Kronoloogia – nõukogu meetmed COVID-19 suhtes

Nõukogu võttis vastu soovituse, et tagada sujuv üleminek COVID-19 tõendite süsteemilt WHO üleilmsele digitaalsete tervisesetõendite võrgustikule.

Soovituses julgustatakse liikmesriike ühinema WHO üleilmse digitaalsete tervisesetõendite võrgustikuga ning jälgima selle edasiarendamist ja selles osalema. Kuni liikmesriikide ühinemiseni ja 2023. aasta lõpuni julgustatakse neid jääma ühendatuks ELi lüüsiga (ELi olemasolev digitaalne taristu tõendite kontrollimiseks).

• Üleilmse digitaalse tervisesetõendi kasutuselevõtt: nõukogu võttis vastu soovitused (pressiteade, 27. juuni 2023)

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) võtab kasutusele ELi digitaalsete COVID-19 tõendite süsteemi, et luua üleilmne süsteem, mis aitab kaitsta kodanikke kogu maailmas praeguste ja tulevaste terviseohtude, sealhulgas pandeemiate eest.

WHO üleilmne digitaalsete tervisesetõendite võrgustik integreerib ELi digitaalsete COVID-tõendite jaoks välja töötatud tehnoloogia.

• Üleilmne digitaalsete tervisetõendite võrgustik (Maailma Terviseorganisatsioon)

Eesistujariik Rootsi otsustas 2. mail 2023 deaktiveerida kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra täisrežiimi (IPCR) seoses COVID-19ga. COVID-19 käsitlevat IPCRi hoitakse seirerežiimis ning COVID-19ga seotud küsimusi käsitletakse jätkuvalt ELi terviseohutuse komitees ja nõukogu rahvatervise töörühmas.

• IPCRi deaktiveerimine seoses COVID-19ga (eesistujariigi Rootsi pressiteade, 4. mai 2023)

ELi riigid kordasid, kui oluline on koordineeritud ettevaatusprintsiip seoses ELi reisimisega, ning nad jätkavad COVID-19 arengutega seotud olukorra jälgimist.

Pidades silmas hiljutisi epidemioloogilisi arenguid ja võttes arvesse terviseohutuse komitee arvamust, leppisid nad kokku Hiinast ELi saabuvate reisijate suhtes kohaldatavate teatavate nõuete muutmises. Eelkõige leppisid nad kokku, et järk-järgult kaotatakse:

• Eesistujariigi Rootsi avaldus COVID-19ga seotud reisimeetmete koordineerimise kohta (eesistujariigi Rootsi veebisait, 16. veebruar 2023)

ELi liikmesriigid leppisid kokku koordineeritud ettevaatusprintsiibis, et reageerida COVID-19-ga seotud viimastele suundumustele Hiinas, võttes arvesse

• vajadust piisavate ja usaldusväärsete andmete järele
• reisipiirangute leevendamist Hiina poolt alates 8. jaanuarist 2023

• Avaldus COVID-19-ga seotud reisimeetmete koordineerimise kohta (eesistujariik Rootsi)

Nõukogu võttis vastu ajakohastatud soovitused Euroopa Liitu reisimise kohta ja vaba liikumise hõlbustamise kohta ELis COVID-19 pandeemia ajal.

Uute soovituste kohaselt ei tohiks liikmesriigid kehtestada mingeid reisipiiranguid rahvatervisega seotud põhjustel. Soovitused sisaldavad siiski mitmeid kaitsemeetmeid halveneva epidemioloogilise olukorra puhuks.

• COVID-19 pandeemia: nõukogu ajakohastas reisisoovitusi, et kaotada kõik reisipiirangud (pressiteade, 13. detsember 2022)

Nõukogu ja Euroopa Parlament leppisid kokku ELi digitaalset COVID-tõendit käsitleva määruse kehtivusaja pikendamises. Nõukogu võttis 28. juunil 2022 selle määruse vastu.

Määrus kaotab kehtivuse 30. juunil 2022, kuid tänu selle kehtivusaja pikendamisele kehtib tõend kuni 30. juunini 2023.

Sellega tagatakse, et reisijad saavad saavad jätkata oma ELi digitaalse COVID-tõendi kasutamist reisimiseks ELi piires riikides, kus seda tõendit endiselt nõutakse. Määrus ei kohusta siiski liikmesriike sellist tõendit kasutama.

• COVID-19 pandeemia: nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid esialgsele poliitilisele kokkuleppele ELi digitaalset COVID-tõendit käsitleva määruse kehtivusaja pikendamises (pressiteade, 13. juuni 2022)
• COVID-19 pandeemia: nõukogu pikendas ELi digitaalset COVID-tõendit käsitleva määruse kehtivusaega (pressiteade, 28. juuni 2022)

Kaks aastat pärast pandeemia algust ja üks aasta pärast ELis vaktsineerimiskampaaniate käivitamist arutasid liikmesriigid oma vaktsiinide hankimise ja annetamise strateegia ajakohastamist, et tegeleda uute väljakutsetega COVID-19 vastase vaktsineerimise valdkonnas.

Epidemioloogiline olukord Euroopas ja kogu maailmas on paranemas ning vaktsiinide pakkumine ületab nüüdseks nõudlust:

• liikmesriikides
• ELilt annetusi saavates riikides

Vaktsiinide jagamine abivajavatele riikidele jääb ELi vaktsineerimisstrateegia keskseks eesmärgiks, kuid tõhususe suurendamiseks tuleb selle rakendamist edasi arendada.

• Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (tervis), 29. märts 2022

ELi juhid arutasid 25. märtsil Euroopa Ülemkogu kohtumisel Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) raames vastu võetavat pandeemia ennetamist, selleks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitlevat rahvusvahelist kokkulepet.

• Euroopa Ülemkogu, 24.–25. märts 2022

Nõukogu võttis 3. märtsil 2022 vastu otsuse, millega antakse luba läbirääkimiste alustamiseks pandeemiate ennetamist, nendeks valmisolekut ja nendele reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle.

Valitsustevaheline läbirääkimisorgan, kelle ülesanne on koostada kõnealune rahvusvaheline kokkulepe ja pidada selle üle läbirääkimisi, tuleb uuesti kokku 1. augustiks 2022, et arutada kokkuleppe kavandiga seoses tehtud edusamme. Seejärel esitab organ eduaruande 2023. aastal toimuval 76. maailma terviseassambleel, et võtta kõnealune kokkulepe vastu 2024. aastaks.

• Nõukogu andis rohelise tule läbirääkimiste alustamiseks pandeemiat käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle (pressiteade, 3. märts 2022)

Kuna COVID-19 pandeemia mõjutab endiselt raudteeliikluse mahtusid, pikendas nõukogu 2020. aasta oktoobris kehtestatud erakorralisi meetmeid kuni 30. juunini 2022, et leevendada pandeemia mõju sektorile.

Nende meetmetega antakse liikmesriikidele võimalus vabastada raudtee-ettevõtjad teatavatest taristukasutustasudest, tagades samal ajal taristu-ettevõtjatele saamata jäänud tasu õigeaegse hüvitamise.

COVID-19 leviku prognoosimatuse tõttu on samuti otsustatud pikendada kuni 31. detsembrini 2023 komisjoni volitusi pikendada vajaduse korral meetmeid delegeeritud õigusaktidega korraga maksimaalselt kuue kuu võrra.

• COVID-19 ja raudteetransport: Nõukogu pikendas 2020. aastal vastu võetud meetmeid (pressiteade, 24. veebruar 2022)

Nõukogu võttis 22. veebruaril 2022 vastu ajakohastatud soovituse Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise kohta. Muudatustega reageeritakse:

• pandeemia arengule
• vaktsineerimise hoogustumisele ja tõhustusdooside manustamisele
• asjaolule, et aina enamad kolmandate riikide väljastatud tõendid on samaväärsed ELi digitaalse COVID-tõendiga

Soovituse kohaselt lubatakse ELi reisida isikutel, kes kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

• vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud isikud
• vältimatu reisivajadusega inimesed
• ELi loetelus olevatest riikidest pärit vältimatu reisivajaduseta reisijad

Uut soovitust kohaldatakse alates 1. märtsist 2022.

• Nõukogu ajakohastas soovitust Euroopa Liitu kolmandatest riikidest mittehädavajaliku reisimise kohta (pressiteade, 22. veebruar 2022)

Nõukogu võttis vastu uue soovituse, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal.

Selle ajendiks on vaktsineerituse märkimisväärne suurenemine ja ELi digitaalse COVID-tõendi kiire kasutuselevõtt. Selle soovitusega asendatakse eelmine soovitus (2020/1475).

Uue soovituse järgi tuleks COVID-19 meetmete kohaldamisel võtta arvesse inimese tervisestaatust, mitte piirkondlikul tasandil valitsevat epidemioloogilist olukorda, välja arvatud need piirkonnad, kus viiruse levik on väga suur (tumepunased piirkonnad). See tähendab, et põhialus peaks olema reisija ELi digitaalne COVID-tõend.

• COVID-19: nõukogu võttis vastu muudetud soovituse vaba liikumist mõjutavate meetmete kohta (pressiteade, 25. jaanuar 2022)

25. jaanuaril 2022 toimunud üldasjade nõukogu istungil kordas nõukogu Euroopa Liidu soovi suurendada oma toetust kõige enam abi vajavatele riikidele, eelkõige Aafrikas:

• jätkates Euroopa toetust COVAXile
• tehes partneritega kahepoolset koostööd

• Üldasjade nõukogu istung, 25. jaanuar 2022

Liikmesriigid leppisid 10. jaanuaril 2022 kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra (IPCR) ümarlaua käigus kokku hädapidurimehhanismi kohaldamise lõpetamises, et võimaldada taastada lennuühendus Lõuna-Aafrika riikidega.

ELi liikmesriigid kohtusid 26. novembril 2021 erakorralisel kõrgetasemelisel poliitilise kriisireageerimise ümarlaual, et koordineerida ELi reageerimist uue COVID-19 variandi esilekerkimisele Lõuna-Aafrikas, mida nimetatakse B.1.1.529 o „Omicron“.

Pärast arutelu ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ekspertide panust leppisid ELi liikmesriigid kokku, et aktiveeritakse hädapidur vastavalt nõukogu soovitusele (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise kohta.

ELi liikmesriigid leppisid kokku kiires ajutiste piirangute kehtestamises kõikidele reisidele ELi järgmistest piirkonna riikidest: Botswana, eSwatini, Lesotho, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mosambiik, Namiibia ja Zimbabwe.

Need ajutised piirangud hõlmavad nimetatud riikidest saabuvate reisilendude peatamist. Samuti palutakse liikmesriikidel soovitada ELi kodanikel nendesse riikidesse mitte reisida.

ELi liikmesriigid hoiavad end olukorraga kursis ja jätkavad selle küsimuse jälgimist lähipäevil.

Euroopa Ülemkogu 2021. aasta oktoobri kohtumisel käsitlesid ELi juhid COVID-19 kriisile reageerimise mõningaid põhiaspekte ning kutsusid üles tegema täiendavaid jõupingutusi järgmistes valdkondades:

• vaktsiinikõhkluse vähendamine, sealhulgas desinformatsioonivastase võitluse abil
• vaba liikumise hõlbustamine ELis ja ELi reisimisel ning kolmandate riikidega tõendite vastastikuse tunnustamise küsimuses tehtava töö kiirendamine
• terviseliitu käsitleva õigusaktide paketi üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimine
• vaktsiinide ülemaailmset kasutuselevõttu takistavate tõkete kiire kõrvaldamise tagamine

• Euroopa Ülemkogu, 21.–22. oktoober 2021
• Digijutustus: COVID-19 vaktsiinide hämmastav teekond

Nõukogu võttis vastu rakendusotsuse Malta riikliku taaste- ja vastupidavuskava heakskiitmise kohta.

Maltale anti seeläbi roheline tuli kasutada ELi taaste- ja vastupidavusvahendeid oma majanduse elavdamiseks ja COVID-19 tagajärgedest taastumiseks. Maltal on nüüd võimalik sõlmida Euroopa Komisjoniga toetusleping ja saada 13% ulatuses eelmakseid.

• Nõukogu kiitis heaks Malta taastekava (pressiteade, 5. oktoober 2021)

Nõukogu võttis vastu kolmanda seeria rakendusotsuseid riiklike taaste- ja vastupidavuskavade heakskiitmise kohta, andes veel kahele ELi liikmesriigile – Tšehhile ja Iirimaale – võimaluse alustada reformide elluviimist ja investeeringute tegemist.

Tšehhil on võimalik sõlmida komisjoniga toetusleping ja saada 13% ulatuses eelmakseid. Iirimaa ei taotlenud talle eraldatud vahendite osalist varasemat rahastamist.

• Taastefond: ministrid tervitasid Tšehhi ja Iirimaa kavade hindamist (pressiteade, 6. september 2021)

Nõukogu võttis vastu järgmised rakendusotsused riiklike taaste- ja vastupidavuskavade heakskiitmise kohta.

Veel neli ELi riiki – Horvaatia, Küpros, Leedu ja Sloveenia – said rohelise tule ELi taaste- ja vastupidavusvahendite kasutamisele oma majanduse elavdamiseks ja COVID-19 tagajärgedest taastumiseks.

Kavade heakskiitmist käsitlevate nõukogu rakendusotsuste vastuvõtmine võimaldab liikmesriikidel allkirjastada toetus- ja laenulepingud, mille alusel saab teha kuni 13% ulatuses eelmakseid.

• Taastefond: ministritele teeb heameelt nelja täiendava riikliku kava hindamine (pressiteade, 28. juuli 2021)

ELi majandus- ja rahandusministrid võtsid vastu esimesed nõukogu rakendusotsused riiklike taaste- ja vastupidavuskavade heakskiitmise kohta.

12 ELi riiki – Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Läti, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia ja Taani – said rohelise tule ELi taaste- ja vastupidavusvahendite kasutamisele oma majanduse elavdamiseks ja COVID-19 tagajärgedest taastumiseks.

Kavade heakskiitmist käsitlevate nõukogu rakendusotsuste vastuvõtmine võimaldab liikmesriikidel allkirjastada toetus- ja laenulepingud, mis võimaldavad teha kuni 13% ulatuses eelmakseid.

• Council gives green light to first recovery disbursements (press release, 13 July 2021)

Tervitades vaktsineerimise valdkonnas tehtud edusamme, arutasid ELi juhid epidemioloogilise olukorra paranemist, rõhutades samas vajadust jätkata vaktsineerimist ning olla valvas ja tegutseda koordineeritult eelkõige selliste arengusuundade osas nagu murettekitavate viirusevariantide teke ja levik.

ELi juhid olid rahul, et ELi digitaalse COVID-tõendi suhtes ning ELi sisest reisimist ja Euroopa Liitu mittehädavajalikku reisimist käsitleva kahe nõukogu soovituse läbivaatamise suhtes jõuti kokkuleppele.

