"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Ülevaade peamistest meetmetest, mida ELi tasandil on võetud COVID-19 puhangule reageerimise koordineerimiseks, pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks ja ELi riikide taastumise toetamiseks.
COVID-19 pandeemia on mõjutanud kõiki ELi riike. Alates COVID-19 puhangu algusest on EL teinud oma liikmesriikidega koostööd, et kaitsta ELi kodanike tervist ja heaolu, tugevdada riiklikke tervishoiusüsteeme ja piirata viiruse levikut.
Samal ajal koordineerib EL reageerimist COVID-19 sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks ja majanduse taastumise toetamiseks.
ELi kiireloomuline reageerimine COVID-19 puhangule
ELi juhid leppisid 2020. aasta märtsis kokku neljas prioriteedis, et suunata ELi kiireloomulist reageerimist COVID-19 pandeemiale:
viiruse leviku piiramine
meditsiinivarustuse kättesaadavuse tagamine
ravi ja vaktsiinide alaste teadusuuringute edendamine
töökohtade, ettevõtjate ja majanduse toetamine
COVID-19 kriisi haripunktis kohtusid ELi juhid korrapäraselt videokonverentsi teel, et arutada ja hinnata olukorda ning koordineerida tegevust. Euroopa Ülemkogu jätkas COVID-19 teema korrapärast arutamist isegi pärast hädaolukorra möödumist.
Tulevase taastumise käsitlemisel leppisid ELi juhid kokku, et nad jätkavad ELi tasandil koordineerimispüüdlusi eri valdkondades:
COVID-19 vaktsiinide väljatöötamine, tootmine ja kasutuselevõtt
testimisstrateegiad ja testide vastastikune tunnustamine
COVID-19 vastaste tõhusate ja ohutute vaktsiinide väljatöötamine ja levitamine on püsiv lahendus ja oluline element ELi reageerimisel COVID-19 pandeemiale.
Pandeemia algusest peale on EL suunanud teadusuuringute vahendid ümber kõige paljutõotavamatele vaktsiiniarendustele ja koordineerinud ühiseid jõupingutusi, et tagada piisavas koguses vaktsiinide tootmine ja tarnimine ELi riikidesse.
COVID-19 vastast vaktsineerimist alustati kogu liidus 27. detsembril 2020. 2022. aasta juuniks ehk 18 kuud hiljem oli ELi elanikkonnas üheksa täiskasvanut kümnest (86%) täielikult vaktsineeritud COVID-19 vastu.
Üheskoos oleme tugevamad: COVID-19 vaktsiinide uskumatu teekond
See, kui kiiresti tegutseti selle nimel, et kaitsta inimesi koroonaviiruse eest, on teadusliku innovatsiooni ja leidlikkuse lugu, mida toetasid järjepidev koostöö, õigeaegsed poliitilised otsused ning tohutud meditsiinilised ja logistilised jõupingutused.
Mis selle võimalikuks tegi? Millised on probleemid, mis tuleb pandeemia alistamiseks veel lahendada? Jälgige COVID-19 vaktsiinide teekonda alates nende leiutamisest laboris kuni manustamiseni inimestele kogu Euroopas ja mujal maailmas.
ELi liikmesriigid on nõukogus koordineerinud oma tegevust, et hõlbustada vaba liikumist ELis COVID-19 pandeemia ajal.
Selleks võtavad nad vastu ühiseid soovitusi reisimeetmete kohta, mida vastavalt epidemioloogilisele hetkeolukorrale korrapäraselt ajakohastatakse ja kohandatakse. Viimased nõukogu soovitused reisimisega seotud meetmete kohta võeti vastu 13. detsembril 2022.
Uute soovituste kohaselt ei tohiks liikmesriigid kehtestada mingeid reisipiiranguid rahvatervise kaalutlustel. Soovitustes on siiski mõned kaitsemeetmed halveneva epidemioloogilise olukorra või uue murettekitava variandi ilmnemise puhuks.
EL leppis kokku, et kasutusele võetakse ühine ELi digitaalne COVID-tõend, et hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal ohutut ja vaba liikumist, tõendades et isik on kas:
COVID-19 vastu vaktsineeritud
saanud negatiivse testitulemuse
või COVID-19 läbi põdenud
ELi määrus, millega kehtestati ELi digitaalne COVID-tõend, kehtis 1. juulist 2021 kuni 30. juunini 2023.
