ELi integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR)

Mis on ELi integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR)?

Nii loodusliku kui ka inimtegevusest tingitud kriisi või katastroofi korral saab EL kasutada mitut valdkonnapõhist kriisireageerimismehhanismi, et osutada abi ja leida olukorrale lahendus.

ELi integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR) toetab suurte ja keeruliste kriiside, sealhulgas terroriaktide puhul kiiret ja koordineeritud otsuste tegemist ELi poliitilisel tasandil.

Selle mehhanismi abil koordineerib nõukogu eesistujariik poliitilist reageerimist kriisile, tuues kokku:

• ELi institutsioonid
• mõjutatud liikmesriigid
• muud peamised osalised

Kuidas kriisikoordineerimine selle mehhanismi raames praktikas töötab?

Kriisi ajal koondab nõukogu eesistujariik ELi institutsioonide ja mõjutatud liikmesriikide võtmeisikud, et tagada tegevuse koordineeritus ja tegeleda kitsaskohtadega.

Nõukogu kriisikoordineerimismehhanismi saab käivitada kas eesistujariik või seda võidakse teha liikmesriigi taotlusel solidaarsusklausli alusel.

IPCRi mehhanism toetab nõukogu eesistujariiki, Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komiteed (COREPER) ja ELi nõukogu, pakkudes konkreetseid vahendeid, et:

• optimeerida teabevahetust
• hõlbustada koostööd
• koordineerida kriisidele reageerimist poliitilisel tasandil

Peamine vahend on mitteametlik ümarlaud – kriisikohtumine, mida juhib nõukogu eesistujariik ja millel osalevad Euroopa Komisjoni, Euroopa välisteenistuse, Euroopa Ülemkogu eesistuja büroo, asjaomaste ELi ametite, liikmesriikide ja ekspertide esindajad. Muud vahendid on muu hulgas järgmised:

• analüütilised aruanded, et anda otsustajatele selge ülevaade valitsevast olukorrast
• veebiplatvorm teabe jagamiseks ja kogumiseks
• ööpäevaringne kontaktpunkt, et tagada pidev suhtlus sidusrühmade vahel

Kriisikoordineerimismehhanismi võib aktiveerida sündmuste korral, mis leiavad aset ELis või väljaspool ELi.

Töörežiimid

Sõltuvalt olukorrast on kaks aktiveerimisrežiimi:

• teabevahetuse režiim, millega käivitatakse analüütiliste aruannete koostamine ning veebiplatvormi kasutamine, et olukorda paremini mõista ning valmistuda kriisi võimalikuks eskaleerumiseks
• täieliku aktiveerimise režiim, mis hõlmab ELi tegevuseks ettepanekute koostamist, mille üle otsustatakse ELi nõukogu või Euroopa Ülemkogu tasandil

Kriiside puhul, mille korral IPCRi ei aktiveerita, saab teabevahetust toetada seirerežiimi abil. IPCRi mehhanism on praegu täielikult aktiveeritud seoses kolme konkreetse kriisiga:

• Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu
• olukord Lähis-Idas
• rände- ja pagulaskriis

Täieliku aktiveerimise režiim võimaldab eesistujariigi juhitavatel ümarlaudadel välja töötada konkreetsed koordineeritud ELi reageerimismeetmed.

Lisateavet kriisikoordineerimismehhanismi vahendite ja töörežiimide kohta leiab järgnevate linkide kaudu.

• IPCRi lühiülevaade „IPCR arrangements in brief“ (brošüür)

Kriisideks valmistumine

Nõukogu on kaasatud mitmesse ettevalmistustegevusse, millega tagatakse IPCRi kriisimehhanismi aktiveerimise korral selle hea toimimine. Need tegevused on muu hulgas järgmised:

• seda mehhanismi käsitlev koolitus sidusrühmadele
• õppused
• teabe jagamine riskide ja planeerimise vallas
• liikmesriikide ja ELi organite kriisikommunikatsiooniekspertide võrgustik

IPCRi praegused aktiveerimised

Täielikud aktiveerimised

Olukord Lähis-Idas

7. oktoobril 2023 Iisraelis toimunud Hamasi jõhkrate ja valimatute terrorirünnakute ja Lähis-Ida sündmuste tõttu otsustas nõukogu eesistujariik Hispaania 16. oktoobril aktiveerida IPCRi seirerežiimis.

19. oktoobril 2023 aktiveeris eesistujariik IPCRi täielikult.

• Lähis-Ida: nõukogu eesistujariik aktiveeris integreeritud korra poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (pressiteade, 19. oktoober 2023)
• ELi seisukoht Lähis-Idas valitseva olukorra suhtes

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu

Pärast Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algust 24. veebruaril 2022 otsustas nõukogu eesistujariik Prantsusmaa aktiveerida IPCRi täielikult (27. veebruaril 2022).

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu erakorraline istung (peamised tulemused, 27. veebruar 2022)
• Venemaa sõda Ukraina vastu

Rände- ja pagulaskriis

2015. aasta rändekriisi tõttu otsustas eesistujariik Luksemburg 2015. aasta oktoobris aktiveerida IPCRi kriisikoordineerimismehhanismi teabevahetuse režiimis.

