Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldused pärast COVID-19 teemal peetud videokonverentsi

Riigipead ja valitsusjuhid tervitasid algatust korraldada see videokonverents COVID-19 teemal.

Liikmesriigid väljendasid kaastunnet Itaaliale ja teistele tõsiselt mõjutatud liikmesriikidele.

10. märtsil 2020 toimunud videokonverentsil rõhutasime vajadust teha koostööd, teha kõik vajalik ja tegutseda kiiresti. Rõhutasime vajadust ühise Euroopa lähenemisviisi ja Euroopa Komisjoniga tehtava tiheda koostöö järele. Tervise- ja siseministrid peaksid igapäevaselt konsulteerima, et tagada nõuetekohane koordineerimine, ja seadma eesmärgiks ühised Euroopa suunised.

Videokonverentsil vahetati teavet, arutati tavasid ja määrati kindlaks 4 prioriteeti.

1) Viiruse leviku piiramine. Liikmesriigid leidsid üksmeelselt, et meie kodanike tervis on esimene prioriteet ning et meetmed peavad põhinema teadusel ja meditsiinilistel nõuannetel. Meetmed peavad olema proportsionaalsed, et neil ei oleks kogu meie ühiskonna jaoks ülemäära raskeid tagajärgi. Lisaks leppisid juhid kokku, et nad jagavad kogu asjakohast teavet selles küsimuses olemasolevate koordineerimismehhanismide<>[1]kaudu.

2) Meditsiinivarustuse tagamine. Lepiti kokku teha komisjonile ülesandeks analüüsida vajadusi ja esitada algatused puudujääkide vältimiseks. Komisjon teatas, et ta jätkab koostööd tööstusega ja korraldab ühiseid riigihankeid. Lisaks kavatseb komisjon elanikkonnakaitse raamistiku (rescEU) kaudu osta isikukaitsevahendeid. Tagada tuleb siseturu nõuetekohane toimimine ja põhjendamatute takistuste vältimine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata maskidele ja respiraatoritele.

3) Teadusuuringute, sh vaktsiini väljatöötamisele suunatud teadusuuringute edendamine. Liikmesriigid rõhutasid teadusuuringutega seotud jõupingutuste tugevdamise tähtsust. Komisjon on juba eraldanud 140 miljonit eurot ja valinud selleks välja 17 projekti.

4) Sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemine. Liit ja selle liikmesriigid on valmis kasutama kõiki vajalikke vahendeid. Eelkõige käsitleme igasugust mõju likviidsusele, VKEde ja konkreetsete mõjutatud sektorite ning nende töötajate toetamisele. Vaja on ELi eeskirjade paindlikku kohaldamist, eelkõige seoses riigiabi ning stabiilsuse ja kasvu paktiga.

Komisjon jälgib tähelepanelikult liidu majanduse arengut ja teeb kõik vajalikud algatused. Liikmesriigid ja institutsioonid jälgivad olukorda pidevalt ja tähelepanekult.

Liikmesriigid ja institutsioonid võtavad viivitamata järelmeetmeid kõigil tasanditel. Euroopa Ülemkogu tuleb selle küsimuse juurde tagasi 26.–27. märtsi tippkohtumisel, et võtta vastu vajalikud edasised otsused.

<>[1] Eesistujariigi Horvaatia käivitatud integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR). Liikmesriike toetab ja neile annab suuniseid Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC).