ELi vastus Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale
EL ja selle liikmesriigid väljendavad üksmeelselt oma vankumatut toetust Ukrainale ja Ukraina rahvale ning mõistavad kindlalt hukka Venemaa sõjalise agressiooni.
Viimased uudised
EL võttis vastu viieteistkümnenda Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi
Nõukogu võttis 16. detsembril 2024 vastu viieteistkümnenda Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi. Uute meetmetega nõrgendatakse Venemaa sõjatööstuskompleksi ning käsitletakse sanktsioonidest kõrvalehoidmist võttes sihikule Putini varilaevad.
EL on kehtestanud sanktsioonid ka 54 isiku ja 30 üksuse suhtes, kes vastutavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevuse eest.
Mida ütleb EL Venemaa täiemahulise sissetungi kohta Ukrainasse?
EL ja selle liikmesriigid mõistavad karmilt hukka Venemaa jõhkra agressioonisõja Ukraina vastu ning Ukraina Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite ebaseadusliku annekteerimise. Samuti mõistavad nad hukka Valgevene osalemise Venemaa sõjalises agressioonis.
Alates 2022. aasta veebruarist on Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu regulaarselt kokku tulnud, et arutada Ukrainas kujunenud olukorra erinevaid aspekte.
Euroopa Ülemkogu kordab, et mõistab resoluutselt hukka Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja, mis on ilmne ÜRO põhikirja rikkumine, ning kinnitab taas oma jätkuvat toetust Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.
Euroopa Ülemkogu järeldused, 19. detsember 2024
ELi juhid on korduvalt nõudnud, et Venemaa lõpetaks viivitamata sõjalise tegevuse, viiks Ukrainast tingimusteta välja kõik väed ja sõjalise varustuse ning austaks täielikult Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.
Nad on toonitanud Ukraina õigust valida ise oma saatus ning kiitnud Ukraina rahvast nende julguse eest oma riigi kaitsmisel.
Vastusena sõjalisele agressioonile on EL ulatuslikult laiendanud oma sanktsioone Venemaa vastu, lisades märkimisväärselt suure hulga inimesi ja üksusi sanktsioonide loetellu ning võttes vastu enneolematuid piiravaid meetmeid.
EL on näidanud üles ühtsust ja tugevust ning andnud Ukrainale humanitaar-, poliitilist, rahalist ja sõjalist toetust.
Euroopa Ülemkogu kinnitas taas Euroopa Liidu vankumatut pühendumust jätkata Ukrainale ja Ukraina rahvale poliitilise, rahalise, majandusliku, humanitaar-, sõjalise ja diplomaatilise toetuse andmist nii kaua ja nii intensiivselt kui vaja. Venemaa ei tohi võitu saavutada.
Euroopa Ülemkogu järeldused, 19. detsember 2024
EL on pühendunud sellele, et näidata jätkuvalt üles solidaarsust ning toetada Ukrainas toimuva sõja eest põgenevaid inimesi ja neid vastuvõtvaid riike. EL koordineerib tegevust ka partnerite ja liitlastega ÜRO, OSCE, NATO ja G7 raames.
Euroopa Ülemkogu on mitmel korral mõistnud hukka Venemaa valimatud rünnakud tsiviilisikute ja tsiviiltaristu vastu ning kutsunud Venemaad tungivalt üles lõpetama süstemaatilised raketirünnakud Ukraina energiataristu vastu.
ELi juhid toonitasid, et Venemaa, Valgevene ja kõik sõjakuritegude ja muude väga raskete kuritegude eest vastutajad võetakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega oma tegude eest vastutusele.
Euroopa Ülemkogu hiljutised järeldused:
Milliseid meetmeid on EL Venemaa suhtes võtnud?
Individuaalsed ja majanduslikud sanktsioonid
EL on vastu võtnud ulatuslikud ja enneolematud sanktsioonid vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu ning Ukraina Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite ebaseaduslikule annekteerimisele.
Meetmete eesmärk on nõrgendada Venemaa majanduslikku baasi, jättes ta ilma kriitilise tähtsusega tehnoloogiast ja turgudest ning piirates märkimisväärselt riigi võimet sõda pidada.
EL kooskõlastab oma tegevust tihedalt oma partnerite ja liitlastega, sealhulgas NATO, G7, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Kanada, Norra, Lõuna-Korea ja Austraaliaga.
- Kronoloogia – Venemaa-vastaste sanktsioonide paketid alates 2022. aasta veebruarist
- Venemaa-vastased sanktsioonid
- Sanktsioonid Venemaa vastu
Sellega seoses võttis EL vastu sanktsioonid Valgevene, Iraani ja Põhja-Korea vastu seoses nende riikide osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu.
Sanktsioonide rikkumine lisati ELi kuriteoliikide loetellu
Praegu on liikmesriikidel erinevad määratlused selle kohta, mida kujutab endast piiravate meetmete rikkumine ja milliseid karistusi tuleks sellise rikkumise korral kohaldada. See võib viia järgmiseni:
- sanktsioonide täitmise erinev tase
- kõnealustest meetmetest kõrvalehoidmise oht
Seepärast võttis nõukogu 28. novembril 2022 vastu otsuse lisada piiravate meetmete rikkumine ELi toimimise lepingus sisalduvasse nn ELi kuritegude loetellu.
12. aprillil 2024 võttis nõukogu vastu uued normid, et tagada piiravate meetmete rikkumise kriminaliseerimine.
