Toiduga kindlustatus ja toidu taskukohasus
Venemaa põhjendamatu sissetung Ukrainasse on süvendanud ülemaailmset toidukriisi. ELi liikmesriigid koordineerivad meetmeid, et tagada ülemaailmne toiduga kindlustatus ja pakkuda abi maailma kõige vaesematele.
Mida teeb EL toidukriisiga tegelemiseks?
EL ja selle liikmesriigid seisavad ühtselt Venemaa sõjalise agressiooni vastu Ukrainas ning on kindlalt pühendunud üleilmse toidukriisi lahendamisele.
Solidaarsuskoridorid ja Musta mere teraviljakokkulepe
ELi riikide peamine prioriteet üha suureneva toiduga kindlustamatuse probleemi lahendamisel on aidata Ukrainat põllumajanduslike toiduainete eksportimisel, mida Venemaa sissetung on tõsiselt kahjustanud.
Ukraina on oluline põhitoiduainete, näiteks nisu ja maisi tootja ja eksportija. Aastatel 2016–2021 läks ligikaudu 90% Ukraina nisuekspordist Aafrikasse ja Aasiasse, toetades toiduga kindlustatust mõnes maailma kõige ebasoodsamas olukorras olevas piirkonnas.
Kuna Venemaa blokeeris alates sõja algusest Ukraina sadamad, jäi Musta mere rannikul asuvatesse hoidlatesse seisma umbes 20 miljonit tonni teravilja.
2022. aasta mais esitas Euroopa Komisjon tegevuskava ELi-Ukraina solidaarsuskoridoride loomiseks. Eesmärk oli töötada välja alternatiivsed maismaamarsruudid, et aidata Ukrainal eksportida oma põllumajandustooteid järgmiselt:
- pakkudes kaubaronge, laevu ja veoautosid
- kasutades tõhusamalt transpordivõrkude ja ümberlaadimisterminalide olemasolevat läbilaskevõimet
- lihtsustades ja kiirendades tollitoiminguid ja muid kontrolle
- võimaldades kauba ladustamist ELi territooriumil
Alates tegevuse alustamisest 2022. aasta mais on solidaarsuskoridoride kaudu eksporditud üle 48 miljoni tonni põllumajandustooteid, muu hulgas teravilja ja õliseemneid.
2022. aasta juulis nõustus Venemaa peatama Ukraina Musta mere sadamate blokaadi pärast ÜRO ja Türgi vahendatud kokkulepet Ukrainaga. Seejärel loodi Musta mere teraviljaalgatus, et hõlbustada Ukraina teravilja ja muude toiduainete eksporti mereteid pidi.
2023. aasta juuli seisuga on tänu Musta mere teraviljaalgatusele Ukrainast välja veetud ligi 33 miljonit tonni põllumajandustooteid. 65% algatuse raames transporditud nisust jõudis arengumaadesse, muu hulgas ÜRO Maailma Toiduprogrammi (WFP) humanitaaroperatsioonide kaudu. Ukraina oli 2022. aastal WFP suurim nisutarnija, tarnides enam kui poole WFP ülemaailmsetest nisuhangetest.
Ülevaade Ukraina teraviljaekspordist (Infograafik)
Enne sõda eksporditi 90% Ukraina teraviljast Musta mere kaudu. Pärast Venemaa sissetungi transporditakse ainult pool teraviljast meritsi, kusjuures 55% eksporditakse solidaarsuskoridoride kaudu.
Joonis, kus on näha, et 55% Ukraina toidukaupadest on eksporditud solidaarsuskoridoride kaudu ja 45% Musta mere teraviljaalgatuse kaudu.
2022. aasta novembri lõpus käivitas Ukraina algatuse „Teravili Ukrainast“, mis aitab samuti kaasa ülemaailmsele toiduga kindlustatusele. Algatus võimaldab projektis osalevatel üksustel osta Ukraina tootjatelt põllumajandustooteid ja viia need riikidesse, kus elanikkond on näljahäda äärel.
2023. aasta juulis otsustas Venemaa Musta mere teraviljaalgatuse lõpetada. EL mõistis Venemaa otsuse ühemõtteliselt hukka.
Venemaa jätkab toidu relvana kasutamist. Lepingute lõpetamise tõttu on Venemaa ainuvastutav teraviljatarnete katkemise eest kogu maailmas ja globaalse toiduhindade inflatsiooni õhutamise eest. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Toit maailmale
Ukrainas aset leidev tragöödia mõjutab kogu maailma, sest Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sissetung süvendab ülemaailmset toidukriisi.
ELi liikmesriigid teevad koostööd, et aidata inimestel tulla toime toiduainete hinnatõusuga ja osutada abi maailma kõige vaesematele.
Koordineeritud reageerimine toidukriisile
ELi riikide koordineeritud töö ülemaailmse toidukriisiga tegelemisel keskendub 2022. aasta juunis kokku lepitud nõukogu järelduste kohaselt neljale tegevusvaldkonnale:
- solidaarsus
- kestlik tootmine
- kaubandus
- mitmepoolsus
Kuidas ELi riigid tegelevad ülemaailmse toidukriisiga (Infograafik)
Solidaarsus
ELi riigid annavad kogu maailmas hädaabi neile, kes seda kõige rohkem vajavad.
EL ja tema liikmesriigid on kõige suuremad arenguabi andjad kogu maailmas. EL teeb märkimisväärseid jõupingutusi, et viia oma toetus vastavusse kasvavate ja kiireloomuliste vajadustega. 2022. aasta juunis toetasid ELi liikmesriigid 2020.–2024. aastaks 8 miljardi euro eraldamist toiduga kindlustatuse tagamiseks.
2022. aastal suurenes ELi-poolne humanitaarabi rahastamine 32% võrreldes 2021. aastaga, ulatudes 770 miljoni euroni. Neid vahendeid kasutati selleks, et tagada kõige haavatavamate inimeste jaoks toidu kättesaadavus ning toetada kohalikku toidutootmist rahalise abi ja muude vahenditega. EL ja selle liikmesriigid on ka ÜRO Maailma Toiduprogrammi ühed peamised rahastajad.
Lisaks eraldati toidu- ja vastupanuvõime rahastamisvahendist 225 miljonit eurot lõunanaabruse partneritele Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.
ELi riigid annavad olulise panuse ka ülemaailmsesse toiduga kindlustatusse, eksportides suure osa oma põllumajandustoodangust arengumaadesse. Üle poole ELi nisuekspordist läheb Aafrikasse (Alžeeria, Maroko, Egiptus, Nigeeria) ja Aasiasse (Pakistan).
Kestlik tootmine
Ülemaailmsete toiduvajaduste rahuldamine ei tohiks toimuda keskkonna arvelt ja peaks järgima kestliku toidusüsteemi mudelit.
2022. aasta juunis leppisid ELi juhid kokku järgmises:
- aidata arenguriikidel oma tarneahelad vajaduse korral ümber suunata
- kiirendada tööd ELi algatustega, mille eesmärk on toetada Aafrikas kestliku toidutootmise suutlikkust
- toetada sisendite, eelkõige keskkonnasäästlike väetiste tootmisvõimsuse arendamist arenguriikides
Töö kestlike toidusüsteemide nimel kogu maailmas avaldab positiivset mõju riikide vastupanuvõimele selliste kriiside korral nagu praegune kriis.
Kaubandus
ELi riigid teevad koostööd oma rahvusvaheliste partneritega, et edendada põllumajandustoodete jaoks avatud ja prognoositavat kaubanduskeskkonda.
2022. aasta mais toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel kordasid ELi juhid oma lubadust hoida ülemaailmne toidukaupadega kauplemine vaba põhjendamatutest kaubandustõketest.
ELi Venemaa-vastased sanktsioonid ei mõjuta põllumajandus- ja toidusektorit. Sanktsioonid ei takista Venemaa põllumajandustoodete importi ja transporti.
Mitmepoolsus
Tõhus rahvusvaheline koordineerimine on keskse tähtsusega, et tagada terviklik ülemaailmne reageerimine ülemaailmsele kriisile.
Toidukriisile ülemaailmseks reageerimiseks teevad ELi riigid koostööd oma rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas selliste algatuste kaudu nagu G7 toiduga kindlustatuse ülemaailmne liit (GAFS) ning rahvusvaheline toiduga kindlustatuse ja põllumajanduse vastupanuvõime missioon (FARM).
