Venemaa sõda Ukraina vastu: ELi sanktsioonid
EL on kehtestanud ulatuslikud ja enneolematud sanktsioonid isikute ja üksuste vastu, kes on seotud Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse.
Venemaa-vastaste sanktsioonide eesmärk
EL on Venemaa suhtes alates 2014. aasta märtsist järk-järgult kehtestanud piiravaid meetmeid vastusena järgmisele:
- Krimmi ebaseaduslik annekteerimine (2014)
- täiemahuline sissetung Ukrainasse (2022)
- Ukraina Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite ebaseaduslik annekteerimine (2022)
Seni on vastu võetud 21 sanktsioonide paketti. Nende meetmetega suurendatakse survet Venemaale ja need on suunatud Venemaa sõjamajanduse vastu, toetamaks jõupingutusi Ukraina-vastase jõhkra agressioonisõja lõpetamiseks.
ELi sanktsioonid on hoolikalt suunatud ning ette nähtud proportsionaalsete ja ajutistena. See tähendab, et need vaadatakse korrapäraselt läbi ning EL saab neid kohandada või leevendada või nende kohaldamise lõpetada, kui saavutatakse ELi eesmärgid või tehakse sisulisi samme kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.
Lisaks on EL võtnud sanktsioone Valgevene, Iraani ja Põhja-Korea vastu, pidades silmas nende toetust Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale.
Sanktsioone on võetud ka vastusena inimõiguste rikkumistele Venemaal ning Venemaa põhjustatud hübriidohtudele ja -kampaaniatele ELi ja selle liikmesriikide vastu.
ELi sanktsioonid Venemaa vastu: küsimused ja vastused
Sanktsioonid isikute ja üksuste suhtes
ELi piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega kohaldatakse peaaegu 3000 isiku ja üksuse suhtes.
Nende isikute hulka, kelle suhtes sanktsioone kohaldatakse, kuuluvad:
Loetellu on lisatud ka isikud, kes vastutavad järgmiste tegude eest või on nendega seotud:
- nn referendumid 2022. aastal ja nn valimised 2023. aastal Ukraina territooriumil
- Butšas ja Mariupolis toime pandud jõhkrad massikuriteod
- tsiviilelanike ja elutähtsa tsiviiltaristu vastu suunatud raketirünnakud
- Ukraina laste väljasaatmine, sunniviisiline ümberasustamine ja ebaseaduslik lapsendamine
- Ukraina laste sõjaline ümberkasvatamine
- Süüria palgasõdurite värbamine, et saata nad võitlema Ukrainasse
- droonide tootmine ja tarnimine
- sanktsioonidest kõrvalehoidmine
- Venemaa varilaevastiku käitamine
- Ukraina kultuuripärandi rüüstamine
Loetellu on kantud ka Iraanist, Valgevenest ja Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist pärit isikuid.
Nende üksuste hulka, mille suhtes sanktsioone kohaldatakse, kuuluvad:
- parteid
- relvajõud ja paramilitaarsed rühmitused, sealhulgas Wagneri grupp
- pangad ja finantseerimisasutused
- propaganda ja desinformatsiooni eest vastutavad meediaorganisatsioonid
- kaitsesektori ettevõtted, mis tegelevad droonide tootmisega
- transpordi- ja energeetikasektori ettevõtted
- lennundus-, laevaehitus- ja masinaehitussektori ettevõtted
- IT-, telekommunikatsiooni- ja kindlustusvaldkonna ettevõtted
- sanktsioonidest kõrvalehoidmises osalevad ettevõtted
- Venemaa varilaevastikuga seotud ettevõtted
- maailma suurim teemantide kaevandamisega tegelev ettevõte PJSC Alrosa
- Ülevenemaaline Rahvarinne
- Ukraina laste ideoloogilise mõjutamise ja ümberõpetamise eest vastutavad organisatsioonid
Sanktsioone kohaldatakse ka kolmandate riikide ettevõtete suhtes, mis toetavad Venemaa sõda. Need meetmed kehtestati esimest korda 2014. aasta märtsis ja nende kehtivust pikendati viimati 15. septembrini 2026.
- Määrus, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (Euroopa Liidu Teataja)
- Otsus, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (Euroopa Liidu Teataja)
Piiravad meetmed hõlmavad järgmist:
Reisikeeld
Isikud, kelle suhtes keeldu kohaldatakse, ei saa siseneda ELi territooriumile ega seda läbida.