Võttes arvesse ülemaailmset olukorda, kinnitas Euroopa Ülemkogu taas ELi pühendumust ülemaailmsele solidaarsusele pandeemiale reageerimisel. ELi juhid nõustusid jätkama käimasolevat tööd, et aidata hoogustada ülemaailmset COVID-19 vaktsiinide tootmist ja parandada nende üldist kättesaadavust.

• Euroopa Ülemkogu, 24.–25. juuni 2021

ELi juhid arutasid 24.–25. mail 2021 toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel ELi panust COVID-19 pandeemiale ülemaailmsesse reageerimisse. ELi liikmesriigid kinnitasid taas oma toetust abi vajavatele riikidele ja kohustusid annetama enne 2021. aasta lõppu vähemalt 100 miljonit doosi COVID-19 vaktsiine.

ELi juhid arutasid ka paranevat epidemioloogilist olukorda Euroopas, väljendades heameelt ELi COVIDi digitõendit käsitleva kokkuleppe üle ja kutsudes üles vaatama juuni keskpaigaks läbi nõukogu soovituse ELi-sisese reisimise kohta.

• Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, 24.–25. mai 2021
• Euroopa Ülemkogu järeldused COVID-19 kohta, 25. mai 2021

Eesistujariik Portugal jõudis Euroopa Parlamendiga poliitilisele kokkuleppele ELi COVIDi digitõendi suhtes.

Selle eesmärk on hõlbustada turvalist ja vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal, tõendades, et isik on COVID-19 vastu vaktsineeritud, saanud negatiivse testitulemuse või COVID-19 läbi põdenud. 1. juuliks kasutusele võetav tõend tehakse kättesaadavaks digitaalselt ja paberil, see sisaldab QR-koodi ning väljastatakse tasuta. See ei ole vaba liikumise õiguste kasutamise eeltingimus ja see ei ole reisidokument.

ELi suursaadikud kinnitasid kokkuleppe 15. veebruaril.

• COVID-19: alaliste esindajate komitee kiitis heaks poliitilise kokkuleppe vaba liikumist hõlbustava ELi COVIDi digitõendi kohta (pressiteade, 21. mai 2021)

Nõukogu võttis vastu otsuse, millega toetatakse läbirääkimiste alustamist pandeemiate vastast võitlust käsitleva rahvusvahelise lepingu üle. Nõukogu otsuse eesmärk on tagada ELi osalemine läbirääkimistel, kus käsitletakse ELi pädevusse kuuluvaid küsimusi, pidades silmas ELi võimalikku ühinemist lepinguga.

Ettepanekut sõlmida pandeemiaid käsitleva leping tuleb arutada maailma terviseassambleega. See leping oleks osa rahvusvahelistest jõupingutustest ülemaailmse terviseturbe tugevdamiseks, eelkõige tervisealastele hädaolukordadele valmisoleku ja neile reageerimise tagamiseks, võttes arvesse pandeemiast saadud õppetunde.

• EL toetab Maailma Terviseorganisatsiooni protsessi alustamist pandeemiaid käsitleva lepingu väljatöötamiseks: nõukogu otsus (pressiteade, 20. mai 2021)

ELi suursaadikud kiitsid heaks volitused Euroopa Parlamendiga läbirääkimiste pidamiseks rohelist digitõendit käsitleva ettepaneku üle.

Kõnealune tõend hõlbustab COVID-19 pandeemia ajal turvalist ja vaba liikumist, tõendades, et isik on kas COVID-19 vastu vaktsineeritud, saanud negatiivse testitulemuse või on COVID-19 läbi põdenud.

Rohelise digitõendi õigusraamistik koosneb kahest seadusandlikust ettepanekust. Esimene puudutab ELi kodanikke ja nende pereliikmeid ning teine kolmandate riikide kodanikke, kes viibivad või elavad seaduslikult mõne liikmesriigi territooriumil.

Kõnealuste ettepanekute kohaselt on tõendit võimalik kasutada kõigis ELi liikmesriikides. See võetakse kasutusele ka Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis. Roheline digitõend on avatud ka ülemaailmselt arendatavatele algatustele.

Euroopa Parlament peaks oma seisukoha vastu võtma 26.–29. aprillil toimuval täiskogu istungil ning läbirääkimised õigusaktide viimistlemise üle algavad kohe pärast seda. ELi liikmesriigid soovivad, et raamistik oleks 2021. aasta suveks valmis.

• COVID-19: nõukogu kiitis heaks volitused läbirääkimiste pidamiseks rohelise digitõendi üle (pressiteade, 14. aprill 2021)

ELi suursaadikud leppisid kokku eesistujariigi Portugali ettepaneku suhtes eraldada 2021. aasta teises kvartalis 10 miljonit annust Pfizer/BioNTechi vaktsiini. Ettepaneku kohaselt saavad 5 riiki – Bulgaaria, Horvaatia, Eesti, Läti ja Slovakkia – oma rahvaarvuga proportsionaalse osa 10 miljonist doosist ning lisaks 2,85 miljonit doosi solidaarsuse märgiks.

• Kokkulepe eesistujariigi Portugali ettepaneku suhtes toetada enim abi vajavaid liikmesriike (pressiteade, 1. aprill 2021)

ELi juhid pidasid videokohtumise, et arutada COVID-19 olukorda. Nad toonitasid vajadust kiirendada oluliselt vaktsiinidele müügiloa andmist, nende tootmist ja levitamist, samuti vaktsineerimist.

Kuna epidemioloogiline olukord on endiselt tõsine, nõustusid ELi juhid, et piirangud, sealhulgas mittehädavajaliku reisimise piirang, tuleb praegu säilitada.

Tulevikku vaadates lepiti kokku, et sellegipoolest tuleks alustada piirangute järkjärgulist kaotamist käsitleva ühise lähenemisviisi ettevalmistamist, et tagada jõupingutuste kooskõlastamine, kui praegusi meetmeid on võimalik leevendada. Nad kutsusid üles jätkama komisjoni ettepanekule tuginedes kiiresti seadusandlikku ja tehnilist tööd koostalituslike digitaalsete COVID-19 tõendite kasutuselevõtmiseks.

Samuti kinnitasid juhid taas oma pühendumust rahvusvahelisele solidaarsusele ja ülemaailmsetele jõupingutustele, millega tagada üldine juurdepääs COVID-19 vaktsiinidele. Samuti leppisid nad kokku, et jätkatakse tööd ELi vaktsiinijagamise mehhanismi loomiseks, et täiendada ja toetada COVAXi mehhanismi vaktsiinide levitamisel partneritele kogu maailmas.

• Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverents, 25. märts 2021

EL andis Jansseni (Johnson & Johnson) välja töötatud COVID-19 vaktsiinile tingimusliku müügiloa; see on neljas COVID-19 vaktsiin, mis on ELi liikmesriikides kasutamiseks loa saanud. Müügiloa andmisel järgitakse positiivset teaduslikku soovitust, mis põhineb vaktsiini ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi põhjalikul hindamisel Euroopa Ravimiameti poolt.

Jansseni vektoril põhinev vaktsiin on esimene COVID-19 vaktsiin, mida võib kasutada ühekordse doosina.

• Euroopa Ravimiamet soovitab anda loa Jansseni COVID-19 vaktsiini kasutamiseks ELis (Euroopa Ravimiamet, pressiteade, 11. märts 2021)

ELi juhid arutasid praegust olukorda seoses COVID-19 pandeemiaga ja valmisolekut terviseohtudeks. Nad toonitasid vajadust oluliselt kiirendada vaktsiinidele müügiloa andmist, nende tootmist ja levitamist, samuti vaktsineerimiskampaaniaid.

Uute viirusvariantide leviku tõttu leppisid ELi juhid kokku, et mittehädavajaliku reisimise piirangud hetkel säilitatakse.

Juhid kutsusid üles jätkama tööd vaktsineerimistõendeid käsitleva ühise lähenemisviisiga. Nad tulevad selle küsimuse juurde tagasi.

Lisaks kutsusid nad komisjoni üles esitama 2021. aasta juuniks aruande pandeemiast seni saadud kogemuste kohta, et tugevdada ELi vastupanuvõimet terviseohtudele.

Samuti kinnitasid juhid taas oma solidaarsust kolmandate riikidega ja arutasid võimalusi ülemaailmse tervishoiualase koostöö tugevdamiseks, mis on praeguste ja tulevaste terviseohtudega tegelemiseks väga oluline. Juhid tahavad tugevdada Maailma Terviseorganisatsiooni ja töötada selle raames pandeemiaid käsitleva rahvusvahelise lepingu suunas.

• Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverents, 25.–26. veebruar 2021

Nõukogu võttis vastu kaks määrust, mis sisaldavad ajutisi norme, et toetada transpordisektorit, mis on jätkuvalt pandeemiast tugevasti mõjutatud.

Lennuettevõtjate vabastamine lennujaama teenindusaegade kasutamise nõuetest kaitseb lennuettevõtjaid ja hoiab ära keskkonnakahju, mida tekitaks tühilendude tegemine üksnes selleks, et säilitada teenindusajad järgmiseks aastaks. Uued normid hakkavad kehtima enne 2021. aasta suvehooaja algust ning tulenevad 2020. aasta suve ja 2020.–2021. aasta talve teenindusaegade täieliku kasutamise erandist.

Juhilubade, tehnoülevaatuste ning muude erilitsentside, tunnistuste ja lubade kehtivuse ajutise pikendamise võimaluse laiendamine aitab veoettevõtjaid ja kodanikke, kes ei suuda COVID-19 piirangute tõttu teatavaid haldusnõudeid täita. Esimesed normid litsentside pikendamise kohta võeti vastu 2020. aasta mais.

• COVID-19 transpordimeetmed: nõukogu kiitis heaks teenindusajad ja litsentsid (pressiteade, 15. veebruar 2021)

Nõukogu võttis 11. veebruaril 2021 vastu määruse, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu. See taasterahastu – taasterahastu „NextGenerationEU“ keskmes olev 672,5 miljardi euro suurune rahastu – aitab liikmesriikidel toime tulla COVID-19 pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõjuga.

Taaste- ja vastupidavusrahastu on mõeldud ka selleks, et tagada toetus rohe- ja digipöördele, mis võimaldab muuta ELi riikides majanduse kestlikumaks ja vastupidavamaks.

Taaste- ja vastupidavusrahastust toetuse saamiseks palutakse ELi liikmesriikidel koostada sidus pakett, mis hõlmab projekte, reforme ja investeeringuid järgmises kuues poliitikavaldkonnas:

• rohepööre
• digipööre
• arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv ning töökohad
• sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus
• tervishoid ja vastupidavus
• järgmise põlvkonna poliitikad, sealhulgas haridus ja oskused

ELi liikmesriikidel on reeglina aega 30. aprillini 2021, et esitada oma riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad, mis hõlmavad nende reformi- ja investeerimiskavasid kuni aastani 2026. Määrus peaks jõustuma 19. veebruaril 2021 pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

• ELi taastepakett: nõukogu võttis vastu taaste- ja vastupidavusrahastu (pressiteade, 11. veebruar 2021)

Liikmesriikide suursaadikud leppisid kokku läbirääkimisvolitustes ajutiste meetmete pikendamiseks, et aidata transpordiettevõtjaid ja kodanikke, kes ei suuda täita teatavaid haldusnõudeid COVID-19 meetmete tõttu, mis liikmesriikides on võetud. Ettepanekuga laiendatakse võimalust pikendada ajutiselt maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi ning mereturvalisuse valdkonna teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade kehtivust. See tuleneb sarnastest eeskirjadest, mis võeti vastu 2020. aasta mais.

Ettepanekus käsitletakse selliste tunnistuste, litsentside ja lubade kehtivusaja pikendamist 10 kuu võrra, mille kehtivusaeg lõpeb ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021.

• COVID-19 transpordimeetmed: COREPER kiitis heaks volitused lubadega seotud ajutiste paindlikkusmeetmete kehtivuse pikendamiseks (pressiteade, 3. veebruar 2021)

Nõukogu ajakohastas oma soovitust ELi mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja selliste piirangute võimaliku kaotamise kohta

Uute eeskirjadega kehtestatakse täiendavad kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks riigid, mille puhul tuleks kaotada mittehädavajaliku reisimise piirangud, näiteks COVID-19 positiivsete testimistulemuste määr ja probleemsete viirusetüvede esinemine. Transpordi- ja piirialatöötajad tuleks teatavatest reisimeetmetest vabastada.

Soovitus võeti esimest korda vastu 30. juunil 2020.

• Nõukogu ajakohastas soovitust kolmandatest riikidest ELi reisimise piirangute kohta (pressiteade, 2. veebruar 2021)

Nõukogu võttis vastu ajakohastatud soovituse, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi COVID-19ga seotud reisipiirangutele ELis COVID-19 pandeemiale reageerimisel. Need ajakohastatud meetmed kujutavad endast koordineeritud reageerimist nakatumiste kasvule ja senisest kergemini levivate uute viirusetüvedega seotud riskidele ELis ja sellest väljaspool.

Ajakohastatud soovituse kohaselt tuleks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) avaldatavale iganädalasele kaardile lisada olemasolevatele värvikategooriatele (roheline, oranž, punane ja hall) uus värv – tumepunane.

EL andis tingimusliku müügiloa COVID-19 vaktsiinile, mille on välja töötanud AstraZeneca; see on kolmas COVID-19 vaktsiin, mida on lubatud kasutada ELi liikmesriikides. Müügiloa andmisel järgitakse positiivset teaduslikku soovitust, mis põhineb vaktsiini ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi põhjalikul hindamisel Euroopa Ravimiameti poolt.

• Euroopa Ravimiamet soovitab ELis heaks kiita AstraZeneca COVID-19 vaktsiini (Euroopa Ravimiamet, pressiteade, 29. jaanuar 2020)

Vastavalt soovitusele Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu järkjärgulise kaotamise kohta vaatas nõukogu taas läbi nende kolmandate riikide loetelu, mille puhul tuleks reisipiirang kaotada, ja ajakohastas seda. Nagu nõukogu soovituses sätestatud, vaadatakse see loetelu korrapäraselt läbi ning vajaduse korral ajakohastatakse.

• Nõukogu ajakohastas nende riikide loetelu, mille suhtes liikmesriigid peaksid järk-järgult reisipiirangud kaotama (pressiteade, 28. jaanuar 2021)

Liikmesriikide suursaadikud leppisid kokku läbirääkimisvolitustes, et anda lennuettevõtjatele vabastus lennujaama teenindusaegade kasutamise nõuetest 2021. aasta suveks, võttes samal ajal esialgseid meetmeid, et alustada lennunduse taaskäivitamist ja edendada konkurentsi. Uued normid võimaldavad ka paindlikkust, et kohaneda erinevate stsenaariumidega ja võimaldada võtta meetmeid kuni 2022. aasta suvise sõiduplaani perioodini.

Üldiste lennujaama teenindusaegade kasutamise nõuete kohaselt peavad lennuettevõtjaid kasutama vähemalt 80% oma stardi- ja maandumisaegadest, et säilitada need ka järgmiseks aastaks. Nõukogu tekst annab lennuettevõtjatele võimaluse tagastada 50% oma teenindusaegadest, kuid eeldab, et nad kasutavad vähemalt 50% ülejäänud teenindusaegadest.