Need algatused täiendavad üksteist ja keskenduvad kolmele tegevusvaldkonnale:
- lühiajalised solidaarsusmeetmed ülemaailmsete toidutarnete suurendamiseks ja haavatavate riikide jaoks toidule juurdepääsu tagamiseks
- kaubandusega seotud meetmed ülemaailmsete turgude tõhusa toimimise tagamiseks
- meetmed pikaajaliste vastutustundlike investeeringute edendamiseks, et luua kestlik ja vastupidav toidutootmine haavatavates riikides
EL koordineerib samuti oma reageerimist hoolikalt Aafrika Liiduga (AL), et tagada meetmete ja algatuste tõhus integreerimine ELi ja ALi laiemasse strateegilisse partnerlusse.
2022. aasta septembris kaasjuhatas Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ülemaailmset toiduga kindlustatust käsitlevat tippkohtumist ÜRO Peaassamblee nädala raames. Koos teiste juhtidega avaldasid nad lühikese deklaratsiooni, milles kohustuti tugevdama rahvusvahelist koostööd ja partnerlusalgatusi.
ELi põllumajanduslike toiduainete tootmise toetamine
ELi ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on viimase 60 aasta jooksul taganud eurooplastele põlvkondade jooksul ja eri kriiside ajal piisava toidu.
Tänu sellele ühisele poliitikale ei ole praegu ELi kodanikel toidupuuduse ohtu. ÜPPga toetatakse ELi põllumajandustootjaid tootmise järjepidevuse tagamisel.
2022. aasta märtsis andis EL 500 miljoni euro ulatuses toetust põllumajandustootjatele, keda energiakriisi põhjustatud suuremad sisendkulud kõige enam mõjutasid. Lisaks võiksid põllumajandustootjad saada kasu järgmisest:
- ettemaksed rahavoogudega seotud probleemide lahendamiseks
- ajutised erandid teatavatest ÜPP nõuetest, näiteks seoses tootmisest kõrvalejäetud maaga
- kriisiraamistik täiendava toetuse saamiseks
Toiduainete kõrgemate hindadega võitlemiseks on ELi liikmesriigid võtnud ka riiklikke meetmeid, sealhulgas:
- käibemaksumäärade vähendamine
- jaemüüjate julgustamine hindu all hoidma
- sihtotstarbeliste ELi vahendite kasutamine, et aidata enim puudust kannatavaid inimesi
2023. aasta kevadel andis Euroopa Komisjon mõjutatud liikmesriikidele rahalist toetust, et tulla toime Ukrainast pärit põllumajandustoodete impordiga seotud kohalike turuhäiretega. Toetust anti vastuseks mitme riigi esitatud taotlusele ja seda eraldati ühise põllumajanduspoliitika kriisireservist.
Ülevaade ühisest põllumajanduspoliitikast
Euroopa toitmine: 60 aastat ühist põllumajanduspoliitikat
ELi ühise põllumajanduspoliitika algusest 1962. aastal on möödunud kuus aastakümmet ja tänapäeval toetatakse sellega ELi põllumajanduslike toiduainete avatud ühtset turgu. Kuula, mida ütlevad ÜPP kohta Euroopa põllumajandustootjad ja toetusesaajad.
Mis põhjustab toidukriisi?
Toiduga kindlustamatus on maailmas alates 2016. aastast suurenenud. Maailma toorainehindade tõusu kontekstis on toiduturge tugevalt mõjutanud Venemaa sõda Ukraina vastu ja toidu kasutamine sõjarelvana.
Kasutades toitu oma Ukraina-vastases sõjas relvana, on Venemaa ainuvastutav ülemaailmse toiduga kindlustatuse kriisi eest, mille ta on põhjustanud. Euroopa Ülemkogu järeldused, 23. juuni 2022
Kuidas Venemaa sissetung Ukrainasse on veelgi süvendanud ülemaailmset toidukriisi (Infograafik)
Venemaa sõjaline agressioon on põhjustanud samaaegselt:
- toidunappuse
- toiduainete ja väetiste hindade kõigi aegade suurima tõusu
Põllumajanduslike toorainete hinnad maailmaturul on COVID-19 pandeemia häiriva mõju, väetise- ja energiahindade tõusu ning makromajanduslike tingimuste globaalse halvenemise tõttu alates 2020. aasta keskpaigast pidevalt tõusnud.
Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on turuolukorda halvendanud, suurendades toorainete hindu veelgi ja vähendades toiduainete kättesaadavust kogu maailmas.
