EL ja selle liikmesriigid teevad koostööd, et tugevdada riiklikke tervishoiusüsteeme ja piirata viiruse levikut. Samal ajal võtavad EL ja selle liikmesriigid meetmeid COVID-19 sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks ja majanduse taastumise toetamiseks.
ELi reageerimine COVID-19 pandeemiale
Ohutud ja tõhusad COVID-19 vaktsiinid
27. detsembril 2020 alustati COVID-19 vastast vaktsineerimist kõikjal Euroopa Liidus.
10 asja, mida teeb EL, et võidelda COVID-19 vastu ja tagada majanduse taastumine
Praegusel kriisiajal teevad EL ja selle liikmesriigid koostööd, et aeglustada viiruse levikut, tugevdada tervishoiusüsteeme, leevendada pandeemia sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning toetada töötajaid, ettevõtjaid ja liikmesriike.
Vaata, mida teeb EL selleks, et võidelda pandeemia vastu ja aidata Euroopal pärast majanduslangust taas jalule tõusta.
Euroopa taastekava
Selleks et toetada ELi kodanikke, ettevõtjaid ja riike COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslangusest taastumisel, leppisid ELi juhid kokku teha tööd Euroopa taastekava väljatöötamiseks. 23. aprillil 2020 võtsid nad kohustuse luua ELi taastefond, mille eesmärk on leevendada kriisi mõju.
ELi juhid leppisid 21. juulil kokku, et aastate 2021–2027 kogueelarve on 1824 miljardit eurot. Pakett, milles on ühendatud mitmeaastane finantsraamistik ja erakorralised taastamispüüdlused, milleks on Next Generation EU, aitab ELil pärast COVID-19 pandeemiat majandust uuesti üles ehitada ning toetab investeeringuid rohe- ja digipöördesse.
Need elemendid lisanduvad kolmele kokku 540 miljardi euro suurusele turvavõrgule, mille EL on juba töötajate, ettevõtjate ja riikide toetamiseks loonud.
2020. aasta oktoobris kehtestasid ELi juhid ELi majanduse taastamise prioriteedid. Nad kutsusid üles taastama võimalikult kiiresti täielikult toimiva ühtse turu, et muuta ELi tööstus ülemaailmselt konkurentsivõimelisemaks ja suurendada selle sõltumatust ning kiirendada digipööret.
Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid paketi suhtes poliitilisele kokkuleppele 10. novembril 2020. Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri 2020. aasta kohtumisel käsitleti kokkuleppega seoses tõstatatud mureküsimusi ja sillutati teed taastepaketi vastuvõtmiseks enne 1. jaanuari 2021.
ELi kiireloomuline reageerimine COVID-19 puhangule
Alates COVID-19 puhangu algusest on EL teinud liikmesriikidega koostööd, et kaitsta ELi kodanike tervist ja heaolu ning päästa elusid.
EL keskendub COVID-19 puhangule reageerimisel neljale prioriteedile:
- viiruse leviku piiramine
- meditsiinivarustuse kättesaadavuse tagamine
- ravi- ja vaktsiinialaste teadusuuringute edendamine
- töökohtade, ettevõtjate ja majanduse toetamine
ELi juhid leppisid nendes prioriteetides kokku 2020. aasta märtsis, et suunata ELi kiireloomulist reageerimist COVID-19 pandeemiale. COVID-19 kriisi haripunktis kohtusid ELi juhid korrapäraselt videokonverentsi teel, et arutada ja hinnata olukorda ning koordineerida tegevust.
Euroopa Ülemkogu arutas COVID-19 teemat regulaarselt. ELi juhid väljendasid nõusolekut jätkata koordineerimist ELi tasandil, keskendudes järgmisele:
- testimisstrateegiad ja antigeeni kiirtestide kasutamine
- testide vastastikune tunnustamine
- piiriülene kontaktsete isikute jälgimine
- karantiinireeglid
- COVID-19 vaktsiinide väljatöötamine, tootmine ja kasutuselevõtt
- koostalituslikud digitaalsed vaktsineerimistõendid
5 viisi, kuidas EL ja liikmesriigid teevad COVID-19 vastases võitluses koostööd
Saab tuua palju näiteid selle kohta, kuidas EL ja selle liikmesriigid teevad koostööd, et aidata inimestel COVID-19 pandeemiaga toime tulla. Alates ohutute ja tõhusate vaktsiinide tagamisest kuni meditsiiniseadmete saatmiseni sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, ja patsientide vastuvõtmiseni teistest riikidest; alates töökohtade ja töötajate kaitsmisest kuni partnerriikide abistamiseni kogu maailmas – ELi riigid on teinud üksteise toetamiseks kõike.
Euroopa solidaarsus tegudes
COVID-19 pandeemia on ülemaailmne probleem, mis nõuab ülemaailmset reageerimist. EL ja selle liikmesriigid aitavad solidaarsuse vaimus aktiivselt kaasa ülemaailmsetele pandeemiaga võitlemiseks tehtavatele jõupingutustele ja pandeemia kahjulike tagajärgede vastu võitlemisele üleilmsel tasandil.