Novembris 2015 aktiveeris eesistujariik IPCRi täielikult. Mehhanism on täieliku aktiveerimise režiimis töötanud sellest ajast alates.

• Rändekriis: ELi nõukogu eesistujariik parandab tänu IPCRi aktiveerimisele liikmesriikidevahelist infovahetust (pressiteade, 30. oktoober 2015)
• ELi rände- ja varjupaigapoliitika

Teabevahetuse režiim

Hantaviiruse puhang

Seoses hantaviiruse puhanguga aktiveeris eesistujariik Küpros 14. mail 2026 IPCRi teabevahetuse režiimis.

See aktiveerimine hõlbustab teabevahetust ELi liikmesriikide ja institutsioonide vahel ning aitab suurendada olukorrateadlikkust ja valmisolekut.

• Eesistujariik tõhustas hantaviiruse puhanguga seotud teabevahetust (pressiteade, 14. mai 2026))

Seirerežiim

Ebola puhang

Eesistujariik Küpros otsustas 1. juunil 2026 aktiveerida IPCRi seirerežiimis, et toetada teabevahetust Ebola viiruse puhangu kohta.

IPCRi varasemad aktiveerimised

Maavärin Türgis ja Süürias

Pärast 6. veebruaril 2023 Türgis ja Süürias toimunud maavärinat otsustas nõukogu eesistujariik Rootsi aktiveerida IPCRi täielikult, et koordineerida ELi toetusmeetmeid.

Eesistujariik Rootsi otsustas 2. mail 2023 IPCRi deaktiveerida.

• Maavärin Türgis ja Süürias: nõukogu eesistujariik aktiveerib IPCRi (pressiteade, 6. veebruar 2023)

COVID-19 puhang

2019. aasta detsembris otsustas nõukogu eesistujariik Soome COVID-19 puhangu tõttu aktiveerida ELi IPCRi teabevahetuse režiimis.

Kuna olukord halvenes ja mõjutas erinevad sektoreid, aktiveeris nõukogu eesistujariik Horvaatia 2. märtsil 2020 IPCRi mehhanismi täielikult.

Nõukogu eesistujariik Rootsi otsustas 4. mail 2023 IPCRi deaktiveerida.

• COVID-19 puhang: eesistujariik tõhustab ELi reageerimist, aktiveerides kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra (IPCR) täies ulatuses (pressiteade, 2. märts 2020)
• ELi reageerimine COVID-19 pandeemiale

Välissekkumised 2024. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistesse

Tulevasi Euroopa Parlamendi valimisi silmas pidades kutsus Euroopa Ülemkogu oma 17. ja 18. aprilli 2024. aasta erakorralise kohtumise järeldustes ELi institutsioone ja riikide ametiasutusi üles tegema koostööd, et käsitleda „riske, mis tulenevad desinformatsioonist, sealhulgas tehisintellekti kaudu, ning välisriigist lähtuvast infoga manipuleerimisest ja valimisprotsessidesse sekkumisest“.

Seoses välissekkumisega 2024. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistesse aktiveeris eesistujariik Belgia 24. aprillil 2024 IPCRi teabevahetuse režiimis. IPCRi aktiveerimine toetas seda koostööd, hõlbustades teabevahetust liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel.

25. juunil 2024 otsustas eesistujariik Belgia IPCRi deaktiveerida, kuid jätkata olukorra seiret. Eesistujariik Poola otsustas 2025. aasta juunis IPCRi deaktiveerida.

• Välissekkumine: eesistujariik tõhustas 2024. aasta juunis toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste eel teabevahetust (pressiteade, 24. aprill 2024)

Miks EL vajab kriisidele reageerimise mehhanismi?

Vajadus kriisireageerimismehhanismi järele ELi tasandil ilmnes 2000. aastate alguses, kui aset leidsid mitmed dramaatilised sündmused, nagu:

• 2001. aasta 11. septembril USAs toime pandud terrorirünnakud
• 2004. aastal Madridis ja 2005. aastal Londonis toime pandud terrorirünnakud
• 2004. aastal India ookeanis aset leidnud tsunami

Nõukogu võttis 2006. aastal vastu hädaolukordade ja kriiside koordineerimise korra. Nimetatud kord kujundati suurte kriiside korral kasutatava liikmesriikidevahelise teabevahetuse ja tegevuse koordineerimise platvormina.

Kõnealust korda edasi arendades võttis nõukogu 2013. aastal vastu ELi integreeritud korra poliitiliseks reageerimiseks kriisidele. Sellel täiustatud mehhanismil on mitmeid eeliseid, muu hulgas järgmised:

• suurem paindlikkus
• suurem ulatus
• olemasolevate ressursside, struktuuride ja võimete ulatuslikum kasutamine

2018. aastal võttis nõukogu vastu rakendusotsuse, millega IPCR kodifitseeriti õigusaktiks.

• Nõukogu rakendusotsus, mis käsitleb ELi integreeritud korda poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (Euroopa Liidu Teataja)

Vaata ka