• Uus COVID-19 pandeemiaga seotud vabastus teenindusaegade kasutamise eeskirjade kohaldamisest, et aidata lennuettevõtjaid ja vältida nn kummituslende: nõukogu võttis vastu volitused (pressiteade, 27.  jaanuar 2021)

ELi riigipead ja valitsusjuhid kohtusid 21. jaanuaril 2021 videokonverentsi teel, et arutada COVID-19 pandeemiale reageerimise koordineerimist.

Juhid väljendasid oma soovi vaktsineerimist kiirendada ja rõhutasid, et ettevõtted peavad endale võetud tarnekohustusi täitma.

Videokonverentsi ajal jagasid nad ka parimaid tavasid ja vahetasid arvamusi testimise, vaktsineerimise ja uute viirusetüvede tuvastamise kohta.

• Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverents, 21. jaanuar 2021

EL andis tingimusliku müügiloa COVID-19 vaktsiinile, mille on välja töötanud Moderna; see on teine COVID-19 vaktsiin, mida on lubatud kasutada ELi liikmesriikides. Müügiloa andmisel järgitakse positiivset teaduslikku soovitust, mis põhineb vaktsiini ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi põhjalikul hindamisel Euroopa Ravimiameti poolt.

• Euroopa Ravimiamet soovitab ELis heaks kiita esimese COVID-19 vaktsiini (Euroopa Ravimiamet, pressiteade, 21. detsember 2020)

Nõukogu eesistujariik Saksamaa ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad jõudsid taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi suhtes esialgsele kokkuleppele. 

See 672,5 miljardi euro suuruse eelarvega rahastamisvahend on taasterahastu „Next Generation EU“ põhielement. Sellest toetatakse avaliku sektori investeeringuid ja reforme liikmesriikides, aidates neil tegeleda COVID-19 pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõjuga ning rohe- ja digipöörde väljakutsetega. Vähemalt 37% iga kava kohaselt eraldatavast summast peab toetama rohepööret ja vähemalt 20% digipööret.

Nüüd esitatakse esialgne kokkulepe nõukogule ja parlamendile heakskiitmiseks.

• Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend: nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament saavutasid esialgse kokkuleppe (pressiteade, 18. detsember 2020)

Nõukogu kiitis heaks järeldused, milles käsitletakse praegusest pandeemiast saadud õppetunde ja mis hõlmavad nelja olulist valdkonda.

• ELi kriisiohje parandamine
• Ravimitega varustatuse tagamine
• Terviseandmetele juurdepääsu ja nende jagamise parandamine
• ELi rolli tugevdamine üleilmsetes terviseküsimustes

• COVID-19 pandeemiast saadud õppetunnid tervishoiu valdkonnas: nõukogu kiitis heaks järeldused (pressiteade, 18. detsember 2020)

Pärast Euroopa Parlamendi 16. detsembril 2020 antud nõusolekut võttis nõukogu vastu määruse, millega määratakse kindlaks ELi mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027.

Määrusega EL 27 jaoks ette nähtud pikaajaline eelarve 2018. aasta hindades on 1074,3 miljardit eurot, mis hõlmab Euroopa Arengufondi eelarvesse integreerimist. Koos taasterahastuga „NextGenerationEU“ (750 miljardit eurot) võimaldab see ELil eraldada eelolevatel aastatel enneolematult palju vahendeid (1,8 triljonit eurot), et toetada taastumist COVID-19 pandeemiast ja ELi pikaajalisi prioriteete eri poliitikavaldkondades, sealhulgas tervishoius.

Uus tõhustatud programm „EL tervise heaks“, mille eelarve on 5,1 miljardit eurot, loob COVID-19 pandeemia õppetundidele tuginedes tugeva aluse liidu tegevusele tervishoiu valdkonnas.

• Võeti vastu mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (pressiteade, 17. detsember 2020)

Vastavalt soovitusele Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu järkjärgulise kaotamise kohta vaatas nõukogu taas läbi nende kolmandate riikide loetelu, mille puhul tuleks reisipiirang kaotada, ja ajakohastas seda. Nagu nõukogu soovituses sätestatud, vaadatakse see loetelu korrapäraselt läbi ning vajaduse korral ajakohastatakse.

• Nõukogu ajakohastas nende riikide loetelu, mille suhtes liikmesriigid peaksid järk-järgult reisipiirangud kaotama (pressiteade, 17. detsember 2020)

Nõukogu võttis vastu järeldused, milles kutsutakse üles võtma ELi tasandil veelgi tõhusamaid meetmeid hübriidohtude, sealhulgas desinformatsiooni vastu võitlemiseks ja vastupanuvõime tugevdamiseks. Nõukogu märkis, et uus tehnoloogia ja sellised kriisid nagu praegune pandeemia pakuvad vaenulikele osapooltele võimalusi oma sekkumise suurendamiseks. Lisaks kriisile endale esitab see liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele täiendava väljakutse.

Nõukogu nentis, et COVID-19 pandeemia muudab ELi ja selle liikmesriigid hübriidohtude suhtes haavatavamaks. Selliste ohtude hulka kuuluvad desinformatsiooni intensiivsem levik ja manipuleeriv sekkumine. Selliste ohtudega, eelkõige pahatahtliku kübertegevuse, desinformatsiooni ja majandusjulgeolekut ohustavate teguritega tegelemine nõuab terviklikku lähenemisviisi koos hästitoimiva koostöö ja koordineerimisega.

• Nõukogu kutsus üles suurendama vastupanuvõimet ja võitlema hübriidohtude, sealhulgas desinformatsiooni vastu COVID-19 pandeemia kontekstis (pressiteade, 15. detsember 2020)

Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel hoiatasid ELi juhid COVID-19 pandeemia vastase võitluse lõdvendamise ja vaibumise eest. „Kuigi kõikide tehtud märkimisväärsed jõupingutused hakkavad tulemusi andma, on epidemioloogiline olukord Euroopas endiselt murettekitav“, ütlesid nad ning kutsusid üles jõupingutusi jätkama, et hoida ära uued nakkuslained.

Samuti leppisid juhid kokku, et tugevdatakse koordineerimist ELi tasandil, eelkõige mis puudutab testimisstrateegiaid ja piirangute järkjärgulist kaotamist.

Samal ajal kui esimesed vaktsiinid läbivad ELi loa andmise menetluse, rõhutasid juhid, kui tähtis on teha ettevalmistusi vaktsiinide õigeaegseks kasutuselevõtuks ja jaotamiseks ELis.

„Vaktsineerimist tuleks käsitada ülemaailmse avaliku hüvena“, ütlesid ELi juhid järeldustes ning kordasid oma pühendumust tagada kogu maailma riikidele võrdne juurdepääs ohututele ja tõhusatele vaktsiinidele, sealhulgas COVAXi mehhanismi kaudu.

• Euroopa Ülemkogu, 10.–11. detsember 2020

ELi transpordiministrite mitteametlikul videokonverentsil andis komisjon ajakohastatud teavet lennureisija asukoha vormide vahetamise platvormi kohta, mis aitab liikmesriikidel hinnata saabumiste riske ja võimaldab COVID-19 pandeemia kontekstis kontaktide jälgimist, ning kutsus liikmesriike tungivalt üles osalema Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) juhitavas katseprojektis. Komisjon andis samuti ministritele ülevaate COVID-19 pandeemia põhjustatud meeskonnavahetuse kriisist laevandussektoris.

Eesistujariik teavitas ministreid olukorrast seoses COVID-19 mõjust lennureisijate õigustele.

• Transpordiministrite videokonverents, 8. detsember 2020

Selleks, et hõlbustada juurdepääsu COVID-19 vaktsiinidele ja testimiskomplektidele, võttis EL vastu uued normid, millega võimaldatakse liikmesriikidel vabastada haiglad ja meditsiinitöötajad vaktsiinide, testimiskomplektide ja nendega tihedalt seotud teenuste käibemaksust. Meetmed puudutavad üksnes COVID-19 vaktsiine, mille on heaks kiitnud komisjon või liikmesriigid, ning COVID-19 testimiskomplekte, mis vastavad kohaldatavatele ELi õigusaktidele. Norme kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2022.

• Nõukogu kiitis heaks COVID-19 vaktsiinide ja testimiskomplektide ajutise käibemaksuvabastuse (pressiteade, 7. detsember 2020)

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Austraalia peaminister Scott Morrison rõhutasid virtuaalsel juhtide kohtumisel oma otsustavust teha koostööd COVID-19 pandeemia vastases võitluses, tõhusate tervisekaitsemeetmete võtmiseks ning innovaatilisema, kestlikuma, kaasavama ja vastupanuvõimelisema majanduse ülesehitamiseks.

Juhid kinnitasid taas oma pühendumust tagada üldine, õiglane ja varajane juurdepääs ohututele, tõhusatele ja taskukohastele COVID-19 vaktsiinidele, diagnostikale ja ravile. Nad rõhutasid, kui oluline on jätkata COVID-19 tõrje vahenditele juurdepääsu raamistiku „ACT Accelerator“ ja COVID-19 vaktsiini üleilmse kättesaadavuse süsteemi (COVAX) rahvusvahelist toetamist. Nad leppisid samuti kokku, et tugevdavad pandeemia vastu võitlemiseks kahepoolset teadus- ja innovatsioonikoostööd ning jagavad sel eesmärgil teadusandmeid.

Juhid tervitasid 21.–22. novembril toimunud G20 tippkohtumise tulemusi. EL ja Austraalia tõhustavad pandeemiajärgse sotsiaal-majandusliku taastumise alast koostööd ning rakendavad G20 tegevuskava. Nad jätkavad ka koostööd selle nimel, et tugevdada Maailma Terviseorganisatsiooni, ülemaailmset valmisolekut tervisega seotud hädaolukordadeks ja neile olukordadele reageerimist.

• ELi ja Austraalia juhtide videokonverents, 26. november 2020

G20 juhid arutasid Saudi Araabia korraldatud virtuaalsel tippkohtumisel, kuidas võidelda ühiselt praeguse COVID-19 pandeemiaga, rahastada vaktsiini väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning jätkata nende kodanike ja ettevõtjate toetamist, kellel on raskusi pandeemia tagajärgedega toimetulemisel.

ELi esindasid tippkohtumisel Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Nad kutsusid G20 üles eraldama enne 2020. aasta lõppu hädavajalikku 4,5 miljardit USA dollarit COVID-19 vahendite suures mahus hankimiseks ja tarnimiseks. Eesistuja Charles Michel tegi ka ettepaneku algatuse kohta tagada parem üleilmne reageerimine tulevastele pandeemiatele.

Pandeemiaid käsitlev rahvusvaheline leping saaks aidata meil pandeemiate korral kiiremini ja koordineeritumalt reageerida. Selle üle tuleks pidada läbirääkimisi kõikide ÜRO organisatsioonide ja asutustega, eelkõige WHOga. WHO peab jääma ülemaailmse tervisealaste hädaolukordadega võitlemise koordineerimise nurgakiviks.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel

Selleks et toetada kõige haavatavamaid riike COVID-19-le reageerimisel, lubasid G20 juhid võimaldada G20 võlateeninduse peatamise algatuse alusel abikõlblikel riikidel peatada ametlikud kahepoolsed võla teenindamise maksed kuni 2021. aasta juunini. Samuti kiitsid nad heaks ühise raamistiku, mis käsitleb võlakäsitlust väljaspool võlateeninduse peatamise algatust. Selle raamistiku on kiitnud heaks ka Pariisi Klubi.

• G20 Ar-Riyāḑi deklaratsioon
• G20 tippkohtumine, 21.–22. november 2020

Videokonverentsi teel kohtunud ELi juhid leppisid kokku, et tugevdavad veelgi tegevuse koordineerimist COVID-19 pandeemia vastu võitlemisel. Nad keskendusid eeskätt testide vastastikusele tunnustamisele, vaktsiinide kasutuselevõtule ning ühise lähenemisviisi rakendamisele piiravate meetmete kaotamisel.

ELi juhid arutasid, kuidas töötada välja ELi ühine lähenemisviis, mida rakendada PCR-teste täiendavate antigeeni kiirtestide kasutamisel. Juhid rõhutasid vajadust teha tööd testide ja nende tulemuste vastastikuse tunnustamise suunas. Samuti rääkisid nad riiklikest testimisstrateegiatest ning vahetasid parimaid tavasid.

Nad leppisid ka kokku riiklike vaktsineerimiskavade ettevalmistamise kiirendamises, eesmärgiga tagada, et kui vaktsiinide jaoks on luba antud, on need kättesaadavad ja taskukohased kõikidele ELi kodanikele.

Piirangute kaotamise küsimuses toonitasid ELi riigipead ja valitsusjuhid, et seda tuleks teha järkjärguliselt, et vältida viiruse taasleviku ohtu.

COVID-19 on kaasa toonud kurvastavalt palju inimohvreid. Kõikide arvude ja kogu statistika taga on kellegi pered ja sõbrad. Ärme seda unustame.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel

ELi juhid arutavad COVID-19 koordineerimise järelmeetmeid Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2020. aasta detsembris.

• Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverents, 19. november 2020

Selleks, et ette valmistada 19. novembril 2020. aastal aset leidval videokonverentsil peetavat ELi juhtide arutelu ELi tasandil toimuva COVID-19 pandeemiale reageerimise teemal, avaldas eesistujariik Saksamaa 12. novembril 2020 aruande, mis käsitleb olukorda seoses COVID-19 pandeemiale reageerimise koordineerimisega ELi tasandil. Aruandes kirjeldatakse järgmistes valdkondades toimuvat tööd:

• testimisstrateegiad ja antigeeni kiirtestide kasutamine
• testide vastastikune tunnustamine
• piiriülene kontaktsete isikute jälgimine
• karantiinieeskirjad
• COVID-19 vaktsiinide väljatöötamine, tootmine ja kasutuselevõtt

• Eesistujariigi aruanne, mis käsitleb olukorda seoses COVID-19 pandeemiale reageerimise koordineerimisega ELi tasandil (eesistujariik Saksamaa, 12. november 2020)

Nõukogu saavutas Euroopa Parlamendi läbirääkijatega poliitilise kokkuleppe järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ehk ELi pikaajalise eelarve osas. Kokkulepe täiendab ELi juhtide vahel juulis kokku lepitud 1824,3 miljardi euro suurust finantspaketti, milles on ühendatud1074,3 miljardit euro suurune järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja 750 miljardi euro suurune ajutine taasterahastu „Next Generation EU“ (2018. aasta hindades).

Taastekavaga seonduvalt nähakse parlamendiga kokku lepitud paketis ette eelarvepädevate institutsioonide suurem kaasamine taasterahastu „Next Generation EU“ tulude järelevalvesse.

Kokkulepe esitatakse liikmesriikidele heakskiitmiseks koos muude järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja taastepaketi elementidega.