EL ja selle liikmesriigid teevad Euroopa tiimina koostööd, et aidata partnerriike, sealhulgas naaberriike, tervishoiu-, majandus- ja sotsiaalsete probleemidega tegelemisel. Selle solidaarsuseesmärgi saavutamiseks on Euroopa tiim võtnud ka kohustuse edendada COVID-19 vaktsiinide kättesaadavust.
Euroopa tiim on üks COVAXi mehhanismi, st COVID-19 testide, ravi ja vaktsiinide väljatöötamise, tootmise ja võrdse kättesaadavuse kiirendamiseks tehtava üleilmse koostöö mehhanismi peamisi rahastajaid.
Üksnes ühise ülemaailmse solidaarsuse ja vastutuse vaimus saame COVID-19 kriisi alistada.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel
30. märtsil 2021 ühines rühm maailma liidreid Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheliga ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhiga, kutsudes üles sõlmima rahvusvahelist lepingut, et parandada COVID-19 puhanguks valmisolekut ja sellele reageerimist tulevaste põlvkondade huvides.
Kriisi ajal suurendavad ELi liikmesriigid oma jõupingutusi üksteise toetamiseks, aidates neid, kes seda kõige enam vajavad, ning jagades ressursse viiruse leviku tõkestamiseks. See on Euroopa solidaarsus oma parimal kujul.
Samuti on EL aidanud pandeemia esimese laine ajal kolmandatesse riikidesse lõksu jäänud ELi kodanikke. ELi delegatsioonid tegid koostööd liikmesriikide saatkondadega, et koordineerida rohkem kui 650 000 ELi kodaniku kodumaale tagasitoomist, aidates katta liikmesriikide korraldatud rohkem kui 400 kojutoomislennu kulusid.
Mida EL on juba teinud
Praegusel kriisiajal teevad EL ja selle liikmesriigid koostööd ja aitavad üksteist.
EL on juba võtnud kasutusele vahendid, et toetada kiiret viirusele reageerimist: taganud kaitsevarustuse tarnimise, edendanud teadusuuringuid ja toetanud abi vajavaid partnereid kogu maailmas.
Kriisi koordineerimine seoses COVID-19 pandeemiaga
Eesistujariik Horvaatia otsustas 28. jaanuaril 2020 aktiveerida COVID-19 puhangule reageerimiseks kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud mehhanismi (IPCR) teabevahetusrežiimil. IPCR on ELi raamistik, millega koordineeritakse valdkonnaülestele kriisidele reageerimist kõrgeimal poliitilisel tasandil.
Teabevahetusrežiim tähendab, et liikmesriikidel on juurdepääs:
- Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse korrapärastele olukorrateadlikkuse ja analüüsi aruannetele
- turvalise veebiplatvormi spetsiaalsele teabevahetuslehele
Kuna COVID-19 pandeemiast tingitud olukord muutub ja mõjutab erinevaid sektoreid (tervishoid, konsulaarsektor, elanikkonnakaitse, majandus), aktiveeris eesistujariik 2. märtsil 2020 IPCRi mehhanismi täies ulatuses. Täieliku aktiveerimise režiim võimaldab korraldada kriisiteemalisi ümarlaudu, kus osalevad:
- mõjutatud liikmesriigid
- Euroopa Komisjon
- Euroopa välisteenistus
- Euroopa Ülemkogu eesistuja kabinet
- asjaomased ELi ametid ja eksperdid
Kriisi ajal korraldas eesistujariik Horvaatia korrapäraselt ümarlaudu, et hõlbustada teabevahetust ja COVID-19 pandeemiast tingitud kriisile reageerimise koordineerimist. Nii Saksamaa (juuli–detsember 2020) kui ka Portugal (alates jaanuarist 2021) otsustasid eesistujariikidena hoida IPCRi mehhanismi täielikult aktiveerituna.
Taustteave
COVID-19 on haigus, mida põhjustab uut tüüpi koroonaviirus (SARS-CoV-2). Esimest korda tuvastati see Hiinas 2019. aasta detsembris.
2019. aasta detsembris tekkis Hiinas Wuhani ringkonnas COVID-19 puhang, mis levis kiiresti Hiina muudesse piirkondadesse ja üle maailma. 2020. aasta jaanuaris esines üksikuid haigestumisi mõnes ELi liikmesriigis.
2020. aasta veebruari lõpus teatas Itaalia COVID-19 juhtumite märkimisväärsest suurenemisest riigi põhjapoolsetes piirkondades. Enamik teisi ELi liikmesriike hakkas sel ajal teatama nakatunud inimestest.
2020. aasta märtsiks olid kõik ELi liikmesriigid teatanud COVID-19 juhtumitest. Juhtumite arv on sellest ajast saadik jätkuvalt suurenenud.
Nõukogu koos teiste ELi institutsioonidega jälgib olukorda tähelepanelikult ja võtab meetmeid. See hõlmab asjaomaste ELi õigusaktide vastuvõtmist ja pidevat koordineerimistööd liikmesriikidega, et jagada teavet, hinnata vajadusi ja tagada ühtne ELi-ülene reageerimine.
Ülemaailmset reageerimist koordineerib Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). 11. märtsil 2020 kuulutas WHO COVID-19 ülemaailmseks pandeemiaks. EL annab otsese panuse WHO ülemaailmsesse tegevusse.
Rohkem teavet COVID-19-ga seotud nõukogu istungite, pressiteadete, infograafikute ja väljaannete kohta leiate siit:
