ELi sanktsioonid Venemaa vastu: küsimused ja vastused
Vastused korduma kippuvatele küsimustele sanktsioonide kohta, mille Euroopa Liit on kehtestanud vastusena Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale.
Milliseid sanktsioone on EL seni vastu võtnud?
Alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril 2022 on EL kehtestanud ulatuslikud, enneolematud Venemaa-vastased sanktsioonid.
Nimetatud meetmed täiendavad Krimmi annekteerimise ja Minski kokkulepete täitmata jätmise tõttu Venemaale 2014. aastal juba kehtestatud sanktsioone.
Nende hulgas on majandussanktsioonid, individuaalsed sanktsioonid, diplomaatilised ja viisameetmed.
Meetmete eesmärk on saavutada ELi poliitiline eesmärk lõpetada Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, survestades Venemaad maksimaalselt ja kasutades kõiki olemasolevaid vahendeid, et vähendada Venemaa suutlikkust ebaseaduslikku agressioonisõda pidada.
ELi sanktsioonid on läbimõeldult sihipärased, kavandatud olema proportsionaalsed, ja ajutise olemusega. See tähendab, et need vaadatakse korrapäraselt läbi ning et EL saab neid kohandada, lihtsustada või lõpetada, kui saavutatakse ELi eesmärgid või tehakse sisukaid samme nende eesmärkide saavutamiseks.
Samuti on EL kehtestanud sanktsioonid Valgevene, Iraani ja Põhja-Korea suhtes vastusena sellele, et nad toetavad Venemaa Ukraina-vastast sõjalist agressiooni.
Lisaks on EL kehtestanud sanktsioonid teatavate üksikisikute ja üksuste suhtes seoses Venemaalt lähtuvate hübriidohtude ja inimõiguste olukorra jätkuva halvenemisega riigis ning eelkõige Aleksei Navalnõi surmaga.
Kelle suhtes on sanktsioonid kehtestatud?
ELi piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega kohaldatakse peaaegu 3000 isiku ja üksuse suhtes. Sanktsioonide loetellu kantud isikute hulka kuuluvad:
- Venemaa president Vladimir Putin
- Venemaa välisminister Sergei Lavrov
- Ukraina endine president Viktor Janukovõtš
- Roman Abramovitš
- Venemaa Riigiduuma (parlamendi alamkoda) liikmed
- riikliku julgeolekunõukogu liikmed
- Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu liikmed
- ministrid, kubernerid ja kohaliku tasandi poliitikud, nagu Moskva linnapea
- kõrged ametnikud ja sõjaväelased
- Wagneri grupi komandörid
- tuntud ettevõtjad ja oligarhid
- Kremli-meelsed ja Ukraina-vastased propagandistid
Loetellu on lisatud ka isikud, kes vastutavad järgmiste tegude eest või on nendega seotud:
- Ukraina territooriumil 2022. aastal korraldatud nn referendumid ja 2023. aastal korraldatud nn valimised
- Butšas ja Mariupolis toime pandud jõhkrad massikuriteod
- tsiviilelanike ja elutähtsa tsiviiltaristu vastu suunatud raketirünnakud
- Ukraina laste väljasaatmine ja sunniviisiline adopteerimine
- Ukraina laste sõjaline ümberõpe
- Ukrainasse võitlema saadetavate Süüria palgasõdurite värbamine
- droonide tootmine ja tarnimine
- sanktsioonidest kõrvalehoidmine
- Venemaa varilaevastiku käitamine
- Ukraina kultuuripärandi rüüstamine
Loetellu on kantud ka Iraanist, Valgevenest ja Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist pärit isikuid.
Loetellu kantud üksuste hulgas on:
- parteid
- relvajõud ja paramilitaarsed rühmitused, sealhulgas Wagneri grupp
- pangad ja finantsasutused
- propaganda ja desinformatsiooni eest vastutavad meediaorganisatsioonid
- kaitsesektori ettevõtted, mis tegelevad droonide tootmisega
- transpordi- ja energeetikasektori ettevõtted
- lennundus-, laevaehitus- ja masinaehitussektori ettevõtted
- IT-, telekommunikatsiooni- ja kindlustussektori ettevõtted
- sanktsioonidest kõrvalehoidmises osalevad ettevõtted
- Venemaa varilaevastikuga seotud ettevõtted
- maailma suurim teemantide kaevandamisega tegelev ettevõte PJSC Alrosa
- Ülevenemaaline Rahvarinne
- Ukraina laste sunniviisilise assimileerimise eest vastutavad organisatsioonid
Sanktsioone kohaldatakse ka kolmandate riikide ettevõtete suhtes, kes toetavad Venemaa sõda.
Isikute suhtes kehtestatud sanktsioonid hõlmavad reisikeeldu ja varade külmutamist. Üksuste suhtes kehtestatud sanktsioonid hõlmavad varade külmutamist.
Reisikeeld takistab loetellu kantud isikutel maismaa-, õhu- või mereteed pidi ELi territooriumile siseneda või seda läbida. Varade külmutamine tähendab, et külmutatakse kõik need kontod ELi pankades, mis kuuluvad loetellu kantud isikutele ja üksustele. Samuti on keelatud anda rahalisi vahendeid või varasid otseselt või kaudselt nende isikute ja üksuste käsutusse.
Millised piirangud on kehtestatud ELi ja Venemaa vahelise kaubavahetuse suhtes?
Majandussanktsioonide osana on EL kehtestanud Venemaa suhtes mitu impordi- ja ekspordipiirangut. See tähendab, et Euroopa üksused ei saa teatavaid tooteid Venemaale müüa (ekspordipiirangute tõttu) ning et Venemaa üksused ei tohi teatavaid tooteid ELi müüa (impordipiirangute tõttu).
Keelustatud toodete loetelu eesmärk on tagada sanktsioonide võimalikult suur negatiivne mõju Venemaa majandusele, piirates samal ajal tagajärgi ELi ettevõtjatele ja kodanikele. Ekspordi- ja impordipiirangud ei hõlma peamiselt toiduks ette nähtud tooteid ning tervise, ravimite, toidu ja põllumajandusega seotud tooteid, et mitte tekitada kahju Venemaa elanikkonnale.
Euroopa Komisjoni andmetel on EL alates 2022. aasta veebruarist keelustanud rohkem kui 48 miljardi euro väärtuses kaupade ja tehnoloogia eksportimist Venemaale ja 91,2 miljardi euro väärtuses kaupade importimist Venemaalt. See tähendab, et võrreldes 2021. aasta ekspordi- ja impordimahuga kuulub praegu embargo alla 54% ekspordist ja 58% impordist.
Keelde rakendavad ELi tolliasutused.
EL on koostöös teiste sarnaselt meelestatud partneritega võtnud vastu avalduse, millega jäetakse endale õigus lõpetada Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames Venemaa suhtes enamsoodustusrežiimi kohaldamine. EL on otsustanud seda õigust kasutada mitte imporditariifide tõstmise, vaid piiravate meetmete kehtestamise kaudu, mis hõlmavad teatavate kaupade impordi või ekspordi keelustamist. EL ja tema partnerid on peatanud ka kogu töö, mis puudutab Valgevene ühinemist WTOga.
Alates 2023. aasta detsembrist on kehtestatud keeld Venemaa teemantide suhtes, mis on osa G7 jõupingutustest töötada välja rahvusvaheliselt koordineeritav teemandikeeld, mille eesmärk on jätta Venemaa ilma sellest tähtsast tuluallikast.
Lisaks on nõukogu koostanud loetelu üksustest, kes otseselt toetavad Venemaa sõja- ja tööstuskompleksi. Selles loetelus esitatud üksuste suhtes kohaldatakse kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate puhul rangemaid ekspordipiiranguid.
Milliseid kaupu ei saa EList Venemaale eksportida?
Embargoga hõlmatud toodete loetelu sisaldab järgmist:
- tipptasemel tehnoloogia (nt kvantarvutid ja kõrgtehnoloogilised pooljuhid, elektroonikakomponendid ja tarkvara)
- erikaubad ja -tehnoloogia, mida on vaja nafta rafineerimiseks
- energiatööstuse seadmed, tehnoloogia ja teenused
- lennu- ja kosmosetööstuse kaubad ja tehnoloogia (nt õhusõidukid, õhusõidukimootorid, lennukite ja helikopterite varuosad ja igasugune varustus, reaktiivkütus)
- merenavigatsiooni kaubad ja raadiosidetehnoloogia
- mitmed kahesuguse kasutusega kaubad (kaubad, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel), näiteks droonimootorid ning droonide ja krüpteerimisseadmete tarkvara
- luksuskaubad (nt luksusautod, käekellad ja ehted)
- relvad ja igat liiki nendega seotud materjalid, sealhulgas tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvad ja nende osad
- kemikaalid, generaatorid ja termostaadid
- IT-, elektroonilised ja optilised komponendid
- kaamerad, läätsed, mängudroonid, sülearvutid ja kõvakettad
- muud kaubad ja tehnoloogia, mis võivad suurendada Venemaa tootmisvõimet
Milliseid kaupu ei saa Venemaalt ELi importida?
Embargoga hõlmatud toodete loetelu sisaldab järgmist:
- toornafta ja rafineeritud naftasaadused
- veeldatud maagaas (LNG) ja veeldatud naftagaas (LPG)
- kivisüsi ja muud tahked fossiilkütused
- teras, raud, toormalm, alumiinium ja muud metallid
- vask- ja alumiiniumtraat, -torud ja -foolium
- tsement, bituumen ja asfalt
- puit, paber, sünteetiline kautšuk ja plast
- heelium ja muud kemikaalid
- mereannid, piiritusjoogid, sigaretid ja kosmeetikatooted
- teemandid ja kuld, sh juveeltooted
- muud kaubad, mis aitavad suurendada Venemaa võimekust
Teemantide puhul kehtib keeld järgmise suhtes:
- Venemaalt pärit teemandid
- Venemaalt eksporditud teemandid
- Venemaad transiidi käigus läbivad teemandid
- kolmandates riikides töödeldud Venemaa teemandid
Mida tähendab naftakeeld praktikas?
Nõukogu võttis 2022. aasta juunis vastu kuuenda sanktsioonide paketi, millega muu hulgas keelatakse meritsi transporditava toornafta ja teatavate naftasaaduste ostmine, import ja üleandmine Venemaalt ELi. Piiranguid kohaldatakse alates 5. detsembrist 2022 toornafta puhul ning alates 5. veebruarist 2023 muude rafineeritud naftasaaduste puhul.
Ajutine erand on kehtestatud torujuhtme kaudu toornafta importimise suhtes nendesse ELi liikmesriikidesse, kes on oma geograafilise asukoha tõttu Venemaa tarnetest eriti sõltuvad ja kellel puuduvad sobivad alternatiivid. Kõnealuse torujuhtmeerandi kohaldamine lõppes Poola ja Saksamaa suhtes 23. juunil 2023 ja Tšehhi suhtes 1. juulil 2025.
Naftakeelu mõju on oluline, arvestades, et ligikaudu pool Venemaa naftaekspordist on suunatud ELi.
Keeld hõlmab 90% Venemaalt lähtuvast ELi naftaimpordist. Selle juhtiva tulutoova turu kaotamine avaldab Venemaale märkimisväärset struktuurset mõju, kuna riigi eelarve sõltub sellest naftatulust olulisel määral.
Kuidas nafta hinnalagi toimib?
EL on näinud ette, et keelust vedada meritsi Venemaa naftat ja naftasaadusi kolmandatesse riikidesse ning osutada sellega seotud teenuseid tehakse erand, kui asjaomaseid kaupu ostetakse hinnalaele vastava või sellest madalama hinnaga.
Nafta hinnalage kohaldatakse meritsi transporditava toornafta, naftaõlide ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlide suhtes, mis pärinevad Venemaalt või mida eksporditakse Venemaalt. Kehtivad hinnalaed on:
- 47,6 dollarit barreli kohta toornafta puhul
- 45 dollarit barreli kohta allahindlusega naftatoodete puhul
- 100 dollarit barreli kohta juurdehindlusega naftatoodete puhul
EL on kehtestanud need hinnalaed tihedas koostöös hinnalae koalitsiooniga. Hinnalagesid kohaldatakse toornafta puhul alates 5. detsembrist 2022 ning naftasaaduste puhul alates 5. veebruarist 2023. Kuigi toornafta hinnalagi oli esialgu 60 USA dollarit barreli kohta, otsustas EL 2025. aasta juulis alandada seda 47,6 dollarini barreli kohta.
Kehtivat hinnalage võib tulevikus muuta, et kajastada turusuundumusi ja tehnilisi muutusi.
See otsus piirab erakorralistest turutingimustest tingitud äkilisi hinnatõuse ja vähendab märkimisväärselt tulu, mida Venemaa on nafta müügist teeninud pärast oma Ukraina-vastase ebaseadusliku agressioonisõja alustamist. Samuti aitab see stabiliseerida ülemaailmseid energiahindu, leevendades samal ajal negatiivseid tagajärgi muude riikide energiavarustusele.
Pärast seda, kui EL kehtestas nafta hinnalae ja muud energiaga seotud sanktsioonid, on Venemaa nafta- ja gaasitulud sõjaeelse ajaga võrreldes vähenenud peaaegu 80%.
Automaatse kohandamise peatamine
Pärast 21. sanktsioonide paketi vastuvõtmist 23. juulil 2026 peatatakse nafta hinnalae mehhanismi automaatne kohandamine kuni 15. juulini 2027. Selle eesmärk on tagada, et Venemaa naftamüügist saadav tulu jääks piiratuks, hoolimata Hormuzi väina sulgemisest tingitud erandlikust turuolukorrast. Ette on nähtud peatamisotsuse vahepealne läbivaatamine, et tagada mehhanismi jätkuv vajalikkus ja proportsionaalsus.
Milliste ELi teenuste osutamine Venemaale on keelatud?
Selleks et mõjutada Venemaa majandust, mis sõltub suurel määral Euroopa ettevõtete teenuste impordist, on EL keelanud teatavate ettevõtlusega seotud teenuste osutamise Venemaa valitsusele ja kõigile Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, näiteks äriühingutele ja muudele üksustele või asutustele.
Keeld puudutab järgmisi Venemaale või Venemaa isikutele osutatavaid teenuseid:
- krüptovara rahakoti-, konto- või deponeerimisteenused
- arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused, maksukonsultatsioonid
- ehitus-, arhitektuuri- ja inseneriteenused
- küberturvalisus, IT-alane nõustamine ja õigusabiteenused
- reklaamiteenused, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused
- tehniline abi, vahendusteenused või rahaline abi (seoses Vene nafta mereveoga)
- intellektuaalomandi õigused või ärisaladused (mis on seotud muude sanktsioonidega hõlmatud kaupade ja tehnoloogiaga)
- ettevõtete juhtimistarkvaraga seotud teenused
- tööstusdisaini ja tööstusliku tootmise tarkvaraga seotud teenused
- pangandus- ja finantssektoris teataval otstarbel kasutatava tarkvaraga seotud teenused
- Venemaa veeldatud maagaasi tankerite ja jäämurdjate hooldus
Lisaks on alates 2025. aasta oktoobrist kohustuslik saada eelnev luba kõikide teenuste osutamiseks Venemaa valitsusele.
Euroopa Komisjoni andmetel on äriteenuste ekspordipiirangute koguväärtus 3,28 miljardit eurot (16% ELi ekspordist Venemaale enne sissetungi).
Millised on sanktsioonid transpordi suhtes?
Maanteetransport
EL on keelanud Venemaa ja Valgevene autoveoettevõtjatel, haagistel ja poolhaagistel ELi suunal kaupu vedada, sealhulgas transiidi eesmärgil.
Selle keelu eesmärk on esiteks piirata Venemaa tööstussektori suutlikkust omandada olulisi kaupu ja teiseks takistada Venemaale suunduvat ja Venemaalt väljuvat maanteetransporti. ELi riigid võivad aga teha mööndusi, et võimaldada järgmist:
- energia-, farmaatsia-, meditsiini- ja põllumajandustoodete ning toiduainete transport
- humanitaarabi
- transport, mis on seotud ELi ja selle liikmesriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide Venemaal asuvate diplomaatiliste või konsulaaresindustega, mis on rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatud
- selliste kultuuriväärtuste üleandmine või eksport Venemaale, mis on laenatud Venemaaga tehtava ametliku kultuurikoostöö raames
- diplomaatilise registreerimismärgiga autode sisenemine ELi või nende kasutamine humanitaareesmärkidel
- Venemaal elavatele ELi kodanikele kuuluvate autode kasutamine ELi reisimiseks
Keeld ei mõjuta postiteenuseid ja kaupade liikumist Kaliningradi oblasti ja Venemaa vahel.
Lennundussektor
EL on keelanud kõigile Venemaa õhusõidukitele ELi lennujaamadesse sisenemise ja ELi õhuruumist ülelendamise. See tähendab, et Venemaal registreeritud või mujal registreeritud, kuid Venemaa kodanikule või üksusele liisitud või renditud lennukid ei saa maanduda üheski ELi lennujaamas ega saa lennata üle ELi riikide. Keeld hõlmab ka eralennukeid, nt ärilennukeid.
Lisaks keelas EL lennundus- ja kosmosetööstuse kaupade ja tehnoloogia ekspordi Venemaale. See tähendab, et Venemaa lennuettevõtjad ei saa oma lennukipargi jaoks osta lennukeid, varuosi ega seadmeid ega teha vajalikke remonditöid või tehnilisi kontrolle.
Samuti on keelatud nende kaupade ja tehnoloogiaga seotud kindlustusteenused, hooldusteenused ja tehniline abi.
Kuna kolm neljandikku Venemaa praegusest kommertslennukipargist on toodetud ELis, USAs või Kanadas, toob keeld aja jooksul tõenäoliselt kaasa Venemaa tsiviillennukipargi märkimisväärse osa seiskumise ning seda isegi riigisiseste lendude puhul.
Meretransport
EL on sulgenud oma sadamad kogu Venemaa kaubalaevastikule, milles on rohkem kui 2800 alust. Meede ei mõjuta siiski laevu, mis veavad energiatooteid, ravimeid, meditsiini- ja põllumajandustooteid ning toiduaineid, humanitaarabi, kivisütt, tuumkütust ja muid tsiviilotstarbelise tuumavõimekuse toimimiseks vajalikke kaupu.
See meede ei mõjuta ka abivajavaid aluseid, mis otsivad varjumispaika, ega aluseid, mis sisenevad sadamasse hädaolukorras meresõiduohutusega seotud põhjustel või inimelude päästmiseks merel.
Keeldu kohaldatakse ka selliste laevade suhtes:
- mis püüavad sanktsioonidest kõrvale hoida, vahetades ära Venemaa lipu või registreerides end teise riigi lipu all
- Venemaa varilaevastik
- mis vastutavad sõjavarustuse või varastatud Ukraina teravilja veo eest Venemaale
- mis on seotud laevalt laevale ümberlaadimisega ja mida kahtlustatakse sanktsioonide rikkumises
- mille puhul kahtlustatakse laeva automaatse identifitseerimissüsteemi töö ebaseaduslikku häirimist või blokeerimist Venemaa nafta transportimisel
Sadamavaldajad saavad lipuvahetuse või registreerimise muutmise katse kindlaks tegemiseks kontrollida aluse IMO numbrit (kordumatu tunnuskood, mille on alusele andnud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon).
EL on keelanud vedada meritsi Vene toornaftat (alates 5. detsembrist 2022) ja naftasaadusi (alates 5. veebruarist 2023) kolmandatesse riikidesse. Samuti on keelatud sellega seotud tehnilise abi ja vahendusteenuste osutamine ning rahalise abi andmine.
Seda keeldu ei kohaldata, kui toornaftat või naftasaadusi ostetakse hinnaga, mis vastab kokkulepitud hinnalaele või on sellest madalam.
Kas tehingud Venemaa pankadega on keelatud?
Alates Venemaa Ukraina-vastase sõja algusest on Venemaa keskpanga, Venemaa piirkondliku arengu panga ja Valgevene keskpangaga sõlmitud tehingute suhtes kehtestatud täielik keeld.
Ajavahemikus 2022–2025 kehtestas EL SWIFT-süsteemile juurdepääsu keelu ka mitmele teisele Venemaa ja Valgevene pangale. SWIFT on sõnumiteenus, mis hõlbustab oluliselt teabevahetust pankade ja muude finantseerimisasutuste vahel. Keelu tõttu ei saa need pangad omandada välisvaluutat ega kanda varasid üle välismaale.
2025. aasta juulis otsustas EL laiendada kehtivat SWIFT-süsteemile juurdepääsu keeldu ning kehtestada täiemahuline tehingukeeld. See tähendab, et mitte ükski ELi ettevõtja ei tohi teha loetellu kantud pankadega otseselt ega kaudselt tehinguid. Seejärel laiendas EL tehingukeeldu kolmandate riikide finantsettevõtjatele, sealhulgas krüptovarateenuse osutajatele, kes aitavad kaasa sanktsioonidest kõrvalehoidmisele, toetavad Venemaa sõda või on seotud Venemaa finantssõnumiteenusega.
Seda keeldu kohaldatakse praegu rohkem kui 100 Venemaa panga ning teatavate Valgevene ja muude kolmandate riikide pankade suhtes.
Finantssõnumite edastamise süsteem
Alates 2024. aasta juunist on EL keelanud Venemaa keskpanga poolt kehtivate ELi sanktsioonide mõju neutraliseerimiseks välja töötatud finantssõnumite edastamise süsteemi (SPFS) ehk spetsiaalse finantssõnumiteenuse kasutamise.
See tähendab, et väljaspool Venemaad tegutsevatel ELi üksustel on keelatud liituda SPFSi või samaväärsete spetsiaalsete finantssõnumiteenustega. Lisaks on EL kehtestanud keelu väljaspool Venemaad asutatud krediidi- või finantseerimisasutustele, kes kasutavad SPFSi.
Kuidas kasutatakse Venemaale kuuluvaid tõkestatud varasid?
2022. aasta veebruaris keelustas Euroopa Liit osana oma kolmandast Venemaa-vastaste sanktsioonide paketist kõik Venemaa keskpanga reservide ja varade haldamisega seotud tehingud.
Selle tulemusena on tõkestatud Venemaa keskpanga varad ja reservid, mida hoiavad ELi keskpangad ja finantseerimisasutused.
Nõukogu kohandas 21. mail 2024 õigusraamistikku, tagamaks, et Venemaa keskpanga varade tõkestamisest saadud erakorralisi tulusid saab kasutada Ukraina toetamiseks, riigi taastamiseks ja ülesehitamiseks ning tema enesekaitseks Venemaa agressiooni vastu.
Venemaa keskpanga varade ja reservide tõkestamise tõttu kogunevad väärtpaberite keskdepositooriumide bilanssidesse erakorralised rahasaldod, mille tulemuseks on erakorralised tulud. Neid tulusid ei pea kohaldatavate õigusnormide kohaselt Venemaa keskpangale kättesaadavaks tegema, isegi kui tõkestamine on lõpetatud.
ELi õigusnormidega on ette nähtud, et ainult sellistel väärtpaberite keskdepositooriumidel, kes hoiavad Venemaa keskpanga reserve ja varasid koguväärtusega üle 1 miljoni euro, on kohustus need summad kõrvale panna.
26. juulil 2024 sai EL esimese 1,5 miljardi euro suuruse makse, mis eraldati sõjalise toetuse andmiseks Ukraina relvajõududele Euroopa rahutagamisrahastu kaudu (90%) ja Ukraina rahastule (10%). Teine, 2,1 miljardi euro suurune makse tehti kättesaadavaks 2025. aasta aprillis.
25. oktoobril 2024 vastu võetud ELi õigusnormides on sätestatud, et 95% Venemaa keskpanga varade tõkestamisest tulenevast erakorralisest tulust eraldatakse ELi eelarvesse ja suunatakse Ukraina laenukoostöö mehhanismi, mis on ELi loodud vahend, et aidata Ukrainal maksta tagasi ligikaudu 45 miljardi euro väärtuses ELi ja G7 laene. Ülejäänud 5% läheb Euroopa rahutagamisrahastusse.
Nõukogu otsustas 12. detsembril 2025 ajutiselt keelata Venemaa keskpangale kuuluvate ELis tõkestatud varade ülekandmise Venemaale.
Miks on EL keelustanud mõned meediakanalid?
Venemaa Föderatsioon on läbi viinud süstemaatilist rahvusvahelist desinformatsiooni levitamise, infoga manipuleerimise ja faktide moonutamise kampaaniat, et tõhustada nii oma naaberriikide kui ka ELi ja selle liikmesriikide destabiliseerimise strateegiat.
Sellele reageerimiseks on EL peatanud 27 Kremli toetatud desinformatsioonikanali ringhäälingutegevuse ja -litsentsid, nimelt järgmiste omad:
- EADaily / Eurasia Daily
- Fondsk
- Izvestija
- Katehon
- Krasnaja Zvezda / Tvzvezda
- Lenta
- New Eastern Outlook
- NewsFront
- NTV / NTV Mir
- Oriental Review
- Pervõi Kanal
- REN TV
- RIA Novosti
- RuBaltic
- Russia Today ja selle tütarettevõtjad
- Rossija RTR / RTR Planeta
- Rossija 24 / Russia 24
- Rossija 1
- Rossiiskaja Gazeta
- SouthFront
- Telekanal SPAS
- Sputnik ja selle tütarettevõtjad
- Strategic Culture Foundation
- Telekanal Tsargrad
- TV Centre International
- Voice of Europe
Venemaa kasutab kõiki neid meediakanaleid propaganda tahtlikuks levitamiseks ja desinformatsioonikampaaniateks, sealhulgas seoses oma Ukraina-vastase sõjalise agressiooniga.
Keeld hõlmab kõiki ülekande- ja levivahendeid, mida kasutatakse ELi liikmesriikides või mis on suunatud ELi liikmesriikidesse, sealhulgas kaabellevi, satelliitside, IP-televisioon, platvormid, veebisaidid ja rakendused.
Kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga ei takista asjaomased meetmed neil meediakanalitel ja nende töötajatel tegeleda ELis muu tegevusega, mis ei hõlma ringhäälingut, nt teadusuuringud ja intervjuud.
EL on kehtestanud sanktsioonid ka meediaorganisatsioonide ja isikute suhtes, kes vastutavad propaganda levitamise ja desinformatsiooni eest.
Mida teeb EL, et takistada sanktsioonidest kõrvalehoidmist?
ELi sanktsioonide ulatusega silmitsi seistes on Venemaa sihtmärgid kasutanud nendest kõrvalehoidmiseks mitmesuguseid meetodeid, näiteks keerukaid finantsskeeme, võltsides kaubeldavate kaupade olemust või päritolu või tuginedes kolmandate riikide jurisdiktsioonidele.
EL on võtnud kõrvalehoidmise takistamiseks mitmeid meetmeid, sealhulgas:
- kõrvalehoidmisega seotud isikute ja üksuste sanktsioneerimine
- keeld siseneda ELi sadamatesse ja piirangud mitmesuguste merendusteenuste osutamisele ELi sanktsioonide rikkumises kahtlustatavatele kolmandate riikide laevadele, sealhulgas naftahinna ülempiirist kõrvalehoidmine (Venemaa varilaevastik)
- kahesuguse kasutusega ja kõrgtehnoloogiliste kaupade ekspordipiirangud sadadele üksustele, sealhulgas paljudele väljaspool Venemaad asuvatele ja Venemaa sõda otseselt toetavatele üksustele
- transiidikeeld kahesuguse kasutusega kaupadele, tehnoloogiatele ja lahinguväljal kasutatavatele kaupadele, mida eksporditakse EList kolmandatesse riikidesse Venemaa territooriumi kaudu
- nõue, et ELi emaettevõtjad peavad tagama, et nende kolmandates riikides asuvad tütarettevõtjad ei osale üheski tegevuses, mille tagajärjeks on tulemus, mida sanktsioonidega püütakse vältida
- nõue, et ELi ettevõtjad peavad rakendama lahinguväljal kasutatavate kaupade kolmandatesse riikidesse müümisel hoolsuskohustuse mehhanisme
- tehingukeelu laiendamine väljaspool Venemaad asuvatele ELi-välistele ettevõtjatele, kes soodustavad naftaga seotud piirangutest kõrvalehoidmist
Et piirata Venemaa isikutele ja elanikele krüptovara rahakoti-, konto- või hoidmisteenuste osutamise keelust kõrvalehoidmist, kehtestas EL Venemaa kodanikele ja Venemaal elavatele füüsilistele isikutele keelu omada või kontrollida selliseid teenuseid osutavaid juriidilisi isikuid, üksuseid või asutusi või kuuluda nende juhtorgani koosseisu. EL on vastu võtnud ka krüptovarateenuse osutajate vastu suunatud sanktsioonid.
Lisaks nõutakse nüüd, et kui mis tahes ELis asutatud üksus, mis on Venemaa omandis või kontrolli all, soovib teha EList väljapoole üle 100 000 euro suuruseid rahaülekandeid, tuleb sellest teatada.
2022. aasta detsembris nimetas Euroopa Komisjon David O’Sullivani ELi sanktsioonide rakendamise erisaadikuks. Erisaadiku ülesanne on tagada pidev kõrgetasemeline teavitustegevus ja arutelud kolmandate riikidega, et takistada Venemaa-vastaste sanktsioonide vältimist või nendest kõrvalehoidmist ning tagada, et tundlikud Euroopa päritolu lahinguväljal kasutatavad kaubad ei jõuaks Venemaale.
Mis on Venemaad välistav klausel?
Venemaad välistav klausel on lepinguline nõue, mis sunnib ELi tundlike kaupade (nt kõrgtehnoloogia, lennukiosad, relvad ja kahesuguse kasutusega kaubad) eksportijaid keelama oma kolmandates riikides asuvatel ostjatel neid kaupu Venemaale või Venemaal kasutamiseks reeksportida.
Kõrvalehoidmist takistavate meetmete osana kehtestatud Venemaad välistava klausli kohaselt peavad müüjad lisama klauslid, millega nähakse ette karistused rikkumiste eest ja järelevalvemehhanismid, et takistada teatavate Venemaa sõjamasinat varustavate kaupade kaudset jõudmist Venemaale.
Kuidas võitleb EL Venemaa varilaevastiku vastu?
Venemaa varilaevastik on ulatuslik ebaseaduslik võrgustik vananevatest tankeritest, mis veavad Venemaa toornaftat või Venemaa toornaftast valmistatud tooteid, hoides kõrvale sanktsioonidest ja naftahinna ülempiirist. Nende tegevus võimaldab Venemaal jätkuvalt teenida oma sõjamajanduse jaoks olulist tulu.
Need laevad kasutavad kõrvalehoidmise taktikaid, nagu jälgimissüsteemide väljalülitamine, valelippude ja muude keerukate omandistruktuuride kasutamine, et varjata oma identiteeti, päritolu ja lasti. Lisaks naftahinna ülempiirist kõrvalehoidmisele võib Venemaa varilaevastik transportida ka muid kaupu, nagu sanktsioonidega hõlmatud sõjaline varustus või varastatud Ukraina teravili.
Kõigepealt võttis nõukogu 11. ja 12. sanktsioonipaketis vastu meetmed Putini varilaevastikuga seotud kõrvalehoidmise riskiga tegelemiseks.
2024. aasta juunis vastu võetud 14. sanktsioonipaketiga kehtestas EL Venemaa varilaevastikku kuuluvatele laevadele keelu siseneda ELi sadamatesse ja osutada neile meretranspordiga seotud teenuseid. 23. juuli 2026. aasta seisuga on EL kandnud sellesse nimekirja rohkem kui 670 laeva.
Lisaks on EL kehtestanud keelu teha tehinguid Venemaa sadamate, lüüside ja lennujaamadega, mida kasutatakse naftahinna ülempiirist ja muudest ELi sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks, ning kehtestanud sanktsioonid (vara külmutamine ja reisikeeld) Venemaa varilaevastiku käitamise eest vastutavate või käitamisega seotud üksuste ja isikute suhtes.
2022. aasta detsembris ametisse nimetatud ELi sanktsioonide rakendamise erisaadik loob sidemeid lipuriigiks olevate kolmandate riikidega ning kutsub neid tungivalt üles tagama sanktsioonide täitmist ja takistama loetellu kantud tankeritel sõita nende lipu all, et hoida kõrvale ELi sanktsioonidest.
Varilaevastik kujutab tõsist ohtu, sealhulgas keskkonnale ning meresõiduohutusele ja merendusjulgeolekule, rahvusvahelise merekaubanduse terviklikkusele, elutähtsale merealusele taristule ning rahvusvaheliste merendusnormide ja -standardite järgimisele. 2025. aasta detsembris võttis nõukogu vastu selleteemalise deklaratsiooni.
Kas ELi sanktsioonid mõjutavad ülemaailmset toidu ja põllumajandustoodetega kauplemist?
Ei, ELi sanktsioonid ei ole olnud kunagi sihitud ülemaailmse toidu- ja põllumajandustoodetega kauplemise vastu. Need ei ole suunatud põllumajandustoodete või toiduainete ekspordile Venemaa ja ülejäänud maailma vahel ega piira seda ning hõlmavad üksnes ELi ja Venemaa vahelist kahepoolset kaubandust.
Häirete eest ülemaailmse toiduga kindlustatuse valdkonnas vastutab ainuisikuliselt Venemaa. Enne Venemaa agressiooni toimus 90% Ukraina põllumajandustoodete rahvusvahelisest ekspordist Ukraina Musta mere sadamate kaudu. Kui Venemaa alustas sõda, kehtestas ta Ukraina ekspordile blokaadi.
Toiduga kindlustatus ja toidu taskukohasus on ELi ja selle liikmesriikide üks peamisi prioriteete. EL on järjekindlalt toetanud jõupingutusi ülemaailmse toiduga kindlustatuse suurendamiseks, näiteks ELi-Ukraina solidaarsuskoridoride ja ÜRO Musta mere teraviljaalgatuse kaudu.
2023. aasta juulis otsustas Venemaa ühepoolselt lõpetada 2022. aasta juulis loodud Musta mere teraviljaalgatuse rakendamise.
Kas EL koordineerib sanktsioone teiste partneritega?
Sanktsioonid on tõhusamad, kui nendes osaleb suur hulk rahvusvahelisi partnereid. EL on teinud viimastel aastatel sanktsioonide koordineerimiseks tihedat koostööd sarnaselt meelestatud partneritega.
EL teeb koostööd Maailmapanga Grupi, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja teiste rahvusvaheliste partneritega, et takistada Venemaal nendelt institutsioonidelt rahastamist saada.
Rakkerühm „Venemaa eliit, nende lähedased ja oligarhid (REPO)“ võimaldab ELil selle rahvusvahelise jõupingutuse koordineerimiseks teha koostööd G7 riikidega – Itaalia, Jaapani, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, USA ja Ühendkuningriigiga – ning Austraaliaga, et tagada sanktsioonide rakendamine.
Kuigi EL teeb tihedat koostööd paljude partneritega, otsustab iga nimetatud kolmas riik ühepoolselt, millised sanktsioonid ta kehtestab.
Kas ELi sanktsioonid on kooskõlas rahvusvahelise õigusega?
Jah. Kõik ELi sanktsioonid on täielikult kooskõlas rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega, austades samal ajal inimõigusi ja põhivabadusi.
Kui ELi liikmesriigid on saavutanud poliitilise kokkuleppe, valmistavad Euroopa välisteenistus ja/või Euroopa Komisjon vajalikud õigusaktid ette ja esitavad need nõukogule vastuvõtmiseks.
Nõukogu määrused ja otsused kui üldkohaldatavad õigusaktid on siduvad kõigile ELi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele või üksustele. See tähendab mis tahes isikut või üksust ELis, iga ELi kodanikku mis tahes asukohas ning kõiki ELi liikmesriigi õiguse alusel asutatud äriühinguid ja organisatsioone.
Lisateave
Venemaa sõda Ukraina vastu: ELi sanktsioonid
Inimõiguste rikkumised Venemaal ELi sanktsioonid
Venemaa hübriidtegevus: ELi sanktsioonid
- Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooniga seoses vastu võetud sanktsioonid (Euroopa Komisjon)
- ELi piiravad meetmed seoses Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõjaga (Euroopa Liidu Teataja)
- Valgevene vastu suunatud ELi sanktsioonid
- Iraani vastu suunatud ELi sanktsioonid
- ELi sanktsioonid Põhja-Korea vastu
- Miks EL võtab vastu sanktsioone?
- ELi solidaarsus Ukrainaga
Viimati läbi vaadatud: 23. juuli 2026