• Mitmeaastane finantsraamistik ja taastepakett: nõukogu eesistujariik saavutas poliitilise kokkuleppe Euroopa Parlamendiga (pressiteade, 10. november 2020)

Eurorühm arutas majanduse väljavaateid seoses COVID-19 viiruse leviku kiirenemisega 2020. aasta sügisel ning võttis vastu avalduse.

Ministrid tegid avalduses kokkuvõtte seni võetud meetmetest, eelkõige 2020. aasta aprillis töötajate, ettevõtjate ja liikmesriikide jaoks kokku lepitud kolme turvavõrgu rakendamisest. Samuti kinnitasid nad oma pühendumust jätkata koostööd taasterahastu „NextGenerationEU“ vallas.

• Eurorühma avaldus COVID-19 arengute kohta (pressiteade, 3. november 2020)
• Paschal Donohoe sõnavõtt pärast eurorühma 3. novembri 2020. aasta videokonverentsi

ELi juhid kohtusid videokonverentsi teel ja arutasid vajadust tugevdada ühiseid jõupingutusi võitluseks COVID-19 pandeemia vastu. Nad keskendusid testimis- ja jälgimispoliitikale ning vaktsiinidele.

Juhid olid üksmeelel, et testimine ja jälgimine on viiruse leviku piiramisel keskse tähtsusega ning aitab olukorda paremini kontrollida. Nad vahetasid arvamusi selle üle, kuidas edendada ühist lähenemisviisi kiirtestide vastastikusele tunnustamisele, kasutuselevõtule ja kasutamisele. Nad hakkavad tööle komisjoni poolt 28. oktoobril 2020 esitatud testimisstrateegiaid käsitleva soovituse alusel.

Jälgimise küsimuses arutasid ELi juhid komisjoni esitatud algatust rakenduste vahelise koostalitlusvõime kohta ja tööd ühise reisija asukoha vormiga, mis samuti hõlbustaks jälgimist. Nad arutasid ka võimalust ühtlustada karantiinide kestust.

Vaktsiinide osas rõhutasid nad nelja peamist koostöö arendamise valdkonda:

• õiglane jaotamine liikmesriikidele
• kriteeriumid prioriteetsete rühmade kindlaksmääramiseks
• logistilised probleemid ja kitsaskohad
• vaktsiine käsitlev teave

• Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverents, 29. oktoober 2020

Vastavalt soovitusele Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu järkjärgulise kaotamise kohta vaatas nõukogu läbi nende kolmandate riikide loetelu, mille puhul tuleks reisipiirang kaotada, ja ajakohastas seda uuesti. Nagu nõukogu soovituses ette nähtud, vaadatakse see loetelu korrapäraselt läbi ning vajaduse korral seda ajakohastatakse.

• Nõukogu ajakohastas nende riikide loetelu, mille suhtes liikmesriigid peaksid järk-järgult reisipiirangud kaotama (pressiteade, 22. oktoober 2020)

ELi liikmesriikide suursaadikud leppisid ühehäälselt kokku nõukogu seisukohas, mis käsitleb programmi „EL tervise heaks“ (2021–2027). Programm on jõuline vastus COVID-19 pandeemiale, kuid selles keskendutakse ka ELi pikaajalistele meetmetele tervishoiu valdkonnas.

Programm on osa ELi pikaajalise eelarve ettepanekust aastateks 2021–2027. Nõukogus saavutatud kokkulepe on alus läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga.

• Programm „EL tervise heaks“: nõukogu leppis kokku oma läbirääkimisseisukohas (pressiteade, 21. oktoober 2020)

Euroopa Ülemkogu analüüsis praegust enneolematut ja väga murettekitavat epidemioloogilist olukorda. Juhid tervitasid COVID-19 alases üldises koordineerimises seni tehtud edusamme ELi tasandil ning leppisid kokku koordineerimispüüdluste jätkamises, eelkõige seoses järgmisega:

• karantiinieeskirjad
• piiriülene kontaktsete isikute jälgimine
• testimisstrateegiad
• testimismeetodite ühine hindamine
• ELi territooriumile mittehädavajaliku reisimise ajutine piiramine

ELi juhid arutasid samuti järgmisi samme COVID-19 vaktsiinide väljatöötamise ja levitamise tagamiseks ELi ELis ning innustasid tegema sellealast koostööd ülemaailmsel tasandil.

Tegemist on enneolematu olukorraga, mistõttu peame suurendama liikmesriikide vahelist koordineerimist ja koostööd, eriti testimise, jälgimise, karantiini ja vaktsiinide valdkonnas.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel

• Euroopa Ülemkogu, 15.–16. oktoober 2020

Nõukogu võttis vastu soovituse, millega kehtestatakse COVID-19 pandeemiale reageerimiseks reisimisega seotud meetmete ühised kriteeriumid ja ühine raamistik. Soovituse eesmärk on aidata liikmesriikidel teha otsuseid, mis tuginevad iga piirkonna epidemioloogilisele olukorrale.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) koostab igal nädalal ühise värvikoodidega kaardi, mis sisaldab liikmesriikide esitatud andmeid järgmiste kriteeriumide kohta:

• juhtumite arv 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul
• viimasel nädalal tehtud testide arv 100 000 elaniku kohta (testimise suhtarv)
• positiivsete testide osakaal viimasel nädalal tehtud testides (positiivsete testimistulemuste määr)

Samuti leppisid liikmesriigid kokku, et annavad üldsusele selget, põhjalikku ja õigeaegset teavet kõikide uute meetmete või nõuete kohta vähemalt 24 tundi enne meetmete jõustumist.

• COVID-19: nõukogu võttis vastu soovituse vaba liikumist mõjutavate meetmete koordineerimise kohta (pressiteade, 13. oktoober 2020)

Nõukogu võttis vastu erakorralised meetmed, et aidata raudteesektorit koroonaviiruse pandeemia põhjustatud raskes olukorras. Meetmetega antakse liikmesriikidele võimalus vabastada raudtee-ettevõtjad teatavatest taristukasutustasudest, tagades samal ajal taristu-ettevõtjatele saamata jäänud tasu õigeaegse hüvitamise.

Kõnealust ajutist erandit kehtivatest raudteetaristu kasutustasude määramise normidest kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 ning seda võib vajaduse korral pikendada.

• Nõukogu võttis vastu COVID-19-st tingitud raudteetranspordi meetmed (pressiteade, 2. oktoober 2020)

Euroopa Ülemkogu pidas põhjaliku arutelu COVID-19 pandeemiale reageerimise teemal. Ülemkogu kutsus nõukogu ja komisjoni üles veelgi intensiivistama üldisi ELi tasandi koordineerimisalaseid jõupingutusi ja tööd vaktsiini väljatöötamiseks ja levitamiseks. Euroopa Ülemkogu tuleb selle küsimuse juurde regulaarselt tagasi.

• Euroopa Ülemkogu kohtumine, 1.–2. oktoober 2020

Nõukogu kiitis heaks 87,4 miljardi euro suuruse rahalise toetuse andmise 16 liikmesriigile ELi laenudena TERA raames, mis on ELi ajutine rahastu töötuseriskide leevendamiseks COVID-19 kriisi ajal.

Toetusega aidatakse liikmesriikidel rahastada riiklikke kulutusi, mis on tehtud alates 1. veebruarist 2020 riiklike lühendatud tööaja kavade ja sarnaste meetmete kasutamisel.

TERA raames antakse liikmesriikidele rahalist toetust järgmiselt:

• Belgia: 7,8 miljardit eurot
• Bulgaaria: 511 miljonit eurot
• Horvaatia: 1 miljard eurot
• Küpros: 479 miljonit eurot
• Tšehhi Vabariik: 2 miljardit eurot
• Kreeka: 2,7 miljardit eurot
• Itaalia: 27,4 miljardit eurot
• Läti: 193 miljonit eurot
• Leedu: 602 miljonit eurot
• Malta: 244 miljonit eurot
• Poola: 11,2 miljardit eurot
• Portugal: 5,9 miljardit eurot
• Rumeenia: 4,1 miljardit eurot
• Slovakkia: 631 miljonit eurot
• Sloveenia: 1,1 miljardit eurot
• Hispaania: 21,3 miljardit eurot

• COVID-19: nõukogu kiitis heaks 87,4 miljardi euro suuruse rahalise toetuse andmise liikmesriikidele TERA raames (pressiteade, 25. september 2020)
• COVID-19: ELi reageerimine majanduslikele tagajärgedele (taustteave)

Nõukogu leppis kokku, et ELi 2020. aasta eelarvesse lisatakse COVID-19 kriisi mõjuga toimetulekuks 6,2 miljardit eurot.

Muudetud eelarves suurendatakse makseid:

• COVID-19 vaktsiini väljaarendamiseks ja kasutuselevõtuks. Euroopa Komisjon kasutab seda raha vaktsiinidooside eeltellimiseks (1,09 miljardit eurot)
• koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatustele (CRII ja CRII+). ELi eelarvest suunatakse raha ümber COVID-19 kriisiga toimetulekuks (5,1 miljardit eurot)

• COVID-19: nõukogu kiitis heaks 6,2 miljardi euro lisamise 2020. aasta eelarvesse (pressiteade, 11. september 2020)
• COVID-19: ELi reageerimine majanduslikele tagajärgedele (taustteave)
• ELi 2020. aasta eelarve (taustteave)

ELi suursaadikud leppisid kokku volitustes seoses ettepanekuga anda liikmesriikidele võimalus raudteesektorit aidata, vabastades raudtee-ettevõtjad teatavatest taristumaksudest, tagades samas taristu pakkujatele õigeaegse hüvitamise. Kui sellised täiendavad ajutised eeskirjad vastu võetakse, aitavad need leevendada koroonaviiruse pandeemia raskeid tagajärgi raudteesektorile.

• COVID-19 transpordimeetmed: nõukogu leppis kokku oma seisukohas ajutiste erandite kohaldamiseks, et toetada raudteesektorit (pressiteade, 9. september 2020)

Vastavalt soovitusele Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu järkjärgulise kaotamise kohta vaatas nõukogu läbi nende riikide loetelu, mille puhul tuleks reisipiirang kaotada, ja ajakohastas seda. Nagu nõukogu soovituses sätestatud, vaadatakse see loetelu korrapäraselt läbi ning ajakohastatakse seda vajaduse korral.

• Reisipiirangute kaotamine: nõukogu vaatas läbi kolmandate riikide loetelu (pressiteade, 7. august 2020)

Pärast seda, kui soovitus ELi mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu järkjärgulise kaotamise kohta oli läbi vaadatud, vaatas nõukogu läbi nende riikide loetelu, mille puhul tuleks reisipiirangud tühistada. Kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks kolmandad riigid, mille puhul praegune reisipiirang tuleks kaotada, on seotud eelkõige epidemioloogilise olukorra ja tõkestamismeetmetega, sealhulgas suhtlemisdistantsi hoidmisega, ning majanduslike ja sotsiaalsete kaalutlustega.

• Reisipiirangud: nõukogu vaatas läbi nende riikide loetelu, mille suhtes liikmesriigid peaksid välispiiridel järk-järgult reisipiirangu kaotama (pressiteade, 30. juuli 2020)

Brüsselis kohtunud ELi juhid leppisid kokku 750 miljardi euro suuruses taastepaketis, et aidata ELil COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisiga toime tulla. Paketist eraldatakse liikmesriikidele 390 miljardit eurot toetustena ja 360 miljardit eurot laenudena.

Lisaks taastefondile leppisid nad kokku ka 1074 miljardi euro suuruses pikaajalises ELi eelarves aastateks 2021–2027.

See oli pärast pandeemia puhkemist esimene tippkohtumine, kus ELi juhid üksteisega füüsiliselt kohtusid.

Leppisime kokku taastepaketis ja Euroopa eelarves. Loomulikult oli tegemist keeruliste läbirääkimistega ajal, mis on olnud väga ränk kõigile eurooplastele. See oli maraton, millel oli edukas lõpp kõigi 27 liikmesriigi ja eriti nende elanike jaoks. See kokkulepe on hea. See kokkulepe on tugev. Ja mis kõige tähtsam, see on praegu Euroopa jaoks õige kokkulepe.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel

• Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, 17.–21. juuli 2020

Nõukogu võttis vastu määruse, mille eesmärk on kiirendada COVID-19 vaktsiini väljatöötamist ja kasutuselevõttu ELis. Õigusaktiga kehtestatakse ajutine erand teatavatest ELi õigusaktide sätetest, mis käsitlevad geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) tahtlikku keskkonda viimist ja suletud keskkonnas kasutamist. Samuti on selle eesmärk lihtsustada GMOsid sisaldavate või neist koosnevate ning COVID-19 raviks või ennetamiseks mõeldud ravimite müügiloa taotlemise menetlust.

Määrust kohaldatakse ainult seni, kuni Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) käsitab COVID-19 pandeemiana, või seni, kuni kohaldatakse rakendusakti, millega komisjon tunnistab COVID-19 põhjustatud rahvatervisealase hädaolukorra olemasolu.

• COVID-19 vaktsiin: nõukogu võttis vastu meetmed, et soodustada selle kiiret väljatöötamist (pressiteade, 14. juuli 2020)

Nõukogu võttis vastu määruse, millega pikendatakse COVID-19 pandeemia tõttu mitut Euroopa kodanikualgatusega seotud tähtaega. Ajutised meetmed, mida kohaldatakse kuni 2022. aasta lõpuni, annavad algatuste korraldajatele rohkem aega toetusavalduste kogumiseks, et saavutada nõutav miljoni allkirja künnis kogu ELis.

• Nõukogu võttis vastu Euroopa kodanikualgatusega seotud ajutised meetmed (pressiteade, 14. juuli 2020)

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel esitas oma uue ettepaneku ELi pikaajalise eelarve ja taastepaketi kohta (nn läbirääkimispakett). See ettepanek on aluseks juhtide aruteludele 17.–18. juulil 2020 toimuval Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel.

Taastumise eesmärgid võib kokku võtta kolme sõnaga: esiteks lähenemine, teiseks vastupanuvõime ja kolmandaks ümberkujundamine. Konkreetsemalt tähendab see COVID-19 põhjustatud kahju parandamist, meie majanduse reformimist ja meie ühiskonna ümberkujundamist.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel

• Eesistuja Charles Michel esitas oma ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku ja taastepaketi kohta, 10. juuli 2020

Nõukogu võttis täna vastu soovituse Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu järkjärgulise kaotamise kohta. Alates 1. juulist 2020 peaksid liikmesriigid hakkama kaotama välispiiridel kohaldatavaid reisipiiranguid soovituses loetletud kolmandate riikide elanike suhtes. Nimekirja aluseks on soovituses esitatud kriteeriumid ja tingimused. Loetelu vaadatakse läbi iga kahe nädala järel ja vajaduse korral seda ajakohastatakse.

• Nõukogu leppis kokku, et alustab teatavate kolmandate riikide elanike puhul reisipiirangute kaotamisega (pressiteade, 30. juuni 2020)

Nõukogu võttis vastu järeldused COVID-19 pandeemiale reageerimise kohta ELi energiasektoris. Eelkõige tunnustas nõukogu energiasektori töötajaid pühendunud ja tõhusate jõupingutuste eest, mida nad on teinud, et tagada Euroopa energiasüsteemi jätkuv toimimine COVID-19 pandeemia ajal.