Alates 2023. aasta juunist võtab ELi digitaalse COVID-19 tõendite süsteemi kasutusele ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et luua ülemaailmne süsteem, mis aitab kaitsta kodanikke kogu maailmas praeguste ja tulevaste terviseohtude, sealhulgas pandeemiate eest.
Et toetada ELi kodanikke, ettevõtjaid ja riike COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslangusest taastumisel, leppisid ELi juhid kokku teha tööd Euroopa taastekava väljatöötamiseks. 23. aprillil 2020 võtsid nad kohustuse luua ELi taastefond, mille eesmärk on leevendada kriisi mõju.
21. juulil 2020 leppisid ELi juhid aastateks 2021–2027 kokku 1824 miljardi euro suuruses kogueelarves. Pakett, milles on ühendatud mitmeaastane finantsraamistik ja 750 miljardi euro suurune (800 miljardit eurot jooksevhindades) erakorraline taasterahastu Next Generation EU (NGEU), aitab ELil pärast COVID-19 pandeemiat majandust uuesti üles ehitada ning toetab investeeringuid rohe- ja digipöördesse.
Need elemendid lisanduvad kolmele kokku 540 miljardi euro suurusele turvavõrgule, mille EL on juba töötajate, ettevõtjate ja riikide toetamiseks loonud.
5 viisi, kuidas EL ja liikmesriigid teevad COVID-19 vastases võitluses koostööd
On palju näiteid selle kohta, kuidas EL ja selle liikmesriigid teevad koostööd, et aidata inimestel COVID-19 pandeemiaga toime tulla. Alates ohutute ja tõhusate vaktsiinide tagamisest kuni meditsiiniseadmete saatmiseni sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, ja patsientide vastuvõtmiseni teistest riikidest; alates töökohtade ja töötajate kaitsmisest kuni partnerriikide abistamiseni kogu maailmas – ELi riigid on teinud üksteise toetamiseks kõike.
COVID-19 pandeemia on ülemaailmne probleem, mis nõuab ülemaailmset reageerimist. Solidaarsuse ja mitmepoolsuse vaimus üheskoos tegutsedes on ELi riigid toetanud partnereid kogu maailmas ja taganud märkimisväärseid rahalisi vahendeid pandeemia kahjulike tagajärgede leevendamiseks üle maailma.
Euroopa tiim on üks COVAXi mehhanismi, st COVID-19 testide, ravimite ja vaktsiinide väljatöötamise, tootmise ja võrdse kättesaadavuse kiirendamiseks tehtava üleilmse koostöö mehhanismi peamisi rahastajaid.
2021. aasta mais võtsid ELi liikmesriigid kohustuse annetada partneritele üle maailma COVID-19 vaktsiinidoose. Lisaks abistavad EL ja selle liikmesriigid partnereid, annetades ja eksportides vaktsiine ning andes rahalist ja humanitaarabi abivajavatele riikidele.
Üksnes ühise ülemaailmse solidaarsuse ja vastutuse vaimus saame COVID-19 kriisi alistada.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel
COVID-19: ELi panus ülemaailmsesse vaktsiinisolidaarsusesse (Infograafik)
30. märtsil 2021 ühines rühm maailma liidreid Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheliga ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhiga, kutsudes üles sõlmima rahvusvahelist lepingut, et parandada COVID-19 puhanguks valmisolekut ja sellele reageerimist tulevaste põlvkondade huvides.
1. detsembril 2021 võtsid WHO 194 liiget Maailma terviseassamblee erakorralisel istungjärgul vastu otsuse alustada uue pandeemiaid käsitleva rahvusvahelise lepingu koostamise ja lepinguläbirääkimiste protsessi.
Kriisi ajal suurendavad ELi liikmesriigid oma jõupingutusi üksteise toetamiseks, aidates neid, kes seda kõige enam vajavad, ning jagades ressursse viiruse leviku tõkestamiseks. See on Euroopa solidaarsus oma parimal kujul.
Samuti on EL aidanud pandeemia esimese laine ajal kolmandatesse riikidesse lõksu jäänud ELi kodanikke. Pandeemia esimestel kuudel tegid ELi delegatsioonid koostööd liikmesriikide saatkondadega, et koordineerida rohkem kui 650 000 ELi kodaniku kodumaale tagasitoomist, aidates katta liikmesriikide korraldatud rohkem kui 400 kojutoomislennu kulusid.
Pandeemiaid käsitleva rahvusvahelise lepingu 10 stiimulit ja kasutegurit (Infograafik)
Mida EL on juba teinud
Praegusel kriisiajal teevad EL ja selle liikmesriigid koostööd ja aitavad üksteist.