Venemaa tegevus, mis on põhjustanud Ukraina toiduainete ekspordi ja tootmise järsu vähenemise ning kahjustanud turgusid, hõlmab järgmist:
- Ukraina Musta mere sadamate blokaad
- rünnakud Ukraina toiduainete töötlemise ja ekspordi taristu vastu
- Ukraina põllumaa pommitamine ja okupeerimine
- oma toiduainete ja väetiste ekspordi tahtlik vähendamine
2022. aasta märtsis teatas Venemaa ajutisest teravilja ja väetiste ekspordikeelust, mis tõi kaasa turu edasise destabiliseerumise. Venemaa on põllumajanduslike toiduainete tootmise tagamiseks keskse tähtsusega väetiste (näiteks lämmastikväetiste) oluline tootja ja eksportija.
EL ei ole kunagi takistanud toiduainete, väetiste ja muude põllumajandustoodete eksporti Venemaalt. Selliste toodete suhtes ELi sanktsioone ei kohaldata.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel saavutasid toiduainete hinnad haripunkti 2022. aasta märtsis, tõustes rohkem kui 60% võrreldes 2020. aasta sama kuuga. Hinnad on jätkuvalt volatiilsed.
Miks on Ukraina põllukultuurid ülemaailmse toiduga kindlustatuse seisukohast keskse tähtsusega?
Ukraina, keda peetakse Euroopa viljaaidaks, on maailma suurimaid põllumajanduslike toiduainete tootjaid ja eksportijaid. Ta on suuruselt viies nisu eksportija ja neljas maisi eksportija maailmas.
Koos teise peamise eksportija Venemaaga toodab Ukraina ligikaudu 30% maailma maisi- ja nisuvarudest ning üle poole kogu maailmas tarnitavast päevalilleõlist.
Ukraina põllumajandustoodangu peamised tarbijad on Aafrika ja Aasia. Aastatel 2016–2021 läks üle poole (58%) kogu nisuekspordist Aasiasse ja 34% Aafrikasse. Ukrainal on oluline roll toiduga kindlustatuse tagamisel mõnes maailma vaeseimas riigis.
Venemaa rünnakud Ukraina transporditaristu vastu ja de facto blokaad Ukraina Musta mere sadamatele, mille kaudu varem eksporditi 90% Ukraina põllumajandustoodetest, on toonud kaasa ekspordi järsu vähenemise.
Venemaa vägede põhjustatud kahju Ukraina põllukultuuridele, toiduladudele ja põllutöömasinatele on Ukraina tootmis- ja ekspordivõimet tugevalt mõjutanud.
Keda toiduga kindlustamatus ja kõrgemad hinnad kõige rohkem mõjutavad?
Toidupuudus on üha suurem probleem miljonite inimeste jaoks eelkõige Aafrikas ja Aasias ning eriti sellistes riikides, kus juba esineb näljahäda, nagu Somaalia, Jeemen ja Afganistan.
Toiduainete kõrged hinnad mõjutavad inimeste võimet osta toitu ja suurendavad survet madala sissetulekuga leibkondadele, sealhulgas ELis.
Kriisi mõju jätkub tõenäoliselt ka pikemas perspektiivis, eelkõige arengumaades.
Maailma Toiduprogrammi andmetel jõudis toiduvajadus 2022. aastal enneolematule tasemele. Rekordiliselt 349 miljonit inimest kannatas maailmas otsest nälga (Maailma Toiduprogrammi ülevaade 2022. aasta kohta).
Toidunappusest ja kõrgematest hindadest tingitud akuutse alatoitumuse määra suurenemise tõttu on eriti suures ohus arengumaades elavad lapsed.
ELis toidupuudust ei ole
ELi riike ei ähvarda toidupuudus.
EL on suurimaid põllumajanduslike toiduainete tootjaid – 2022. aastal oli ta maailma suurim kaupleja – ning kuigi Venemaa sõda Ukrainas ja kliimamuutused mõjutavad tootmist, on ELi toidusüsteem endiselt kindel ja usaldusväärne.
ELi riikide kodanikke mõjutavad siiski inflatsioon ja kõrgemad toiduhinnad. Taskukohasus on ELi juhtide jaoks peamine mureküsimus, seda eelkõige seoses madala sissetulekuga ja haavatavate rühmadega, keda see kõige enam mõjutab.
Eurostati toiduainehindade jälgimise vahendi andmetel olid toiduhinnad ELis 2023. aasta märtsis 19% kõrgemad kui 2022. aasta märtsis.