Nõukogu rõhutas, et energiasektoril on oluline roll ELi majanduse taastamisel, ning märkis, et Euroopa majandus peab muutuma keskkonnasäästlikumaks, ringluspõhisemaks ja digitaalsemaks, säilitades samas ülemaailmse konkurentsivõime.

Lisaks tunnistas nõukogu vajadust algatuste järele, mis toetaksid jõulist taastekava, et saavutada taskukohane, ohutu, konkurentsivõimeline, turvaline ja kestlik energiasüsteem.

• COVID-19 pandeemiale reageerimine ELi energiasektoris: nõukogu võttis vastu järeldused (pressiteade, 25. juuni 2020)

Nõukogu võttis 24. juunil 2020 vastu määruse, millega lubatakse liikmesriikidel erandkorras maksta põllumajandustoodete (v.a kalandustooted) või puuvilla töötlemise, turustamise või arendamisega tegelevatele põllumajandustootjatele kuni 7000 eurot ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) kuni 50 000 eurot.

Eesmärk on kasutada olemasolevate maaelu arengu programmide raames kättesaadavaid vahendeid, et toetada põllumajandustootjaid ja VKEsid, keda COVID-19 kriis tabas kõige rängemalt, ning tegeleda poodide, turgude ja restoranide sulgemisest tulenevate likviidsus- ja rahavooprobleemidega.

• Suurem toetus COVID-19 kriisist mõjutatud ELi põllumajandustootjatele: nõukogu võttis vastu erakorralised meetmed (pressiteade, 24. juuni 2020)

ELi juhid arutasid videokonverentsil ELi 2021.–2027. aasta eelarvet ja COVID-19 kriisile reageerimiseks mõeldud taastekava. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel teatas oma kavatsusest korraldada juuli keskel füüsilisel kujul tippkohtumine, et keskenduda konkreetsetele ettepanekutele.

• Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverents, 19.6.2020

Nõukogu võttis vastu järeldused, milles on toodud välja peamised probleemid, mida COVID-19 pandeemia on haridus- ja koolitussüsteemides põhjustanud. Järeldustes kutsutakse liikmesriike üles uurima võimalusi innovatsiooniks ja kiireks digiüleminekuks ning õpetajate ja koolitajate digioskuste ja -pädevuste edasiarendamiseks.

Järeldustes tunnistatakse ka vajadust tagada kaasatus ja võrdsed võimalused ning kõigi juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja koolitusele.

• COVID-19 kriisiga toimetulek hariduse ja koolituse valdkonnas: nõukogu võttis vastu järeldused (pressiteade, 17. juuni 2020)

ELi terviseministrid pidasid esimese arvamustevahetuse Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku üle, millega kehtestatakse neljas terviseprogramm „EL tervise heaks“ ajavahemikuks 2021–2027.

Ministrid tervitasid üldiselt uut programmi „EL tervise heaks“ ja selle eesmärke. Programm on ette nähtud selleks, et anda märkimisväärne panus COVID-19 järgsesse taastamisse, keskendudes tervishoiusüsteemide vastupanuvõime tugevdamisele ja innovatsiooni edendamisele tervisesektoris.

Uue programmi eelarve peaks olema 25 korda suurem kui praegusel tervisevaldkonna tegevusprogrammil (kokku ligikaudu 450 miljonit eurot ajavahemikuks 2014–2020).

• Terviseministrite videokonverents, 12. juuni 2020

Nõukogu võttis vastu järeldused, milles käsitletakse suurt hulka ELi digitaalstrateegia rakendamisega seotud küsimusi. Tekstis rõhutatakse digiülemineku mõju pandeemiaga võitlemisele ning selle olulist rolli COVID-19 järgses taastumises.

COVID-19 pandeemia ja selle tagajärjed meie elule ja majandusele on toonud esile digitaliseerimise tähtsuse ELi majanduse ja ühiskonna kõigis valdkondades. Uued tehnoloogiad on aidanud meil kõigil hoida ühendust, teha kaugtööd ja aidata lapsi kaugõppes. Need on aidanud oluliselt kaasa sellele, et meie ettevõtted ja avalikud teenused saaksid jätkata toimimist. Horvaatia mere-, transpordi- ja taristuminister ning nõukogu eesistuja Oleg Butković

• Euroopa digituleviku kujundamine – nõukogu võttis vastu järeldused (pressiteade, 9. juuni 2020)

ELi tööhõive- ja sotsiaalministrid keskendusid taastamisele ja vahetasid arvamusi selle üle, kuidas muuta riikide tööhõive- ja sotsiaalpoliitikad tugevamaks ja tööturud vastupidavamaks, et tulla toime COVID-19 pandeemia tagajärgedega. Eelkõige arutati järgmisi teemasid:

• paindlikke töökorraldusi, nt kaugtööd ja paindlikku tööaega, ning uuenduslikke IKT-tehnoloogiaid
• täiendusõpet/ümberõpet kui võimalust reageerida COVID-19st tingitud muutustele töös, pidades ka silmas käimasolevat digi- ja rohepööret
• käsitleti ka soolise võrdõiguslikkuse kaitset ja edendamist COVID-19 pandeemia kontekstis, eelkõige seoses haavatavate rühmadega

• Tööhõive- ja sotsiaalministrite videokonverents, 9. juuni 2020

Kaubandusministrid käsitlesid COVID-19 pandeemia negatiivset mõju ülemaailmsele kaubandusele ja ülemaailmsete tarneahelate rolli taastumisel. Sellega seoses vaatab Euroopa Komisjon eeldatavasti ELi kaubanduspoliitika 2020. aasta lõpuks läbi, tagamaks, et kaubanduspoliitika aitab kaasa COVID-19 järgsele taastumisele.

• Kaubandusministrite videokonverents, 9. juuni 2020

Paketiga „Euroopa tiim“ kasutusele võetud summa ulatub nüüd koos Euroopa Komisjoni, ELi liikmesriikide, Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga panustega peaaegu 36 miljardi euroni.

Neid vahendeid kasutatakse selleks, et toetada ELi partnerriike pandeemiaga toime tulekul, keskendudes eelkõige järgmisele:

• tervishoiusüsteemide tugevdamine
• sotsiaal-majandusliku taastumise hõlbustamine
• kaubavoogude tagamine
• investeerimine ravi ja vaktsiinide alastesse teadusuuringutesse

• Arenguministrite videokonverents, 8. juuni 2020

Kuna üldine terviseolukord paraneb, on kõik liikmesriigid hakanud piirikontrolle järkjärguliselt kaotama ja isikute vaba liikumist, mis on olnud pandeemia tõttu piiratud, täielikult taastama. Siseasjade eest vastutavad ministrid leppisid videokonverentsil kokku järgmises:

• enamik liikmesriike kaotab piirikontrollid 15. juuniks 2020, mõned plaanivad seda teha kuu lõpuks
• mis tahes allesjäänud piirangud peavad põhinema objektiivsetel tervisega seotud kriteeriumidel, mis on mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed
• Euroopa Komisjoni juhtimisel jätkatakse tihedat koordineerimist
• ELi mittehädavajalikule reisimisele seatud piirangute järkjärgulisele kaotamisele lähenetakse ühtselt, kusjuures piirangute kaotamine ei alga eeldatavasti enne 1. juulit 2020

• Siseministrite videokonverents, 5. juuni 2020

Telekommunikatsiooniministrid pidasid oma teisel mitteametlikul videokonverentsil poliitilise mõttevahetuse ELi digitaalvaldkonna prioriteetide üle COVID-19 järgsel ajastul.

Mõttevahetuse käigus paluti ministritel arutada järgmisi küsimusi:

• Millised on digisektoris COVID-19 kriisist saadud peamised õppetunnid?
• Kuidas tagada ELi konkurentsivõime ja digitaalne suveräänsus ülemaailmsel tasandil?
• Kuidas seada prioriteediks ja suurendada investeeringuid ühenduvusse, andmetesse ja digitehnoloogiasse, nt tehisintellekti?

• Telekommunikatsiooniministrite videokonverents, 5. juuni 2020

Oma kolmandal mitteametlikul videokonverentsil arutasid ELi transpordiministrid transpordisektori jätkusuutlikku ja digitaalset taastamist pärast COVID-19 puhangut.

Arutelu käigus paluti ministritel arutada järgmist:

• millised algatused ja investeeringud on keskkonnahoidlikuks ja arukaks taastamiseks ning sektori vastupanuvõime suurendamiseks kõige pakilisemad
• parimad lühikese, keskmise ja pikaajalise kestusega vahendid nende eesmärkide saavutamiseks

Ministrid kinnitasid taas, kui oluline on koordineeritud lähenemisviis haiguspuhanguga võitlemisele, väljumisstrateegia elluviimisele ja taastumise tagamisele.

• Transpordiministrite videokonverents, 4. juuni 2020

Ministrid vahetasid arvamusi selle üle, millised peaksid olema järgmised sammud COVID-19 pandeemia mõju käsitlemisel spordisektorile. Nad arutasid seda, kuidas aidata kaasa sektori taastumisele ja suurendada vastupanuvõimet ettenägematute tulevaste arengute suhtes. Ministrid leppisid kokku, et kogu sporditegevust tuleks taasalustada ohututes tingimustes, ning rõhutasid spordisektori majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust.

• Spordiministrite videokonverents, 2. juuni 2020

Ministrid vahetasid arvamusi selle üle, kuidas suurendada kosmoserakenduste majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kasu. Nad arutasid kosmoseandmete, -teenuste ja -tehnoloogiate panust ELi kestlikusse arengusse ning taastumist COVID-19 kriisist.

• Kosmosevaldkonna eest vastutavate ministrite videokonverents, 29. mai 2020

Ministrid vahetasid arvamusi selle üle, milline peaks olema teadusuuringute ja innovatsiooni roll ühiskonna vastupanuvõime suurendamisel sellistele kriisidele nagu COVID-19 pandeemia.

Seoses COVID-19 kriisist saadud õppetundidega rõhutasid ministrid üldiselt vajadust tõhustada teadusuuringute koordineerimist ning jagada andmeid ja teadmisi.

• Teadusministrite videokonverents, 29. mai 2020

Euroopa Komisjon esitas 27. mail 2020 ettepaneku, mis käsitleb taastumisfondi ja ELi pikaajalist eelarvet mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027).

Euroopa Ülemkogu eesistuja tegi avalduse, milles märkis, et konsulteerib liikmesriikidega enne 19. juuniks kavandatud järgmist Euroopa Ülemkogu kohtumist. Samal ajal analüüsib ja hindab ettepanekut nõukogu.

Euroopa Ülemkogu otsustas 23. aprillil 2020 COVID-19 kriisile reageerimiseks astuda samme taastumisfondi loomise suunas. Ülemkogu tegi Euroopa Komisjonile ülesandeks esitada kiiresti ettepanek, mis selgitaks ka seost nimetatud fondi ja ELi pikaajalise eelarve vahel.

• Charles Micheli kommentaarid taastumisfondi kohta (pressiteade, 27. mai 2020)

Eurorühma esimees Mário Centeno tervitas Euroopa Investeerimispanga (EIP) direktorite nõukogu kokkulepet uue üleeuroopalise tagatisfondi kohta COVID-19 pandeemia majanduslike tagajärgedega silmitsi seisvate ettevõtete toetamiseks.

Uus EIP fond on üks töökohtade ja töötajate, ettevõtete ja liikmesriikide jaoks ette nähtud kolmest turvavõrgust, mille väärtus on 540 miljardit eurot ning mis on esitatud eurorühma 9. aprillil 2020 kokku lepitud aruandes. ELi juhid kinnitasid aruande 23. aprillil ja kutsusid üles rakendama paketi 1. juuniks 2020.

Nõukogu võttis 19. mail 2020 vastu määruse töötajate turvavõrgu TERA (tööhõive toetamise erakorraline rahastu) kohta.

Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) juhatajate nõukogu kiitis 15. mail 2020 heaks liikmesriikide turvavõrgu – Euroopa stabiilsusmehhanismi raames loodud pandeemia kriisitoetuse kaitsemeetme.

• Aruanne, mis käsitleb laiaulatuslikku majanduspoliitilist reageerimist COVID-19 pandeemiale (pressiteade, 9. aprill 2020)
• Nõukogu võttis vastu eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse rahastu (pressiteade, 19. mai 2020)

Nõukogu võttis vastu lennuteenuseid käsitlevate eeskirjade ajutise muudatuse, et toetada lennuettevõtjaid ja lennujaamu seoses lennuliikluse järsu vähenemisega koroonaviiruse pandeemia tõttu. Nõukogu võttis samuti vastu ettepaneku neljanda raudteepaketi raudteede ohutust ja koostalitlust käsitlevate direktiivide ülevõtmise tähtaja pikendamise kohta, et võimaldada raudteetööstusele ja ametiasutustele paindlikkust ja õiguskindlust praeguses olukorras. Mõlemad õigusaktid on osa komisjoni poolt 29. aprillil 2020 esitatud transpordialasest hädaabipaketist.

• COVID-19: nõukogu võttis vastu leevendusmeetmed lennunduse ja raudteede jaoks (pressiteade, 25. mai 2020)

Ministrid vahetasid arvamusi selle üle, kuidas kõige paremini rakendada Euroopa Komisjoni soovitusi ohutu reisimise taastamise ja Euroopa turismi elavdamise kohta 2020. aastal. Eesmärk on aidata liikmesriikidel kooskõlastada reisipiirangute järkjärguline kaotamine ja võimaldada turismiettevõtetel kõiki vajalikke tervisekaitse abinõusid järgides taas uksed avada.

Ministrid väljendasid tugevat toetust mitmele põhimõttele, millest tuleks taastamise puhul juhinduda, sealhulgas:

• tihe koordineerimine ELi tasandil
• järkjärgulist, sammhaaval tegutsemist toetav lähenemisviis
• usaldusväärsetel epidemioloogilistel andmetel põhinevad otsused
• mittediskrimineerimine

• Turismiministrite videokonverents, 20. mai 2020
• Turism ja transport: komisjoni suunised selle kohta, kuidas taastada ohutu reisimine ja elavdada Euroopas turismi 2020. aastal ja pärast seda (pressiteade, 13. mai 2020, Euroopa Komisjon)

Nõukogu võttis vastu 3 miljardi euro suuruse finantsabi paketi, et anda abi kümnele laienemis- ja naabruspoliitika partnerile. Aitamaks kõnealustel partneritel toime tulla COVID-19 pandeemia majanduslike tagajärgedega, eraldatakse vahendid väga soodsate laenude vormis järgmiselt:

• Albaania: 180 miljonit eurot
• Bosnia ja Hertsegoviina: 250 miljonit eurot
• Gruusia: 150 miljonit eurot
• Jordaania: 200 miljonit eurot
• Kosovo*: 100 miljonit eurot
• Moldova: 100 miljonit eurot
• Montenegro: 60 miljonit eurot
• Põhja-Makedoonia Vabariik: 160 miljonit eurot
• Tuneesia: 600 miljonit eurot
• Ukraina: 1,2 miljardit eurot
  
  

*See nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

• COVID-19: Nõukogu võttis vastu 3 miljardi euro suuruse abipaketi naabruses asuvate partnerite toetamiseks (pressiteade, 20. mai 2020)

Nõukogu võttis vastu ajutised meetmed, millega võimaldatakse pikendada teatavate tunnistuste ja lubade kehtivust maantee-, raudtee- ja veetranspordi valdkonnas ning muudetakse paindlikumaks sadamataristu kasutamistasusid käsitlevad õigusnormid. Nende meetmete eesmärk on aidata ettevõtetel ja ametiasutustel tulla toime COVID-19 kriisist tingitud erakorraliste asjaoludega.