Nendes normides määratletakse, millist käitumist käsitatakse kuriteona ja millised on asjakohased karistused:
- kuriteod hõlmavad järgmist: inimeste abistamine ELi reisikeelust mööda hiilimisel, kauplemine sanktsioneeritud toodetega või tehingute tegemine nendega, kelle suhtes on kehtestatud ELi piiravad meetmed
- heidutavad karistused: karistused sõltuvad kuriteo raskusest, kuid peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja heidutavad
- rangem jõustamine: liikmesriigid peavad suurendama jõupingutusi, et tagada ELi sanktsioonide järgimine
- Nõukogu andis lõpliku heakskiidu ELi sanktsioonide rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi käsitlevate normide kehtestamisele (pressiteade, 12. aprill 2024)
- Sanktsioonid: nõukogu lisas piiravate meetmete rikkumise ELi kuritegude loetellu (pressiteade, 28. november 2022)
Viisalihtsustussüsteemi peatamine
Nõukogu võttis vastu otsuse, millega peatatakse täielikult ELi ja Venemaa vaheline viisalihtsustusleping. Sellest tulenevalt kohaldatakse Venemaa kodanike suhtes viisaeeskirja üldeeskirju. Selle tulemuseks on:
- viisataotluse esitamise tasu suurenemine 35 eurolt 80 eurole
- vajadus esitada täiendavaid dokumentaalseid tõendeid
- pikem viisataotluste menetlemise aeg
- rangemad eeskirjad mitmekordsete viisade väljastamiseks
Otsus jõustus selle vastuvõtmise kuupäeval ning seda kohaldatakse alates 12. septembrist 2022.
Ukrainas välja antud Venemaa reisidokumentide mitteaktsepteerimine
8. detsembril 2022 võttis nõukogu vastu otsuse, mille kohaselt Ukrainas ja Gruusias välja antud Venemaa reisidokumente ei aktsepteerita.
See otsus on vastus Venemaa praktikale väljastada okupeeritud piirkondade elanikele Venemaa välispasse, samuti Venemaa ühepoolsele otsusele tunnustada Gruusia Abhaasia ja Lõuna-Osseetia territooriumide iseseisvust 2008. aastal.
Venemaa reisidokumente, mis on välja antud isikutele, kes elavad Venemaa poolt okupeeritud Ukraina piirkondades või Gruusia separatistlikel territooriumidel või nendes piirkondades, ei aktsepteerita viisa andmisel või Schengeni ala piiride ületamisel kehtivate reisidokumentidena.
Kuidas toetab EL Ukrainat ja Ukraina rahvast?
EL ja selle kodanikud on Ukraina ja selle rahvaga täielikult solidaarsed. EL on võtnud enneolematuid meetmeid Ukraina riigi ja rahva toetamiseks. Meetmed hõlmavad järgmist:
- majandus- ja finantsabi
- humanitaarabi
- elanikkonnakaitse toetamine
- sõjaline toetus
- põgenike vastuvõtmine ELi ajutise kaitse mehhanismi kaudu
- toetus sõjakuritegude uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel
- demokraatliku Ukraina ülesehitamise toetamine
Kuidas on EL reageerinud mõjule, mida sõda avaldab turule?
Venemaa sissetung Ukrainasse on avaldanud ülemaailmsetele turgudele häirivat mõju. Oluliste kaupade, näiteks kütuste ja väetiste hinnad maailmaturul tõusid 2022. aastal väga kiiresti rekordilisele tasemele.
Sõjaga on ELis kaasnenud ebakindlus energiavarustuskindluse osas. Venemaa rünnakud viljasaagi ja transporditaristu vastu on vähendanud Ukraina suutlikkust oma põllumajandustoodangut eksportida. See on veelgi süvendanud ülemaailmset toidukriisi.
Energiakriis
ELi riigid on reageerinud ühtselt energiahindade tõusule ja ELi energiajulgeolekut ähvardavatele ohtudele. Nõukogu poolt piisava ja taskukohase energiavarustuse tagamiseks vastu võetud erakorralised meetmed on aidanud turge rahustada. Gaasi hind, mis jõudis 2022. aasta augustis enneolematusse haripunkti, on praegu suhteliselt stabiilne.
ELi koordineeritud meetmed on keskendunud järgmisele:
- energiatarnete ja tarneteede mitmekesistamine
- gaasivarude tagamine riiklikes varudes
- kodanike ja ettevõtjate energiaarvete alandamine
- solidaarsuse suurendamine ELi riikide vahel
- hinnakõikumiste vältimine
- puhtamale energiale ülemineku kiirendamine
ELi riigid on Venemaa fossiilkütustest loobumas ning Venemaalt pärit gaasi koguimport vähenes 40%-lt 2021. aastal 15%-le 2023. aastal. EL liigub kiiresti puhtamale energiale ülemineku ja autonoomia suunas.
Kust pärineb ELi gaas? (Infograafik)
Toiduga kindlustatus
ELi riigid on reageerinud ülemaailmsele toidukriisile järgmiselt:
- hädaabi antakse neile, kes seda kõige rohkem vajavad
- arengumaid aidatakse toidutootmise kestlikumaks muutmisel
- toetatakse avatud ja tõketeta kaubandust
- tihedat koostööd tehakse ülemaailmsete partneritega
Tänu ELi hõlbustatud nn solidaarsuskoridoridele on Ukrainast alates 2022. aasta maist eksporditud miljoneid tonne teravilja ja õliseemneid. Toit jõuab abivajavatesse riikidesse Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias.
Kuidas Venemaa sissetung Ukrainasse on veelgi süvendanud ülemaailmset toidukriisi (Infograafik)