Suuline ajalugu
Intervjuudes keskendutakse nende ametialastele tipphetkedele ning nõukogu ja selle sekretariaadi toimimisele ja tavadele. Selle projektiga käib nõukogu arhiiviteenistus ühte sammu teiste ELi institutsioonide arhiiviteenistustega suulise ajaloo programmi loomisel.
Annalisa Giannella
Annalisa Giannella alustas tööd nõukogus 1972. aastal ja pühendas kogu oma tööelu ELi institutsioonidele. Ta oli üks esimesi ametnikke, kes ühines ühise välis- ja julgeolekupoliitika teenistusega juba selle loomisel 1994. aastal. 1999. aastal sai temast julgeoleku- ja kaitsepoliitika direktor. 2003. aastal nimetati ta kõrge esindaja Javier Solana kabineti massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise ELi esindajaks. Ta oli Euroopa konvendi asepeasekretär.
Intervjuus kirjeldab Annalisa Giannella ELi nõukogu ja nõukogu peasekretariaadi arengut. Rääkides oma kogemustest ELi esimese laienemise, Maastrichti lepingu, ühise välis- ja julgeolekupoliitika arengu ning Euroopa konvendi valdkonnas laseb ta meil heita pilgu nõukogu sisetoimingutesse ja nimetab selle kujundamises osalenud võtmeisikuid.
Pierre de Boissieu
Pierre de Boissieu, Prantsusmaa ja Euroopa diplomaatia sümboolne tegelane, pühendas oma karjääri Euroopa Liidu põhifunktsioonide täitmisele.
Intervjuu annab ainulaadse ülevaate tema teenistusaastatest, tema rollist nõukogu peasekretärina, kus ta juhtis olulisi poliitikavaldkondi, aga ka tema kogemustest COREPERis. Pierre de Boissieu räägib meile oma loo, viies meid kõrgetasemeliste kohtumiste, läbirääkimiste ja diplomaatia kulisside taha. Ta tutvustab meile ka oma isiklikku nägemust Euroopa Liidust ja jagab oma mõtteid selle varasema ja tulevase arengu kohta.
Lisaks nõukogus töötatud aastatele räägib Pierre de Boissieu oma otsustavast osalusest Euroopa Liidu jaoks ajaloolise tähtsusega Maastrichti lepingu üle peetud läbirääkimistel, mil temast sai sambapõhise struktuuri looja, mis aitas kujundada Euroopa Liidu institutsioonilist korraldust.
Mõttevahetus aitab meil paremini mõista väljakutseid ja raskusi, millega ta pidi vastamisi seisma ning tema tagasihoidlikku, kuid otsustavat mõju Euroopa ülesehitusele.
Liliane Simon
Liliane Simoni karjäär peegeldab Euroopa integratsiooni kujundamiseks kulunud aastakümneid. Alates oma karjääri algusest Euroopa Söe- ja Terasesühenduses (ESTÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduses (Euratom) kuni pikaajalise töötamiseni Euroopa Liidu Nõukogus on ta olnud institutsiooniliste muutuste keskmes.
Töötades kolme peasekretäri sekretäri ja seejärel pressiesindajana, oli ta otseseks tunnistajaks kriisidele, laienemistele ja läbirääkimistele, mis on kujundanud Euroopa.
Tema lugu annab haruldase ülevaate igapäevasest tööst ja inimmõõtmest Euroopa otsuste tegemisel.
Jim Cloos
Jim Cloos alustas ELi nõukogu peasekretariaadis tööd 2001. aastal, asudes Atlandi-üleste suhete eest vastutava direktori ametikohale. Seejärel sai temast 2006. aastal üldpoliitiliste küsimuste eest vastutav direktor ning 2010. aastal üldise ja institutsioonilise poliitika peadirektoraadi peadirektor.
Olulise taustajõuna koordineeris ja toetas Jim Cloos 15 aasta jooksul Euroopa Ülemkogu kohtumisi, olles üks väheseid ametnikke, kes on viibinud nende kohtumiste ajal istungiruumis kohapeal.
Charles Elsen
Charles Elsenist sai Euroopa Liidu Nõukogu justiits- ja siseküsimuste peadirektoraadi esimene peadirektor 7. veebruaril 1994.
Ta töötas sellel ametikohal kuni 2004. aastani ja jätkas mõnede ülesannete täitmist 2005. aasta esimesel poolel, Luksemburgi eesistumise ajal.
Viimati läbi vaadatud: 28. mai 2026