• COVID-19 transpordimeetmed: nõukogu võttis vastu ajutised paindlikkusmeetmed seoses lubade ja sadamateenustega (pressiteade, 20. mai 2020)

ELi noorteministrid pidasid oma esimese videokonverentsi, et arutada COVID-19 mõju noortele ja tagajärgi noortevaldkonnale, keskendudes noorte tööhõivele, liikuvusele, vaimsele tervisele ja heaolule jne. Lisaks vahetasid nad arvamusi seni noorte kriisist taastumise toetamiseks võetud meetmete üle ning selle üle, kuidas suunata noorte vastupanuvõimet ja solidaarsust majanduse taastamise strateegia raames ning kuidas teha koostööd noorte ja noorteorganisatsioonidega, et valmistuda võimalikeks tulevasteks pandeemiakriisideks.

• Noorteministrite videokonverents, 19. mai 2020

ELi kultuuriministrid kohtusid videokonverentsi kaudu, et vahetada arvamusi selle üle, kuidas on COVID-19 mõjutanud kultuuri- ja loomesektorit. Arutelus keskenduti alates pandeemia puhkemisest saadud kogemustele. Samuti keskendusid ministrid võimalikele viisidele, kuidas taasalustada kultuuriprogrammide ja -üritustega piirangute järkjärgulise kaotamise kontekstis.

• Kultuuriministrite videokonverents

Osana COVID-19 kriisi majandusliku mõju leevendamiseks võetavast erakorralise toetuse paketist kehtestas EL ajutise vahendi, et aidata töötajatel säilitada kriisi ajal oma töökohad.

Liikmesriigid saavad soodsatel tingimustel taotleda kuni 100 miljardi euro ulatuses laene, et aidata rahastada oma avaliku sektori kulutuste järsku ja olulist suurenemist seoses kriisile reageerimisega konkreetsetes valdkondades.

Euroopa Komisjon hangib ELi nimel vahendeid rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt. TERA laenud tagatakse ELi eelarvest ja liikmesriikide antud tagatistest vastavalt nende osale ELi kogurahvatulus. Tagatiste kogusumma on 25 miljardit eurot. Finantsabi antakse nõukogu otsusega, mis võetakse vastu komisjoni ettepaneku põhjal.

Laenud muutuvad kättesaadavaks pärast seda, kui kõik liikmesriigid on esitanud oma tagatised. Vahendit saab kasutada kuni 31. detsembrini 2022.

TERA (tööhõive toetamise erakorraline rahastu) on üks töökohtade ja töötajate, ettevõtete ja liikmesriikide jaoks ette nähtud kolmest turvavõrgust väärtusega 540 miljardit eurot, milles leppis kokku eurorühm ja mille kiitsid heaks ELi juhid.

• Nõukogu võttis vastu eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse rahastu (pressiteade, 19. mai 2020)
• Video conference of economics and finance ministers, 19 May 2020

ELi haridusministrid kohtusid videokonverentsi kaudu, et arutada, kuidas COVID-19 puhang mõjutab haridust ja koolitust kogu ELis, eeskätt piirangute järkjärgulise kaotamise kontekstis. Nad vahetasid teavet selle kohta, kuidas liikmesriikides lähenetakse järgmistele küsimustele:

• haridus- ja koolitusasutuste taasavamine (sealhulgas hügieeni-, sanitaar- ja korraldusmeetmed)
• lõpueksamite ja kõrgkoolidesse sisseastumise korraldamine
• koolidesse vastuvõtt ja tingimused õppetöö jätkamiseks järgmisel õppeaastal
• õpirände jätkamine ELis

• Haridusministrite videokonverents, 18. mai 2020

ELi liikmesriigid ühendasid jõud konsulaarabi pakkumisel ja ELi kodanike kolmandatest riikidest koju toomisel. 2020. aasta mai keskpaigaks oli ELi toetusel koordineeritud repatrieerimistöö tulemusel suheldud 625 000 eurooplasega välismaal ja peaaegu 600 000 kodanikku oli toodud kodumaale.

Tahan õnnitleda rakkerühma ja selle liikmeid äärmiselt tõhusa ja professionaalse ettevõtmise puhul. Teie selge nägemus missioonist, põhjalik planeerimine ja väsimatud ööpäevaringsed jõupingutused erandlikes töötingimustes võimaldasid rohkem kui 580 000 ELi kodanikul pöörduda turvaliselt tagasi oma kodudesse Euroopas

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel

• „Euroopa toob koju üle poole miljoni võõrsile lõksu jäänud kodaniku. Enneolematu väljakutse“ (pressiteade, 15. mai 2020)

Eurorühm kohtus videokonverentsi teel, et ELi majanduse taaskäivitamise plaane arutada. Ministrid vaatasid samuti läbi COVID-19 tagajärgedega toimetulekuks loodud majanduslike turvavõrkude osas tehtud edusammud.

Eurorühmas kuu aega tagasi vastu võetud murrangulisi poliitilisi otsuseid vormitakse praegu rekordkiirusel õigustekstideks. Kiireid edusamme on tehtud kõigi kolme turvavõrgu puhul. Euroopa stabiilsusmehhanismi pandeemia kriisitoetuse kaitsemeede on alates tänasest töövalmis ning nõukogu jõudis TERA (tööhõive toetamise erakorraline rahastu) suhtes kokkuleppele. Oleme teinud ära eeltöö, et saavutada kokkulepe ettevõtjatele suunatud Euroopa Investeerimispanga tagatisfondi suhtes.

Eurorühma esimees Mário Centeno

• Eurorühma videokonverents, 15. mai 2020
• Mário Centeno sõnavõtt pärast eurorühma 15. mai 2020. aasta videokonverentsi

Välisministrid pidasid arutelu lõunanaabrusega seotud küsimuste ja olukorra üle Lähis-Idas laiemalt, pidades silmas COVID-19 pandeemiat. Sellega seoses väljendasid ministrid muret pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgede pärast ning olid ühel nõul, et praegune kriis annab võimaluse analüüsida ELi suhteid selle piirkonnaga keskpikas ja pikas perspektiivis.

• Välisministrite videokonverents, 15. mai 2020

ELi suursaadikud jõudsid 15. mail 2020 poliitilisele kokkuleppele TERA rahastu suhtes. See on ajutine vahend, mis aitab töötajatel säilitada kriisi ajal oma töökoht. Ametlik vastuvõtmine on kavas 19. mail.

Liikmesriigid saavad soodsatel tingimustel taotleda kuni 100 miljardi euro ulatuses laene, et aidata rahastada oma avaliku sektori kulutuste järsku ja olulist suurenemist seoses kriisile reageerimisega konkreetsetes valdkondades.

TERA (tööhõive toetamise erakorraline rahastu) on üks töökohtade ja töötajate, ettevõtete ja liikmesriikide jaoks ette nähtud kolmest turvavõrgust väärtusega 540 miljardit eurot, milles leppis kokku eurorühm ja mille kiitsid heaks ELi juhid.

Eesistujariik Horvaatia korraldas ELi põllumajandus- ja kalandusministrite teise videokonverentsi, et teha kokkuvõte meetmetest, mis on seni seoses COVID-19 pandeemiaga võetud, et võidelda pandeemia negatiivse mõjuga neile kahele sektorile.

Ministrid määrasid kindlaks lisavaldkonnad, mida on vaja toetada. Paljud ministrid kutsusid üles koostama 2020. aasta järgseks perioodiks tugevat ühise põllumajanduspoliitika eelarvet.

• Põllumajandus- ja kalandusministrite videokonverents, 13. mai 2020

Kaitseministrid keskendusid relvajõudude olulisele rollile tsiviilvaldkonna osalejate toetamisel ja piiriülese toetuse pakkumisel. Samuti toonitasid nad vajadust suurendada valmisolekut ja vastupanuvõimet, viies edaspidi läbi õppusi, tugevdades küberjulgeoleku alal tehtavat tööd ning võideldes hübriidohtudega, sealhulgas tõhustades jõupingutusi väärinfo vastu võitlemisel.

• Kaitseministrite videokonverents, 12. mai 2020

ELi terviseministrid pidasid videokonverentsi ravimite kättesaadavuse teemal ELis COVID-19 pandeemia kontekstis. Arutelu käigus said ministrid anda ka panuse Euroopa ravimistrateegia väljatöötamisse.

• Terviseministrite videokonverents, 12. mai 2020

Rahandusministrid leppisid kokku põhijoontes ja standardtingimustes, mille alusel saavad euroala riigid juurdepääsu Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) raames loodud pandeemia kriisitoetuse kaitsemeetmele. Liikmesriigid võivad laenata kuni 2% ulatuses oma SKPst, et rahastada COVID-19 pandeemiast tulenevaid otseseid ja kaudseid tervishoiu-, ravi- ja ennetuskulusid.

• Eurorühma avaldus pandeemia kriisitoetuse kaitsemeetme kohta (pressiteade, 8. mai 2020)
• Mário Centeno sõnavõtt pärast eurorühma 8. mai 2020. aasta videokonverentsi
• Eurorühma videokonverents, 8. mai 2020

EL töötab välja kiireloomulisi meetmeid, et aidata lennundus-, raudtee-, maantee- ja laevandussektori ettevõtetel ja ametiasutustel koroonaviiruse kriisi tagajärgedega hakkama saada.

ELi liikmesriikide suursaadikud leppisid täna kokku nõukogu seisukohas nelja seadusandliku ettepaneku suhtes, mille eesmärk on tagada COVID-19 kriisi kontekstis transpordiettevõtetele paindlikkus, vähendada halduskoormust ja rahalisi kulusid.

• Covid-19: nõukogu leppis kokku oma seisukohad transpordisektori toetusmeetmete suhtes (pressiteade, 8. mai 2020)

ELi ja Lääne-Balkani Zagrebi tippkohtumine tõi kokku ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid ning kuue Lääne-Balkani partneri juhid: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Põhja-Makedoonia Vabariik ja Kosovo*. Nad võtsid vastu Zagrebi avalduse, milles muu hulgas kinnitatakse veelkord pühendumust koostööle, et ühiselt võidelda COVID-19 pandeemia vastu, keskendudes kolmele valdkonnale:

• Lääne-Balkani partneritele antav üle 3,3 miljardi euro suurune finantspakett tervishoiusektori ning sotsiaal-majandusliku taastumise toetamiseks, mis hõlmab ka Euroopa Investeerimispanga kaudu antavat abi ja mikromajanduslikku finantsabi
• koostöö ja koordineerimine, mille alla kuulub isikukaitsevahendite ühishange ja piiramatu kaubavoog
• võitlemine väärinfo levitamise ja muu hübriidtegevuse vastu

* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

• 'ELi ja Lääne-Balkani Zagrebi tippkohtumine, 6. mai 2020
• Zagrebi avaldus, 6. mai 2020

ELi telekommunikatsiooniministrid kogunesid käesoleva kriisi ajal esimest korda videokonverentsi teel, et arutada järgmist:

• kontaktide jälgimise rakenduste kasutamine pandeemiaga võitlemisel
• digisektori roll COVID-19 järgses majanduse taastamises, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on stimuleerida investeerimist uute väga suure võimsusega digitaristute kasutuselevõttu

• Telekommunikatsiooniministrite videokonverents, 5. mai 2020

Tööhõive ja sotsiaalküsimuste eest vastutavad ELi ministrid kohtusid videokonverentsi teel ning arutasid järgmist:

• demograafiliste väljakutsete mõju COVID-19 puhangu kontekstis ja kuidas aidata neid ELi piirkondi, mida elanikkonna vähenemine kõige enam mõjutab
• ELi ja liikmesriikide tasandi tööturu- ja sotsiaalpoliitika meetmed osana majanduse taastamiseks tehtavatest jõupingutustest

• Tööhõive- ja sotsiaalministrite videokonverents, 5. mai 2020

Nõukogu võttis vastu 3 miljardi euro suuruse finantsabi paketi, et anda abi kümnele laienemis- ja naabruspoliitika partnerile. Aitamaks kõnealustel partneritel toime tulla COVID-19 pandeemia majanduslike tagajärgedega, eraldatakse vahendid väga soodsate laenude vormis järgmiselt:

• Albaania: 180 miljonit eurot
• Bosnia ja Hertsegoviina: 250 miljonit eurot
• Gruusia: 150 miljonit eurot
• Jordaania: 200 miljonit eurot
• Kosovo*: 100 miljonit eurot
• Moldova: 100 miljonit eurot
• Montenegro: 60 miljonit eurot
• Põhja-Makedoonia Vabariik: 160 miljonit eurot
• Tuneesia: 600 miljonit eurot
• Ukraina: 1,2 miljardit eurot
  
  

*See nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

• COVID-19: nõukogu kiitis heaks 3 miljardi euro suuruse abipaketi naaberriikide toetamiseks (pressiteade, 5. mai 2020)

ELi transpordiministrid pidasid teise mitteametliku videokonverentsi COVID-19 pandeemia mõju kohta transpordisektorile. Nad arutasid seniseid pandeemiavastaseid meetmeid ja leppisid kokku, et väljumisstrateegia jaoks on vaja ELi koordineeritud lähenemisviisi. Ministrid väljendasid heameelt Euroopa Komisjoni uue täiendavate meetmete paketi üle, mille eesmärk on leevendada kriisi mõju transpordisektorile.

• Transpordiministrite videokonverents, 29. aprill 2020
• Koroonaviirus: transpordisektorit toetavate meetmete pakett (Euroopa Komisjon)

ELi ja G5 Saheli videokonverentsi lõpus kinnitas eesistuja Charles Michel kooskõlas Euroopa Ülemkogu liikmete 26. märtsi 2020. aasta ühisavaldusega taas ELi võetud kohustust aidata riikidel ja kogukondadel kogu maailmas tulla toime COVID-19 kriisiga.

