleel vastu otsuse arutada uut pandeemiaid käsitlevat rahvusvahelist lepingut 2021. aasta novembris toimuval erakorralisel istungjärgul.
Kriisi ajal suurendavad ELi liikmesriigid oma jõupingutusi üksteise toetamiseks, aidates neid, kes seda kõige enam vajavad, ning jagades ressursse viiruse leviku tõkestamiseks. See on Euroopa solidaarsus oma parimal kujul.
Samuti on EL aidanud pandeemia esimese laine ajal kolmandatesse riikidesse lõksu jäänud ELi kodanikke. ELi delegatsioonid tegid koostööd liikmesriikide saatkondadega, et koordineerida rohkem kui 650 000 ELi kodaniku kodumaale tagasitoomist, aidates katta liikmesriikide korraldatud rohkem kui 400 kojutoomislennu kulusid.
Praegusel kriisiajal teevad EL ja selle liikmesriigid koostööd ja aitavad üksteist.
EL on juba võtnud kasutusele vahendid, et toetada kiiret viirusele reageerimist: taganud kaitsevarustuse tarnimise, edendanud teadusuuringuid ja toetanud abi vajavaid partnereid kogu maailmas.
Kriisi koordineerimine seoses COVID-19 pandeemiaga
Eesistujariik Horvaatia otsustas 28. jaanuaril 2020 aktiveerida COVID-19 puhangule reageerimiseks kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud mehhanismi (IPCR) teabevahetusrežiimil. IPCR on ELi raamistik, millega koordineeritakse valdkonnaülestele kriisidele reageerimist kõrgeimal poliitilisel tasandil.
Teabevahetusrežiim tähendab, et liikmesriikidel on juurdepääs:
Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse korrapärastele olukorrateadlikkuse ja analüüsi aruannetele
Kuna COVID-19 pandeemiast tingitud olukord muutub ja mõjutab erinevaid sektoreid (tervishoid, konsulaarsektor, elanikkonnakaitse, majandus), aktiveeris eesistujariik 2. märtsil 2020 IPCRi mehhanismi täies ulatuses. Täieliku aktiveerimise režiim võimaldab korraldada kriisiteemalisi ümarlaudu, kus osalevad:
mõjutatud liikmesriigid
Euroopa Komisjon
Euroopa välisteenistus
Euroopa Ülemkogu eesistuja kabinet
asjaomased ELi ametid ja eksperdid
Kriisi ajal korraldas eesistujariik Horvaatia korrapäraselt ümarlaudu, et hõlbustada teabevahetust ja COVID-19 pandeemiast tingitud kriisile reageerimise koordineerimist. Nii Saksamaa (juuli–detsember 2020) kui ka Portugal (alates jaanuarist 2021) otsustasid eesistujariikidena hoida IPCRi mehhanismi täielikult aktiveerituna.
COVID-19 on haigus, mida põhjustab uut tüüpi koroonaviirus (SARS-CoV-2). Esimest korda tuvastati see 2019. aasta detsembris Hiinas.
2019. aasta detsembris tekkis Hiinas Wuhani ringkonnas COVID-19 puhang, mis levis kiiresti Hiina muudesse piirkondadesse ja üle maailma. 2020. aasta jaanuaris esines üksikuid haigestumisi mõnes ELi liikmesriigis.
2020. aasta veebruari lõpus teatas Itaalia COVID-19 juhtumite arvu märkimisväärsest suurenemisest riigi põhjapoolsetes piirkondades. Nakatunud inimestest hakkas teatama enamik teisi ELi liikmesriike.
2020. aasta märtsiks olid kõik ELi liikmesriigid teatanud COVID-19 juhtumitest. Juhtumite arv on sellest ajast alates jätkuvalt suurenenud.
Nõukogu koos teiste ELi institutsioonidega jälgib olukorda tähelepanelikult ja võtab meetmeid. See hõlmab asjaomaste ELi õigusaktide vastuvõtmist ja pidevat koordineerimistööd liikmesriikidega, et jagada teavet, hinnata vajadusi ja tagada ühtne ELi-ülene reageerimine.
Ülemaailmset reageerimist koordineerib Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). 11. märtsil 2020 kuulutas WHO COVID-19 ülemaailmseks pandeemiaks. EL annab otsese panuse WHO ülemaailmsesse tegevusse.
Rohkem teavet COVID-19-ga seotud nõukogu istungite, pressiteadete, infograafikute ja väljaannete kohta leiate siit:
Vaata infograafikut