Vara külmutamine
Isikute ja üksuste, kelle suhtes keeldu kohaldatakse, kogu ELis asuv vara külmutatakse.
Rahaliste vahendite kättesaamatus
ELi isikud ja üksused ei tohi teha kättesaadavaks rahalisi vahendeid isikutele, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid.
Majandussanktsioonid
2014. aastal kehtestas EL vastusena Krimmi ebaseaduslikule annekteerimisele majandussanktsioonid, mis puudutavad Venemaaga konkreetsetes majandussektorites toimuvat kaubavahetust.
2015. aasta märtsis otsustasid ELi juhid siduda kehtivate sanktsioonide pikendamise Minski kokkulepete täieliku täitmisega, mille tähtajaks oli seatud 2015. aasta detsembri lõpp.
Kuna seda ei juhtunud, pikendas nõukogu majandussanktsioone 31. juulini 2016.
Alates 2016. aasta juulist on majandussanktsioone pikendatud järjestikku kuue kuu kaupa. Hetkel kehtivad need 31. juulini 2027.
Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal on EL kõnealuse sanktsioonirežiimi kohaseid meetmeid intensiivistanud.
Majandussanktsioonid on suunatud Venemaa finants-, kaubandus-, energeetika-, transpordi-, tehnoloogia- ja kaitsesektori ning Venemaale või Venemaa kodanikele pakutavate teenuste vastu.
Samuti on need suunatud Valgevene vastu tema Venemaaga seotuse tõttu ja Iraani vastu droonide tootmise ja tarnimise tõttu.
Finantssektor
Kaitse ja tehnoloogia
Energeetika
Kaubandus
Transport
Teenused
Siin on ülevaade Venemaa vastu suunatud majandussanktsioonidest.
Finantssektor
Finantssektori meetmete hulgas on Venemaa juurdepääsu piiramine ELi kapitali- ja finantsturgudele ning järgmised keelud:
- keeld teha tehinguid enam kui 100 Venemaa pangaga
- keeld kasutada finantssõnumite edastamise süsteemi (SPFS)
- keeld ELi ettevõtjatele osaleda Venemaa riiklikus maksekaardisüsteemis (Mir) või kiirmaksete süsteemis (SBP)
- keeld Venemaa kodanikele omada suuri hoiuseid ELi pankades
- keeld investeerida Venemaa otseinvesteeringute fondi kaasrahastatavatesse projektidesse
- keeld tarnida Venemaale eurodes nomineeritud pangatähti
- keeld teha tehingud teatavates krüptovääringutes ja mõningate krüptoplatvormidega
- keeld pakkuda Venemaa kodanikele krüptovarasid ja usaldusfondide alast nõustamist
Energeetika
Energiasektori meetmete hulgas on Venemaa nafta ja naftatoodete meretranspordiga seotud hinnalagi ning veeldatud maagaasi tankerite müügist teatamise kohustus. Samuti hõlmavad need järgmisi keelde:
- keeld importida Venemaalt toornaftat, naftatooteid ja kivisütt
- keeld importida Venemaa naftast valmistatud rafineeritud naftatooteid kolmandatest riikidest
- keeld teha tehinguid teatavate naftakauplejatega
- keeld importida Venemaa veeldatud maagaasi ja veeldatud naftagaasi
- keeld teha Nord Stream 1 ja 2-ga seotud tehinguid
- keeld pakkuda Venemaa kodanikele gaasihoiustamisvõimalust
- keeld teha uusi investeeringuid Venemaa veeldatud maagaasi projektidesse
- keeld eksportida Venemaale energiatööstusega seotud kaupu ja tehnoloogiat
- keeld teha uusi investeeringuid Venemaa energeetika- ja kaevandussektorisse
Transport
Transpordisektori meetmete hulgas on ELi õhuruumi sulgemine kõigile Venemaa õhusõidukitele ning ELi sadamate sulgemine kõigile Venemaa laevadele ja rohkem kui 670-le Venemaa varilaevastikku kuuluvale kolmanda riigi laevale. Samuti hõlmavad need järgmisi keelde:
- keeld eksportida Venemaale lennundus-, mere- ja kosmosesektoriga seotud kaupu ja tehnoloogiat
- keeld eksportida Venemaale igasuguseid õhusõidukeid, sealhulgas lennukiosi ja lennukikütust
- keeld Venemaa autoettevõtjatele vedada kaupu ELi
- keeld Venemaal registreeritud haagistele ja poolhaagistele vedada kaupu ELi
- keeld teha tehinguid Venemaa merelaevanduse registriga
- keeld osutada transpordiga seotud remondi-, hooldus- ja finantsteenuseid
Kaitse ja tehnoloogia
Kaitse- ja tehnoloogiasektori meetmete hulka kuuluvad ekspordipiirangud mitmete üksuste suhtes, mis otseselt toetavad Venemaa sõjatööstuskompleksi ning millest paljud asuvad kolmandates riikides. Samuti hõlmavad need keeldu eksportida Venemaale järgmist:
- kahesuguse kasutusega kaubad ja sõjaliseks otstarbeks mõeldud tehnoloogia
- droonimootorid ja droonide valmistamiseks kasutatavad komponendid
- relvad ja tsiviilotstarbelised tulirelvad ning nende osad
- laskemoon, sõjaväeveokid ja paramilitaarne varustus
- IT-, elektroonilised ja optilised komponendid
- kemikaalid, navigatsiooniseadmed, generaatorid ja termostaadid
- kaamerad, läätsed, mängudroonid, sülearvutid ja kõvakettad
- muud kaubad ja tehnoloogia, mis võivad tugevdada Venemaa kaitse- ja julgeolekusektorit
Kauplemine toorainete ja muude kaupadega
Kaubandussektori meetmete hulgas on Venemaale luksuskaupade eksportimise keeld, kaaliumkloriidi impordikvoodid ja keeld importida Venemaalt järgmisi tooteid:
- teras, raud, toormalm, alumiinium ja muud metallid
- vask- ja alumiiniumtraat, torud ja foolium
- tsement, bituumen ja asfalt
- puit, paber, kautšuk ja plast
- heelium ja muud kemikaalid
- mereannid, piiritusjoogid, sigaretid ja kosmeetikatooted
- teemandid ja kuld, sh juveeltooted
- muud kaubad, mis võivad suurendada Venemaa tootmisvõimet
Teenused
Teenustesektori meetmete hulgas on eelneva loa nõue ükskõik millise teenuse osutamiseks Venemaa valitsusele ning keeld osutada Venemaale või Venemaa kodanikele järgmisi teenuseid:
- arvepidamine, audiitor- ja raamatupidamisteenused, maksukonsultatsioonid
- ehitus-, arhitektuuri- ja inseneriteenused
- küberturvalisus, IT-alane nõustamine ja õigusabiteenused
- reklaamiteenused, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused
- muude sanktsioonidega hõlmatud kaupade ja tehnoloogiaga seotud tehniline abi, vahendamine või rahaline abi
- muude sanktsioonidega hõlmatud kaupade ja tehnoloogiaga seotud intellektuaalomandiõigused või ärisaladused
- ettevõtete juhtimise, tööstusdisaini ja -tootmise tarkvara ning pangandus- ja finantssektoris teatavateks eesmärkideks kasutatav tarkvara
- krüptovarateenused
- veeldatud maagaasi tankerite ja jäämurdjate hooldus ning veeldatud maagaasi terminali teenused
Need loetelud ei ole ammendavad. Sanktsioonide täielik loetelu on kättesaadav Euroopa Liidu Teataja veebisaidil:
- Määrus, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (Euroopa Liidu Teataja)
- Otsus, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (Euroopa Liidu Teataja)
Venemaale kuuluvad tõkestatud varad
Kolmanda Venemaa vastu suunatud sanktsioonipaketi vastuvõtmisega 28. veebruaril 2022 tõkestati ELis ligikaudu 210 miljardi euro väärtuses Venemaa Keskpanga varasid.
2024. aasta mais kohandas nõukogu õigusraamistikku, tagamaks, et Venemaa Keskpanga varade tõkestamisest ELis saadavaid erakorralisi tulusid saab kasutada Ukraina toetuseks.
25. oktoobril 2024 vastu võetud ELi normides on sätestatud, et 95% erakorralistest tuludest eraldatakse ELi eelarvesse ja suunatakse edasi Ukraina laenukoostöö mehhanismi kaudu, mis on ELi loodud vahend, aitamaks Ukrainal maksta tagasi ligikaudu 45 miljardi euro väärtuses ELi ja G7 laene. Ülejäänud 5% läheb Euroopa rahutagamisrahastusse.