• ELi ja G5 Saheli videokonverents, 28. aprill 2020

Siseasjade eest vastutavad ELi ministrid kohtusid videokonverentsi teel, et arutada COVID-19 puhangule reageerimisega seotud olukorda ja edasist tegevust siseasjade valdkonnas. Samuti arutasid nad:

• liikluse parandamist sisepiiridel, et tagada siseturu toimimine ja kaupade vaba liikumine
• sisepiiride piirikontrolli koordineeritud lõdvendamist või kaotamist
• koostööd eesmärgiga võidelda suureneva küberkuritegevuse, eeskätt võltsitud kaupade müügi ja võltsuudisete levitamise vastu
• viiruse leviku kontrollimiseks välja töötatud kontaktide jälgimise mobiilirakenduste rolli

• Siseministrite videokonverents, 28. aprill 2020

ELi energeetikaministrid kohtusid videokonverentsi teel, et hinnata energiasektori valmisoleku tugevdamiseks ja energiavarustuskindluse tagamiseks juba võetud meetmeid. Ühtlasi arutati, kuidas võiks energiasektor aidata pandeemiast kestlikult taastuda.

Ministrid tunnistasid, et Euroopa energiasüsteem on vastupidav ja praegu ei ole energiavarustuse katkemise ohtu, eriti neil, kes seda kõige enam vajavad.

• Energeetikaministrite videokonverents, 28. aprill 2020

Turismiministrid vahetasid teavet ja parimaid tavasid seni riigi tasandil võetud leevendusmeetmete kohta turismisektori toetamiseks, mis on üks COVID-19 kriisist kõige varem ja kõige enam mõjutatud majandussektoreid. Samuti arutasid nad võimalikke edasisi riigi ja ELi tasandi meetmeid sektori kiireks taastumiseks.

• Turismiministrite videokonverents, 27. aprill 2020

Videokonverentsil kohtunud ELi juhid kiitsid heaks eurorühma kokkulepitud paketi. Pakett koosneb kolmest turvavõrgust töötajatele, ettevõtjatele ja liikmesriikidele kogusummas 540 miljardit eurot.

Samuti tegid juhid komisjonile ülesandeks esitada kiiresti taastumisfondi ettepanek. „See fond peab olema piisavalt ulatuslik ning suunatud Euroopa kõige rohkem mõjutatud sektoritele ja geograafilistele piirkondadele,“ ütles eesistuja Charles Michel.

Riigipead ja valitsusjuhid tervitasid eesistuja Charles Micheli ja president Ursula von der Leyeni poolt 15. aprillil esitatud Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise kohta.

Samuti tervitasid nad ühist teekaarti majanduse taastamise kohta, milles määratakse kindlaks neli peamist tegevusvaldkonda: ühtne turg, enneolematu ulatusega investeeringud, ELi ülemaailmne tegutsemine ja parem juhtimine. Samuti esitatakse selles olulised põhimõtted, nagu solidaarsus, ühtekuuluvus ja lähenemine.

• Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverents, 23. aprill 2020
• Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli järeldused pärast pärast Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverentsi 23. aprillil 2020

Nõukogu võttis vastu meetmete paketi, eesmärgiga tagada struktuurifondide kasutamisel täiendav paindlikkus, et liikmesriigid saaksid COVID-19 puhangu majanduslikele ja sotsiaalsetele tagajärgedele kiiresti ja tõhusalt reageerida. Tänu koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatusele+: saavad liikmesriigid oma vajaduste täitmiseks raha erinevate fondide vahel üle kanda

• saab ressursse ümber suunata kõige enam mõjutatud piirkondadesse, kuna peatati nõue järgida tingimusi, millega määratakse kindlaks, millistel piirkondadel on õigus piirkondadel õigus rahastust saada
• võivad liikmesriigid alates 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021 taotleda pandeemia tagajärgedega toimetuleku programmide jaoks kuni 100%-list rahastamist ELi eelarvest

Tegemist on teise seadusandliku aktiga vähem kui kuu aja jooksul, millega muudetakse kriisile reageerimiseks ELi struktuurifondide kasutamise norme.

• Covid-19: suurem paindlikkus ELi eelarvevahendite kasutamisel, pressiteade, 22. aprill 2020

Nõukogu võttis vastu uued õigusnormid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 puhangu mõju kalandus- ja vesiviljelussektorile. Uute normidega muudetakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) määrust ja ühise turukorralduse (ÜTK) määrust praeguse, 2014.–2020. aasta rahastamiskava raames.

Mõned muutmismääruse alusel vastu võetud meetmed on:

• toetus püügi- ja vesiviljelustegevuse ajutise peatamise või vähendamise eest
• paindlikkus eelarvevahendite kasutamisel
• toetus kalandus- ja vesiviljelustoodete ladustamiseks

• COVID-19: nõukogu võttis vastu õigusnormid ELi kalurite abistamiseks (pressiteade, 22. aprill 2020)

ELi spordiministrid arutasid täna, kuidas aidata spordisektoril, sportlastel ja spordialaliitudel üle kogu Euroopa tulla toime keeruliste katsumustega, mida on põhjustanud COVID-19 pandeemia.

• Spordiministrite videokonverents, 21. aprill 2020

ELi majandus- ja rahandusministrid arutasid COVID-19 sotsiaalmajandusliku mõjuga tegelemiseks kokku lepitud meetmete kiiret rakendamist. Eesistujariik Horvaatia kohustus eelkõige jätkama kiiresti läbirääkimisi komisjoni ettepaneku üle, mis käsitleb eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastut (TERA).

Ministrid kinnitasid avalduse, et toetada ELi õigusnormide paindlikku kohaldamist pangandussektoris ja kutsuvad pankasid üles hoiduma dividendide jaotamisest. Nad leppisid ka kokku teabenõuete lihtsustamises käesoleva aasta Euroopa poolaasta tsükli jaoks.

• Majandus- ja rahandusministrite videokonverents, 16. aprill 2020

Kaubandusküsimuste eest vastutavad ELi ministrid vahetasid arvamusi COVID-19 mõju üle kaubandussuhetele ning ülemaailmsetele väärtus- ja tarneahelatele. Lisaks arutasid ministrid järgmist:

• Euroopa Komisjoni ettepanek, mis käsitleb uut ekspordiloa meedet teatavate isikukaitsevahendite puhul
• Euroopa Komisjoni suunised välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta

• Kaubandusküsimuste eest vastutavate ministrite videokonverents, 16. aprill 2020

ELi terviseministrid pidasid videokonverentsi, et teha kokkuvõte hetkeolukorrast ja COVID-19 leviku ohjamiseks ELis juba võetud meetmetest. Samuti vahetasid nad arvamusi piiramismeetmete leevendamist käsitleva ühise väljumisstrateegia üle.

• Terviseministrite videokonverents, 15. aprill 2020

Eesistuja Michel ja president von der Leyen tutvustasid Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamise meetmete tühistamiseks ning rõhutasid vajadust alustada 23. aprillil juhtide videokonverentsil strateegilist arutelu majanduse elavdamise kava üle.

• Eesistuja Charles Micheli sõnavõtt pressikonverentsil, kus käsitleti ELi reageerimist koroonaviiruse kriisile
• Ühine Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamise meetmete tühistamiseks

ELi haridusministrid pidasid videokonverentsi, et arutada COVID-19 pandeemia mõju haridusele. Eelkõige keskendusid nad e-õppe kitsaskohtadele ja võimalustele, hindamise, eksamite ja vastuvõtu toimumisele ning koolide ja muude õppeasutuste järkjärguliseks turvaliseks taasavamiseks kavandatavatele meetmetele.

• Haridusministrite videokonverents, 14. aprill 2020

ELi suursaadikud leppisid kokku nõukogu seisukohas ettepaneku kohta, millega muudetakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) määrust ja ühise turukorralduse (ÜTK) määrust.

Ettepanek sisaldab mitut meedet, millega antakse rahalist toetust ELi kaluritele ja vesiviljelustootjatele, et aidata neil ületada COVID-19 puhangust tingitud majandusprobleeme.

• COVID-19 puhang: nõukogu kiitis heaks rahalise abi ELi kaluritele (pressiteade, 14. aprill 2020)

Nõukogu võttis kirjaliku menetluse teel vastu kaks ELi 2020. aasta eelarve muudatust, et eraldada COVID-19 kriisile reageerimiseks täiendavad 3,1 miljardit eurot.

Seda lisasummat kasutatakse:

• meditsiinitarvete, sealhulgas kaitsevahendite ja ventilaatorite ostmiseks ja jaotamiseks
• testimiskomplektide tootmise hoogustamiseks
• välihaiglate ehitamiseks
• patsientide ravi eesmärgil transpordiks teistesse liikmesriikidesse
• välismaale lõksu jäänud ELi kodanike kojutoomiseks

• Võitlus COVID-19 puhanguga: nõukogu võttis vastu ELi 2020. aasta muudetud eelarve (pressiteade, 14. aprill 2020)

Eurorühm kohtus videokonverentsi vahendusel, et koostada reageerimise meetmete pakett ELi juhtidele esitlemiseks.

Aruandes tehakse ettepanek kolmeks koheseks turvavõrguks töötajatele, ettevõtjatele ning liikmesriikidele. Lisaks sillutab see teed taastumisfondile, mille eesmärk on majanduse elavdamine ning ELi solidaarsuse tagamine kõige enam COVID-19 tõttu kannatanud liikmesriikidega.

Leppisime täna kokku kolmes turvavõrgus ja taastumiskavas, et pärast viirusest jagusaamist kasvaksime kokku, mitte lahku. Nende ettepanekute aluseks on meie ühine rahanduslik usaldusväärsus.

Eurorühma esimees Mário Centeno

• Aruanne, mis käsitleb laiaulatuslikku majanduspoliitilist reageerimist COVID-19 pandeemiale
• Mário Centeno sõnavõtt pärast eurorühma 9. aprill 2020. aasta videokonverentsi
• Eurorühma videokonverents, 7–9. aprill 2020

ELi arenguministrid andsid rohelise tule toetuspaketile, millega toetatakse partnerriike võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgedega, kusjuures kogu rahaline toetus olemasolevatest välistegevuse vahenditest on rohkem kui 20 miljardit eurot.

• Välisministrite videokonverents (arenguküsimused), 8. aprill 2020

Nõukogu leppis kokku oma seisukohas teise meetmepaketi, nn koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse+ suhtes, et vabastada ELi struktuurifondidest rohkem raha kriisi käsitlemiseks.

Ettepanek võimaldab struktuurifondide kasutamisel täiendavat paindlikkust. Liikmesriigid saavad kanda raha ühest fondist teise, et reageerida kiiresti COVID-19 puhangu majanduslikele ja sotsiaalsetele tagajärgedele.

• COVID-19: nõukogu andis rohelise tule ühtekuuluvuspoliitika vahendite laiemaks kasutamiseks (pressiteade, 8. aprill 2020)

ELi teadus- ja innovatsiooniministrid korraldasid videokonverentsi, et arutada koordineeritud reageerimist COVID-19 kriisile.

Nad keskendusid järgmisele:

• Euroopa teadus- ja innovatsiooniprojektide rahastamine
• teadusandmete ja -taristu jagamine teadus- ja innovatsioonikeskuste vahel

• Teadusministrite videokonverents, 7. aprill 2020

Videokonverentsi teel kohtunud ELi kaitseministrid keskendusid sõjaväe poolt COVID-19 kriisi ajal antavale abile ning olukorrale seoses ELi sõjaliste ja tsiviilmissioonide ja -operatsioonidega kolmandates riikides. Nad jagasid näiteid selle kohta, kuidas liikmesriikide relvajõud on aidanud kaasa pandeemiaga võitlemise jõupingutustele, pakkudes transpordi- ja logistilist tuge, ehitades ülikiiresti haiglaid, lähetades oma meditsiinitöötajaid ning toetades politseid ja teisi riiklikke teenistusi.

• Kaitseministrite videokonverents, 6. aprill 2020

Justiitsküsimuste eest vastutavad ELi ministrid pidasid videokonverentsi, et vahetada teavet meetmete kohta, mida liikmesriigid on COVID-19 puhangule reageerimisel õigusvaldkonnas võtnud. Nad olid üksmeelsel seisukohal, et kõik erakorralised meetmed peaksid olema kooskõlas liidu põhiväärtustega.

• Justiitsministrite videokonverents, 6. aprill 2020

ELi välisministrid arutasid ELi kõrge esindaja Josep Borrelli juhitud videokonverentsil peamiselt rahvusvahelise tasandi reageerimist COVID-19 pandeemiale ja ELi kodanike kodumaale tagasi toomist. Oldi ühel nõul, et tähtis on anda kolmandatele riikidele abi ja võidelda väärinfo vastu.

• Välisministrite videokonverents, 3. aprill 2020

EL võttis vastu õigusakti, et kiiresti eraldada ELi eelarvest vahendeid COVID-19 kriisiga toimetulemiseks.

Õigusaktiga muudetakse struktuuri- ja investeerimisfondide reegleid, et võimaldada suuremat paindlikkust ja eraldada 37 miljardit eurot koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse jaoks.

Samuti muutis liit ELi Solidaarsusfondi kohaldamisala, et hõlmata lisaks loodusõnnetustele ka rahvatervisega seotud hädaolukorrad.

• COVID-19: nõukogu võttis vastu meetmed rahaliste vahendite koheseks kasutuselevõtuks (pressiteade, 30. märts 2020)

EL peatas lennujaama teenindusaegade nõude kohaldamise, mis kohustas lennuettevõtjaid kasutama vähemalt 80% oma stardi- ja maandumisaegadest, et säilitada need ka järgmiseks aastaks. Teenindusaegade nõude kohaldamine peatati, et aidata lennuettevõtjatel tulla toime COVID-19 puhangust tingitud lennuliikluse järsu vähenemisega.

Erandit kohaldatakse 1. märtsist kuni 24. oktoobrini 2020. Seda kohaldatakse tagasiulatuvalt ka 23. jaanuarist 29. veebruarini 2020 ELi ning Hiina ja Hongkongi vaheliste lendude suhtes. Alguskuupäevaks seatud 23. jaanuar 2020 on päev, mil Hiina ametivõimud sulgesid esimese lennujaama.

• COVID-19: EL peatas teenindusaegade nõude kohaldamise, et aidata lennuettevõtjaid (pressiteade, 30. märts 2020)

Videokonverentsi vahendusel toimunud kohtumisel hindasid Euroopa Ülemkogu liikmed ELi senist reageerimist COVID-19 pandeemiale. Majanduslike tagajärgedega tegelemiseks palusid nad eurorühmal esitada selle kohta kahe nädala jooksul oma ettepanekud.

• Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverents, 26.3.2020
• Euroopa Ülemkogu liikmete ühisavaldus, 26. märts 2020

Eesistuja Michel ja president von der Leyen osalesid G20 erakorralisel videokonverentsil, et arutada ülemaailmseid lahendusi COVID-19 pandeemiale.

• Eesistuja Micheli ja president von der Leyeni avaldus pärast G20 erakorralist videokonverentsi COVID-19 teemal, 26. märts 2020

Põllumajanduse ja kalanduse eest vastutavad ELi ministrid pidasid eesistujariigi Horvaatia juhatamisel videokonverentsi, et jagada teavet liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel. Samuti arutasid nad meetmeid põllumajandus- ja kalandussektori toetamiseks ning tootmis- ja tarnehäirete vältimiseks.

