Nõukogu leppis kokku seisukohas uute digivaldkonna normide suhtes

25. novembril 2021 leppis nõukogu kokku üldises lähenemisviisis digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusakti kohta, mis on kaks keskset seadusandlikku ettepanekut turvalise ja avatud digikeskkonna loomiseks ELi kodanikele ja ettevõtjatele.

Digiteenuste õigusakt

Digiteenuste õigusakti ettepaneku eesmärk on kaitsta ELi kodanikke ebaseaduslike kaupade, sisu ja teenuste eest ning samuti kaitsta nende põhiõigusi internetis põhimõtte järgi, et see, mis on ebaseaduslik väljaspool internetti, peaks olema ebaseaduslik ka internetis.

Selles määratakse kindlaks sotsiaalmeedia ja internetipõhiste kauplemiskohtade selged kohustused ja vastutus ning sellega luuakse pärast vastuvõtmist ajakohane ja tulevikukindel juhtimisraamistik.

• Mis on ebaseaduslik väljaspool internetti, peaks olema ebaseaduslik ka internetis: nõukogu leppis kokku digiteenuste õigusakti suhtes võetavas seisukohas (pressiteade, 25. november 2021)

Digiturgude õigusakt

Digiturgude õigusakti ettepaneku eesmärk on luua suuri tehnoloogiaettevõtteid reguleerides ELi ettevõtjatele võrdsed konkurentsitingimused. Selle ettepaneku eesmärk on tagada konkurentsivõimeline ja õiglane digisektor, et edendada digisektoris innovatsiooni, kvaliteetseid digitooteid ja -teenuseid, õiglasi hindu ning kõrget kvaliteeti ja suurt valikut.

See puudutab peamiselt suuri digiplatvorme ehk nn väravahoidjaid, kelle käes on kontroll selliste põhiplatvormiteenuste üle nagu veebimüügikeskkonnad, rakendustepoed ja otsimootorid.

• Suurte tehnoloogiaettevõtete reguleerimine: nõukogu leppis kokku digivaldkonnas konkurentsi tõhustamises (pressiteade, 25. november 2021)

Edasised sammud

Õigusaktide suhtes kokku lepitud üldise lähenemisviisiga täiendatakse nõukogu poolt kokku lepitud läbirääkimisseisukohta ning antakse nõukogu eesistujariigile volitused jätkata Euroopa Parlamendiga 2022. aastaks kavandatud arutelusid.

Lisateave

• Euroopa digitulevik (taustteave)