Nõukogu 2025. aasta detsembris ajutiselt keelata Venemaa Keskpangale kuuluvate ELis tõkestatud varade ülekandmise Venemaale.
Meediaväljaandeid käsitlevad keelud
2022. aastast alates on EL peatanud mitme Kremli toetatud desinformatsioonikanali ringhäälingutegevuse ja -load.
Venemaa valitsus on neid kanaleid kasutanud vahendina, mille kaudu manipuleerida teabega ja levitada desinformatsiooni Ukraina-vastase sõjalise agressiooni kohta, sealhulgas propagandat, mille eesmärk on destabiliseerida Venemaa naaberriike ning ELi ja selle liikmesriike.
Praegu kehtib ringhäälingutegevuse keeld 27 meediakanali suhtes:
- EADaily / Eurasia Daily
- Fondsk
- Izvestija
- Katehon
- Krasnaja Zvezda / Tvzvezda
- Lenta
- New Eastern Outlook
- NewsFront
- NTV / NTV Mir
- Oriental Review
- Pervõi Kanal
- REN TV
- RIA Novosti
- RuBaltic
- Russia Today ja selle tütarettevõtjad
- Rossija RTR / RTR Planeta
- Rossija 24 / Russia 24
- Rossija 1
- Rossiiskaja Gazeta
- SouthFront
- Telekanal SPAS
- Sputnik ja selle tütarettevõtjad
- Strategic Culture Foundation
- Telekanal Tsargrad
- TV Centre International
- Voice of Europe
Erakondade rahastamine ELis
Venemaa püüab jätkuvalt sekkuda ELi demokraatlikesse protsessidesse ja õõnestada liidu demokraatlikke aluseid, sealhulgas mõjukampaaniate ja desinformatsiooni levitamise kaudu.
Seetõttu otsustas EL, et erakondadel ja poliitilistel sihtasutustel, valitsusvälistel organisatsioonidel, mõttekodadel ja meediateenuse osutajatel ELis ei lubata enam vastu võtta Venemaa riigilt ja selle esindajatelt pärit rahalisi vahendeid.
Vastavalt ELi põhiõiguste hartale ei takista need meetmed meediateenuse osutajatel ja nende töötajatel tegeleda ELis muu tegevusega, nt teadusuuringud ja intervjuud.
Muud majanduslikud piirangud
Piirangud majandussuhetele konkreetsete piirkondadega
Nõukogu on võtnud sihipäraseid majandusmeetmeid seoses järgmiste sündmustega:
- Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslik annekteerimine Venemaa poolt
- valitsuse kontrolli alt väljas olevate Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite alade tunnustamine Venemaa poolt
Kõnealused meetmed hõlmavad piiranguid järgmise suhtes:
import
eksport
teenused
Piiravad meetmed vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele kehtestati 2014. aastal ning viimati pikendati neid 23. juunini 2027.
2022. aasta veebruaris võeti vastu piiravad meetmed, millega reageeriti Venemaa otsusele tunnustada valitsuse kontrolli alt väljas olevaid Ukraina Donetski ja Luhanski oblastite alasid iseseisvate üksustena ning sellest tulenevale otsusele saata nendesse piirkondadesse Vene väed.
Kõnealuseid meetmeid laiendati 2022. aasta oktoobris ka valitsuse kontrolli alt välja jäävatele Zaporižžja ja Hersoni oblastite aladele. Neid meetmeid pikendati viimati 24. veebruarini 2027.
- Määrus, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele (Euroopa Liidu Teataja)
- Otsus, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele (Euroopa Liidu Teataja)
- Määrus, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena teatavate valitsuse kontrolli alt väljas olevate Ukraina alade ebaseaduslikule tunnustamisele, okupeerimisele või annekteerimisele Venemaa poolt (Euroopa Liidu Teataja)
- Otsus, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena teatavate valitsuse kontrolli alt väljas olevate Ukraina alade ebaseaduslikule tunnustamisele, okupeerimisele või annekteerimisele Venemaa poolt (Euroopa Liidu Teataja)
Majanduskoostööga seotud meetmed
2014. aastal otsustas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), et Venemaa ei ole enam abisaajariik, ning lõpetas Venemaale suunatud investeeringute heakskiitmise.
Samal aastal peatas Euroopa Investeerimispank (EIP) uute finantseerimistehingute sõlmimise Venemaal. ELi ja Venemaa kahepoolsed ja piirkondlikud koostööprogrammid hinnati ümber ning peatati.
Lisaks leppis EL koos teiste Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetega kokku, et Venemaa toodetele ja teenustele ei võimaldata ELi turgudel enamsoodustusrežiimi.
Ukraina riigi vara omastamine
Nõukogu otsustas 2014. aasta märtsis külmutada Ukraina riigi vara omastamise eest vastutavate isikute vara. Neid meetmeid pikendati viimati 6. märtsini 2027.
EL on kehtestanud sanktsioonid ka meediaorganisatsioonidele ja isikutele, kes saastavad avalikku ruumi desinformatsiooniga.
Põllumajandustoodete ja väetiste tollimaksud
Nõukogu võttis 12. juunil 2025 vastu määruse, millega kehtestatakse tollimaksud Venemaalt ja Valgevenest pärit põllumajandustoodetele ja teatavatele lämmastikväetistele, mille suhtes ei olnud seni kohaldatud täiendavaid tollimakse.
Uute tollimaksudega seotud väetiste import Venemaalt moodustab üle 25% kogu ELi väetiseimpordist ning kokku ligikaudu 3,6 miljonit tonni.
Tollimaksud peaksid vähendama Venemaa eksporditulusid, piirates seeläbi Venemaa suutlikkust rahastada Ukraina-vastast agressioonisõda. Kõnealune määrus käsitleb üksnes importi ELi. See ei mõjuta Venemaa põllumajandustoodete ja väetiste eksporti kolmandatesse riikidesse.
Diplomaatilised meetmed
Kahepoolsete tippkohtumiste peatamine
2014. aastal jäeti ära ELi-Venemaa tippkohtumine ning ELi liikmesriigid otsustasid mitte korraldada Venemaaga korrapäraseid kahepoolseid tippkohtumisi. Samuti peatati Venemaaga peetavad kahepoolsed läbirääkimised viisaküsimustes.
G8 Sotši tippkohtumise asemel toimus 4.–5. juunil 2014 Brüsselis ilma Venemaata G7 kohtumine. Pärast seda on kohtumised jätkunud G7 koosseisus.
ELi liikmesriigid avaldasid samuti toetust sellele, et peatataks läbirääkimised Venemaa ühinemise üle Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA).
Alates 2025. aasta oktoobrist on Venemaa diplomaadid kohustatud asjaomast ELi liikmesriiki eelnevalt teavitama, kui nad reisivad Schengeni alal väljaspool neile akrediteeringu andnud riiki.
Viisalepingu peatamine
2022. aasta veebruaris otsustas EL, et Venemaa diplomaadid ning muud Venemaa ametnikud ja ettevõtjad ei saa enam kasutada viisalihtsustussätteid, mis võimaldavad eelispääsu ELi.
Nõukogu võttis 2022. aasta septembris vastu otsuse, millega peatatakse täielikult ELi ja Venemaa vaheline viisalihtsustusleping. Sellest tulenevalt kohaldatakse Venemaa kodanike suhtes viisaeeskirja üldnorme.
Detsembris 2022 võttis nõukogu vastu otsuse, mille kohaselt Ukrainas ja Gruusias välja antud Venemaa reisidokumente ei aktsepteerita.
See otsus oli vastus sellele, et Venemaa väljastas okupeeritud piirkondade elanikele Venemaa välispasse, samuti Venemaa ühepoolsele otsusele tunnustada Gruusia Abhaasia ja Lõuna-Osseetia territooriumide iseseisvust 2008. aastal.
Venemaa reisidokumente, mis on välja antud Ukrainas Venemaa okupeeritud piirkondades või Gruusia separatistlikel territooriumidel või seal alaliselt elavatele isikutele, ei aktsepteerita kehtivate reisidokumentidena viisa saamiseks või Schengeni ala piiride ületamiseks.
Venemaa võitlejate ELi sisenemise keeld
21. sanktsioonide paketiga loodi alus ulatusliku viisakeelu kehtestamiseks Venemaa relvajõudude ja muude rühmituste, kes osalevad Venemaa algatatud sõjas, võitlejatele ja endistele võitlejatele. Nõukogu otsustab, millal keeld jõustub.
Kõrvalehoidmist takistavad meetmed
ELi sanktsioonide ulatuse tõttu on nende sihtmärgiks olevad Venemaa isikud ja üksused kasutanud sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks mitmesuguseid meetodeid, näiteks keerukaid finantsskeeme, võltsides kaubeldavate kaupade olemust või päritolu või tuginedes kolmandate riikide jurisdiktsioonidele.
