Kodanikud saavad tänu avatud andmetele paremad digitaalsed teenused

Nõukogu kehtestas oma avatud andmete poliitika, pannes paika tingimused nõukogu dokumentide korduskasutamiseks.

See poliitika parandab teabe liikumist nõukogu ja avalikkuse vahel. See aitab tagada, et teavet saab korduskasutada nii ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel.

„Avatud andmed peaksid olema kodanike jaoks kindlaks teabeallikaks ja ettevõtjatele kasulikud. Läbipaistvus ja digiteerimine on võidukombinatsioon juurdepääsu suurendamiseks teabele siseturul.“

Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas

Uus otsus kehastab põhimõtet, et kõik kodanikud võivad korduvkasutada nõukogu dokumentides sisalduvat teavet tasuta ja vajaduseta teha eraldi taotlusi.

Nõukogu avatud andmete poliitikat kohaldatakse kooskõlas isikuandmete kaitse normidega ja ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormidega.

Selle arendamisele aitab kaasa ELi avatud andmete portaal, mis on mõeldud olema ühtne juurdepääsupunkt ELi institutsioonide ja asutuste andmetele.

See portaal sisaldab paljusid andmekogumeid ja linke ELi liikmesriikide avatud andmete portaalidele.

Nõukogu on osalenud selles algatuses alates 2015. aastast, kasutades järgmist kolme andmekogumit:

• nõukogu dokumentide avaliku registri metaandmed
• nõukogu dokumentidele üldsuse juurdepääsu saamise taotluste metaandmed
• nõukogus seadusandlike aktide üle toimunud hääletuste tulemused

Juurdepääsuõigust nõukogu dokumentidele reguleeritakse jätkuvalt määrusega 1049/2001.

Avaliku sektori teave on erasektori jaoks oluline teadmiste ja innovatsiooni allikas, mis toetab paremate digitaalteenuste loomist kodanikele ja ettevõtetele üle Euroopa.

Otsus võeti ilma aruteluta vastu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil.

• Otsus, mis käsitleb nõukogu avatud andmete poliitikat ja nõukogu dokumentide taaskasutamist
• ELi avatud andmete portaal: nõukogu dokumendid