• Põllumajandus- ja kalandusministrite videokonverentsi tulemused (eesistujariigi Horvaatia veebisait, 25. märts 2020)

Eurorühm tegi kokkuvõtte kõikidest riiklikul ja ELi tasandil võetud meetmetest, mille eesmärk on reageerida COVID-19 puhangule. Samuti arutasid ministrid ELi institutsioonide kaalutavaid täiendavaid poliitikameetmeid, sealhulgas Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) kasutamist.

ELi valitsused ja institutsioonid võtavad otsustavaid meetmeid. [...] meie fiskaalne reageerimine on selgelt suurenenud. Juba ühe nädalaga on riikliku tasandi fiskaalmeetmete kogusumma kahekordistunud ning on nüüd hinnanguliselt 2% SKPst. Ettevõtjate ja töötajate likviidsustoetuse kavasid on suurendatud 10%-lt rohkem kui 13%-le SKPst.

Eurorühma esimees Mário Centeno

• Eurorühma videokonverents, 24. märts 2020

ELi majandus- ja rahandusministrid leppisid kokku, et ELi eelarveraamistikus rakendatakse maksimaalset paindlikkust. Eesmärk on tagada, et liikmesriigid saaksid võtta kõik vajalikud meetmed tervishoiu- ja elanikkonnakaitsesüsteemide ja majanduse toetamiseks.

• ELi rahandusministrite avaldus stabiilsuse ja kasvu pakti kohta COVID-19 kriisi kontekstis (pressiteade, 23. märts 2020)

Ministrid vahetasid arvamusi selle üle, kuidas on rahvusvahelisel tasandil reageeritud COVID-19 pandeemiale, pöörates erilist tähelepanu välismaale lõksu jäänud ELi reisijate kodumaale tagasi toomisele.

Ministrid arutasid ka seda, kuidas tõhustada rahvusvahelist koostööd ja solidaarsust, et toetada kõige haavatavamaid riike. Nad mõistsid hukka katse kahjustada Euroopa Liidu mainet väärinfo levitamisega ja ELi kodanike välismaal häbimärgistamisega seoses COVID-19 puhanguga.

• Välisministrite videokonverents, 23. märts 2020

Nõukogu kiitis heaks oma seisukoha, mis käsitleb ettepanekut aidata lennuettevõtjatel tulla toime COVID-19 puhangust ja selle ohjeldamiseks võetud meetmetest tingitud nõudluse järsu vähenemisega.

Erandiga peatatakse ajutiselt lennujaama teenindusaegade nõude kohaldamine, mis kohustab lennuettevõtjaid kasutama vähemalt 80% oma stardi- ja maandumisaegadest, et säilitada need ka järgmiseks aastaks.

• COVID-19: nõukogu leppis kokku oma seisukohas, et lennuettevõtjate aitamiseks peatatakse teenindusaegade nõude kohaldamine (pressiteade, 20. märts 2020)

EL andis BioNTechi ja Pfizeri välja töötatud COVID-19 vaktsiinile tingimusliku müügiloa; see on esimene ELis lubatud COVID-19 vaktsiin. Müügiloa andmisel järgitakse positiivset teaduslikku soovitust, mis põhineb vaktsiini ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi põhjalikul hindamisel Euroopa Ravimiameti poolt.

• Euroopa Ravimiamet soovitab ELis heaks kiita esimese COVID-19 vaktsiini (Euroopa Ravimiamet, pressiteade, 21. detsember 2020)

ELi ministrid arutasid COVID-19 puhangu tagajärjel ELi ja maailma ees seisvaid tööhõive- ja sotsiaalprobleeme. Nad vahetasid arvamusi ja jagasid kogemusi kriisi mõju ületamise viiside kohta. Ministrid tutvustasid oma seisukohti ja plaane, kuidas ELi vahendeid saaks ümber jaotada uutele algatustele, pidades silmas komisjoni ettepanekut koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse kohta.

• Tööhõive- ja sotsiaalministrite kõrgetasemelise videokonverentsi tulemused (eesistujariik Horvaatia veebisait, 19. märts 2020)

Nõukogu leppis kokku oma seisukohas seadusandlike ettepanekute suhtes, millega vabastatakse ELi 2020. aasta eelarvest rahalisi vahendeid COVID-19 puhangu mõjuga tegelemiseks. Võttes arvesse olukorra kiireloomulisust, kiideti mõlemad ettepanekud heaks muudatusi tegemata.

Kõnealuse uue meetmega toetatakse VKEsid ning suurendatakse investeerimist toodetesse ja teenustesse, mida on vaja tervishoiuteenuste toetamiseks kriisile reageerimisel.

• COVID-19: nõukogu andis rohelise tule ELi eelarvest toetuse andmisele (pressiteade, 18. märts 2020)

ELi transpordiministrid leppisid koos Euroopa Komisjoniga kokku, et liiklushäirete minimeerimiseks, eelkõige hädavajalike kaupade liikumise osas, tehakse tihedat koostööd. Nad leppisid kokku, et vaja on kooskõlastatud lähenemisviisi selle kohta, kuidas kõige paremini tagada majanduslik järjepidevus, kaitsta transporditöötajate tervist ja ohutust ning nende vaba piiriülest liikumist, keskendudes samal ajal COVID-19 puhangu ohjeldamisele.

• Transpordiministrite kõrgetasemelise videokonverentsi tulemused (eesistujariik Horvaatia veebisait, 18. märts 2020)

Euroopa Ülemkogu liikmed tegid videokonverentsi teel kokkuvõtte ELi meetmetest COVID-19 puhangule reageerimiseks, keskendudes järgmisele:

• viiruse leviku piiramine
• meditsiinivarustuse, eriti maskide ja respiraatorite kättesaadavuse tagamine
• teadusuuringute, sealhulgas vaktsiinialaste teadusuuringute edendamine
• sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemine
• kolmandatesse riikidesse lõksu jäänud ELi kodanike aitamine

Juhid leppisid kokku välispiiride kindlustamises, kohaldades 30 päevaks mittehädavajaliku ELi reisimise suhtes kooskõlastatud ajutist piirangut.

Kinnitasime veel kord vajadust töötada koos ja teha kõik vajalik kriisi ja selle tagajärgedega tegelemiseks. Kõige tähtsam on meie kodanike tervis.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel

• Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldused pärast Euroopa Ülemkogu liikmetega COVID-19 teemal peetud videokonverentsi, 17. märts 2020
• Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverents, 17. märts 2020

Eurorühm tegi kokkuvõtte majandusolukorrast ja võttis vastu avalduse COVID-19 puhangule reageerimiseks võetud majanduspoliitiliste meetmete kohta.

Kaitseme oma kodanikke ja oma valuutat kõikides olukordades ja kõigi võimalike vahenditega. Võtame vankumatu kohustuse pakkuda tuge praegusel raskel ajal.

Eurorühma esimees Mário Centeno

• Eurorühma avaldus COVID-19 puhangule majanduspoliitilise reageerimise kohta, 16. märts 2020
• Mário Centeno sõnavõtt pärast eurorühma 16. märtsi 2020. aasta kohtumist

G7 juhid korraldasid videokonverentsi, et koordineerida ülemaailmset reageerimist COVID-19 puhangule. Nad kohustusid tegema koostööd, et:

• koordineerida vajalikke rahvatervise meetmeid, et kaitsta ohustatud inimesi COVID-19 eest
• taastada usaldus ja majanduskasv ning kaitsta töökohti
• toetada ülemaailmset kaubandust ja iinvesteerimist
• ergutada koostööd teadusuuringute ja tehnoloogia valdkonnas

• G7 juhtide avaldus COVID-19 kohta, 16. märts 2020

Esmatähtis on tõkestada viiruse levikut nii palju kui võimalik, et tagada liikmesriikide tervishoiusüsteemide suutlikkus valmistuda selleks, mis ootab meid ees eelseisvatel päevadel ja nädalatel. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel

Pärast videokonverentsi kutsusid eesistuja Michel ja president von der Leyen üles piirama mittehädavajalikku reisimist ELi.

• Eesistuja Charles Micheli sõnavõtt pärast G7 juhtide COVID-19 teemal peetud videokonverentsi,16. märts 2020

ELi haridusministrid hindasid olukorda ja nõustusid, et õpilaste, üliõpilaste ja töötajate ohutus on prioriteet. Nad vahetasid teavet selle kohta, milliseid meetmeid on igas liikmesriigis võetud nii ohutuse kui ka õppimise jätkumise tagamise jaoks.

• Haridusministrite kõrgetasemelise videokonverentsi tulemused (eesistujariik Horvaatia, 12. märts 2020)

Euroopa Ülemkogu eesistuja pidas teiste Euroopa Ülemkogu liikmetega videokonverentsi, et koordineerida ELi jõupingutusi COVID-19 haiguspuhangule reageerimiseks. Arutelus osalesid ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde, eurorühma esimees Mario Centeno ja kõrge esindaja Josep Borrell.

Juhid määrasid koosolekul kindlaks neli prioriteeti:

• viiruse leviku piiramine
• meditsiinivarustuse tagamine
• teadusuuringute, sealhulgas vaktsiini väljatöötamisele suunatud teadusuuringute edendamine
• sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemine

Liikmesriigid leidsid üksmeelselt, et meie kodanike tervis on esimene prioriteet ning et meetmed peavad põhinema teadusel ja meditsiinilistel nõuannetel. Meetmed peavad olema proportsionaalsed, et neil ei oleks kogu meie ühiskonna jaoks ülemäära raskeid tagajärgi.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel

• Euroopa Ülemkogu liikmete koosolek, 10. märts 2020
• Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldused pärast COVID-19 teemal peetud videokonverentsi, 10. märts 2020

Eurorühm pidas konverentskõne koos euroalasse mittekuuluvate liikmesriikidega, et teha kokkuvõte viimastest arengutest ning COVID-19 mõjust finantsturgudele ja laiemale majandusele.

Ministrid kinnitasid taas oma pühendumust koordineeritud reageerimisele ning on valmis kasutama kõiki asjakohaseid poliitikavahendeid, et saavutada tugev ja kestlik majanduskasv.

Tehakse kõik jõupingutused, et piirata viiruse levikut, pakkuda tervishoiuteenuseid ja näha ette elanikkonnakaitsesüsteemid enim mõjutatud piirkondade elanike toetuseks ning hoida ära edasine kahju meie majandusele. Eurorühma esimees Mário Centeno, 4. märts 2020

• Avaldus viirusega COVID-19 seotud olukorra kohta (pressiteade, 4. märts 2020)
• Mário Centeno sõnavõtt pärast eurorühma 4. märtsi 2020. aasta konverentskõnet
• Mário Centeno kokkuvõtlik kiri pärast eurorühma 4. märtsi 2020. aasta konverentskõnet

ELi ministrid vahetasid arvamusi selle üle, kuidas kõige paremini tagada koordineeritud reageerimine praegu ELis kiirelt arenevale COVID-19 puhangule.

Ministrid olid üksmeelel, et COVID-19 puhangu vastu võitlemiseks on oluline:

• suurendada veelgi teadlikkust COVID-19 kohta
• tugevdada ohustatud inimeste kaitset
• kehtestada isoleerimismeetmed, sealhulgas tõenditel põhinevad nõuanded riskipiirkondadesse ja sealt tagasi reisimise kohta

Rahvatervise kaitse on meie peamine prioriteet. ELi reageerimine haiguspuhangule ja kõigi osapoolte koostöö on olnud väga hea, kuid olukord on muutunud. Tänane arutelu näitas, et liikmesriigid on valmis kohandama oma reageerimist, tugevdama koostööd ja võtma asjakohaseid meetmeid, et keskenduda nii ennetamisele kui ka ravile. Horvaatia terviseminister Vili Beroš

• Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (tervis), 6. märts 2020
• EL tagab koordineeritud reageerimise COVID-19le (eesistujariik Horvaatia pressiteade, 6. märts 2020)

Kuna olukord on halvenemas ja mõjutab erinevaid sektoreid (tervishoid, konsulaarsektor, elanikkonnakaitse, majandus), aktiveeris eesistujariik IPCRi mehhanismi täies ulatuses.

Täieliku aktiveerimise režiim võimaldab korraldada kriisiteemalisi ümarlaudu, kus osalevad:

• mõjutatud liikmesriigid
• Euroopa Komisjon
• Euroopa välisteenistus
• Euroopa Ülemkogu eesistuja kabinet
• asjaomased ELi ametid ja eksperdid

• COVID-19 haiguspuhang: eesistujariik tõhustab ELi reageerimist, aktiveerides kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra (IPCR) täies ulatuses (pressiteade 2.2.2020)

Euroopa Komisjon tutvustas nõukogule oma esimest hinnangut COVID-19 puhangu võimaliku mõju kohta ELi tööstusele. Komisjon juhtis liikmesriikide tähelepanu sellele, kui tähtis on jagada kriitilise tähtsusega teavet ning koordineerida kõiki ELi tasandil võetud meetmeid.

• Konkurentsivõime nõukogu, 27.–28. veebruar 2020

Põhja-Itaalias on registreeritud COVID-19 juhtumite arv märkimisväärselt suurenenud. Samal ajal teatavad nakatumisjuhtudest paljud teised liikmesriigid.

ELi tervishoiuministrid võtsid vastu järeldused COVID-19 kohta, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni üles:

• jätkama riskihindamise ja reisinõuannete koordineerimist
• suurendama valmisolekut selleks, kui haiguspuhang peaks jõudma järgmisesse etappi
• võtma kasutusele olemasolevad rahastamismehhanismid, et toetada liikmesriikide valmisolekut
• suurendama terviseohutuse komiteele antavat toetust

• Terviseküsimuste nõukogu erakorraline istung, 13. veebruar 2020

Eesistujariik Horvaatia korraldas mitteametliku kõrgetasemelise videokonverentsi. Liikmesriigid koos Euroopa Komisjoni ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) esindajatega vaatasid läbi haiguspuhanguga seotud olukorra.

Eesistujariik Horvaatia otsustas aktiveerida kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud mehhanismi teabevahetusrežiimil.

Nimetatud mehhanism on ELi raamistik, millega koordineeritakse valdkonnaülestele kriisidele reageerimist. Selle mehhanismi kaudu koordineerib nõukogu eesistujariik kõrgeimal tasandil poliitilist reageerimist kriisidele.

Komisjon ja Euroopa välisteenistus koostavad korrapäraselt olukorrateadlikkuse ja analüüsi aruandeid ning jagavad neid liikmesriikidele sihipärase veebiplatvormi kaudu.

• Eesistujariik Horvaatia aktiveeris seoses koroonaviirusega ELi integreeritud kriisireageerimismehhanismi (pressiteade, 28.1.2020)

Hiinas Wuhani ringkonnas registreeritud uuest koroonaviirusest alguse saanud haiguspuhang levis kiiresti Hiina muudesse piirkondadesse ja üle maailma. Hiljem tunnustas Maailma Terviseorganisatsioon uut koroonaviirust ametlikult kui SARS-CoV-2 ning haigusele anti nimi COVID-19.