EL on võtnud kõrvalehoidmise takistamiseks mitmeid meetmeid, sealhulgas:
- kehtestanud sanktsioonid kõrvalehoidmisega seotud isikute ja üksuste, sealhulgas Venemaa varilaevastikus osalevate isikute ja üksuste suhtes
- kahesuguse kasutusega ja kõrgtehnoloogiliste kaupade ekspordipiirangud sadadele üksustele, sealhulgas paljudele väljaspool Venemaad asuvatele ja Venemaa sõda otseselt toetavatele üksustele
- laiendanud tehingukeeldu väljaspool Venemaad asuvatele ELi-ettevõtetele, mis hõlbustavad naftaga seotud piirangutest kõrvalehoidmist
EL on keelanud ELi sadamatesse juurdepääsu:
- laevadele, mis kuuluvad Venemaa varilaevastikku, transpordivad Venemaa toornaftat või Venemaa toornaftast valmistatud tooteid, ning hoiavad kõrvale nafta hinnalae järgimisest (praeguse seisuga rohkem kui 670 laeva)
- mis on seotud laevalt laevale ümberlaadimisega ja mida kahtlustatakse sanktsioonide rikkumises
- mille puhul kahtlustatakse laeva automaatse identifitseerimissüsteemi töö ebaseaduslikku häirimist või blokeerimist Venemaa nafta transportimisel
Lisaks on keelatud tehingute tegemine Venemaa sadamate, lüüside ja lennujaamadega, mida kasutatakse nafta hinnalae järgimisest kõrvalehoidmiseks.
EL on kehtestanud keelu EList kolmandatesse riikidesse läbi Venemaa territooriumi toimuva kahesuguse kasutusega kaupade, tehnoloogiate ja lahinguväljal kasutatavate kaupade transiidi suhtes ning eriti tundlike kaupade ja tehnoloogia reeksportimise suhtes Venemaale ja nende kasutamise suhtes Venemaal (Venemaad välistav klausel).
EL on nõudnud järgmist:
- ELi emaettevõtted peavad tagama, et nende kolmandas riigis asuvad tütarettevõtted ei osale üheski tegevuses, mille tulemust püütakse kehtestatud sanktsioonidega vältida
- ELi ettevõtted peavad rakendama lahinguväljal kasutatavate kaupade kolmandatesse riikidesse müümisel hoolsuskohustuse mehhanisme
- ELi ettevõtted, kes edastavad lahinguväljal kasutatavate kaupade tootmiseks vajalikku tööstuslikku oskusteavet kolmandatesse riikidesse, peavad lisama asjaomastesse lepingutesse sätted, millega tagatakse, et oskusteavet ei kasutata Venemaale tarnimiseks mõeldud kaupade puhul
Selleks, et piirata Venemaa isikutele või elanikele krüptovara rahakoti-, konto- või deponeerimisteenuste osutamise keelust kõrvalehoidmist, kehtestas EL Venemaa kodanikele ja Venemaal elavatele füüsilistele isikutele keelu omada või kontrollida selliseid teenuseid osutavaid juriidilisi isikuid, üksuseid või asutusi või tegutseda selliste asutuste juhtorgani liikmena. EL on vastu võtnud ka krüptovarateenuse osutajate vastu suunatud sanktsioonid.
Lisaks nõutakse, et kui mis tahes ELis asutatud üksus, mis on Venemaa omandis või kontrolli all, soovib teha EList väljapoole üle 100 000 euro suuruseid rahaülekandeid, tuleb sellest teatada.
Muud Venemaa vastu suunatud sanktsioonid
Lisaks sanktsioonidele, mis kehtestati vastuseks Venemaa sõjale Ukraina vastu, on EL kehtestanud sanktsioonid isikute ja üksuste suhtes, kes vastutavad inimõiguste raske rikkumise, kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise ning demokraatia ja õigusriigi õõnestamise eest Venemaal.
Sanktsioone on võetud ka vastuseks Venemaa poolt põhjustatud hübriidohtudele ja ELi-vastastele hübriidkampaaniatele.
Inimõiguste rikkumised Venemaal ELi sanktsioonid
Venemaa hübriidtegevus: ELi sanktsioonid
Vaata ka
Viimati läbi vaadatud: 23. juuli 2026