Nõukogu (põllumajandus ja kalandus), 09.10.2017, 9. oktoober 2017

Peamised tulemused

Kalandus

Nõukogu saavutas poliitilise kokkuleppe seoses Läänemere 2018. aasta kalapüügivõimalustega.

Pärast terve päeva kestnud läbirääkimisi leppisid ministrid kokku selles, milline on maksimaalne kalakogus, mida ELi kaluritel on lubatud kümne majanduslikult kõige tähtsama kalavaru puhul järgmisel aastal Läänemerel püüda. Seda kogust nimetatakse lubatud kogupüügiks (TAC).

„Püügivõimaluste kindlaksmääramine on võimatuna näiv ülesanne. Me tegime seda täielikus kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide, Läänemere mitmeaastase kava ja teaduslike nõuannetega. Lõpliku kokkuleppe puhul on võetud arvesse nii majanduslikku jätkusuutlikkust kui ka keskkonnasäästlikkust.“

Nõukogu eesistujariigi Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler

Samuti vahetasid ministrid arvamusi seisukoha kohta, mille EL võtab ELi ja Norra kahepoolse kalanduskokkuleppe raames toimuvatel iga-aastastel konsultatsioonidel ning 14.–21. novembril 2017 Marokos toimuval Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) aastakoosolekul.

• Lubatud kogupüük (TAC) ja kalapüügivõimalused (taustteave)

Põllumajandus

Komisjon teavitas nõukogu viimastest arengutest kõige olulisematel põllumajandusturgudel. Ministrid olid üldiselt nõus komisjoni hinnanguga, et turud on taastumas, kuid kordasid ka vajadust jälgida tähelepanelikult tulevasi arenguid, muu hulgas seoses ELi suhkrukvootide lõppemise, raskete ilmastikutingimustega mitmes liikmesriigis ja sigade Aafrika katkuga. Arutelu käigus teavitati ministreid ka Mercosuriga sõlmitava vabakaubanduslepingu teemal.

Seejärel toimus nõukogus mõttevahetus selle üle, milline on põllumajanduse roll kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 rakendamisel ning selle tegevuskava mõjuELi põllumajandusele, eelkõige pidades silmas tulevast ühist põllumajanduspoliitikat.
Järgneval arutelul ministrid üldiselt nõustusid, et põllumajandusel on keskne tähtsus paljude kestliku arengu eesmärkide elluviimisel ning et selle poliitilisi vahendeid tuleb tulevikus veelgi täiustada nii nende eesmärkide saavutamiseks kui ka uutele väljakutsetele vastamiseks, mis on seotud toiduga kindlustatuse ja kliimamuutusega.

„Põllumajandusel on anda kriitilise tähtsusega panus kestliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisse, luues töökohti põllumajanduslikus toidutööstuses ja tagades loodusvarade kestliku majandamise.“

Eesti Vabariigi maaeluminister ja nõukogu eesistuja Tarmo Tamm.

Muud päevakorras olevad teemad

Ministreid teavitati ka mitmest muust küsimusest, sealhulgas fiproniili sisaldanud munade vahejuhtumi järelmeetmetest, vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel taimekaitsevahendite kasutamise ELi koordineerimisüksuse rahastamisest, USA algatatud subsiidiumi- ja dumpinguvastasest menetlusest seoses mustade lauaoliivide impordiga Hispaaniast, säästvatest, metsaraadamist mittepõhjustavatest tarneahelatest ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendamise seisust.