EL on võtnud kasutusele vahendid, et toetada kiiret viirusele reageerimist: taganud kaitsevarustuse tarnimise, edendanud teadusuuringuid ja toetanud abi vajavaid partnereid kogu maailmas.
ELi reageerimine COVID-19 pandeemiale (Infograafik)
Nõukogu roll kriisi koordineerimisel
Eesistujariik Horvaatia otsustas 28. jaanuaril 2020 COVID-19 puhangule reageerimiseks aktiveerida kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud mehhanismi (IPCR) teabevahetusrežiimi. Kriisidele poliitilise reageerimise mehhanism on ELi raamistik, millega koordineeritakse valdkonnaülestele kriisidele reageerimist kõrgeimal poliitilisel tasandil.
Teabevahetusrežiim tähendab, et liikmesriikidel on juurdepääs:
Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse korrapärastele olukorrateadlikkuse ja analüüsi aruannetele
Kuna COVID-19 pandeemiast tingitud olukord muutub ja mõjutab erinevaid sektoreid (tervishoid, konsulaarsektor, elanikkonnakaitse, majandus), aktiveeris eesistujariik 2. märtsil 2020 IPCRi mehhanismi täies ulatuses. Täieliku aktiveerimise režiim võimaldab korraldada kriisiteemalisi ümarlaudu, kus osalevad:
mõjutatud liikmesriigid
Euroopa Komisjon
Euroopa välisteenistus
Euroopa Ülemkogu eesistuja kabinet
asjaomased ELi ametid ja eksperdid
Esimese puhangu ajal otsustas eesistujariik Horvaatia korraldada korrapäraselt ümarlaudu, et hõlbustada teabevahetust ja COVID-19 pandeemiast tingitud kriisile reageerimise koordineerimist. Järgmised eesistujariigid jätkasid korrapäraste ümarlaudade traditsiooni.
Eesistujariik Rootsi otsustas 2. mail 2023 kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva integreeritud korra (IPCR) COVID-19 suhtes täies ulatuses deaktiveerida. COVID-19 IPCRi hoitakse seirerežiimis ning COVID-19-ga seotud küsimusi käsitletakse jätkuvalt ELi terviseohutuse komitees ja nõukogu rahvatervise töörühmas.
Kuidas IPCRi kriisireageerimismehhanism toimib (Infograafik)
Taustteave
COVID-19 on haigus, mida põhjustab uut tüüpi koroonaviirus (SARS-CoV-2). Esimest korda tuvastati see 2019. aasta detsembris Hiinas.
2019. aasta detsembris tekkis Hiinas Wuhani ringkonnas COVID-19 puhang, mis levis kiiresti Hiina muudesse piirkondadesse ja üle maailma. 2020. aasta jaanuaris esines üksikuid haigestumisi mõnes ELi liikmesriigis.
2020. aasta veebruari lõpus teatas Itaalia COVID-19 juhtumite arvu märkimisväärsest suurenemisest riigi põhjapoolsetes piirkondades. Nakatunud inimestest hakkas teatama enamik teisi ELi liikmesriike.
2020. aasta märtsiks olid kõik ELi liikmesriigid teatanud COVID-19 juhtumitest. Juhtumite arv on sellest ajast alates jätkuvalt suurenenud.
Nõukogu koos teiste ELi institutsioonidega jälgib olukorda tähelepanelikult ja võtab meetmeid. See hõlmab asjaomaste ELi õigusaktide vastuvõtmist ja pidevat koordineerimistööd liikmesriikidega, et jagada teavet, hinnata vajadusi ja tagada ühtne ELi-ülene reageerimine.
Ülemaailmset reageerimist koordineerib Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). 11. märtsil 2020 kuulutas WHO COVID-19 ülemaailmseks pandeemiaks. EL annab otsese panuse WHO ülemaailmsesse tegevusse.
2023. aasta maiks oli WHO andmetel pandeemia tõttu hukkunud ligi 7 miljonit inimest (6 921 614). 5. mail 2023 kuulutas WHO COVID-19-ga seotud rahvatervisealase hädaolukorra lõppenuks.
Rohkem teavet COVID-19-ga seotud nõukogu istungite, pressiteadete, infograafikute ja väljaannete kohta leiate siit:
Üksnes ühise ülemaailmse solidaarsuse ja vastutuse vaimus saame COVID-19 kriisi alistada.
