"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.

Lisateabe saamiseks ja seadete muutmiseks külastage meie küpsistega seotud põhimõtete lehekülge.

български español čeština dansk Deutsch eesti Ελληνικά English français Gaeilge hrvatski italiano latviešu lietuvių magyar Malti Nederlands polski português română slovenčina slovenščina suomi svenska Skip to content

Kuidas toimub panga kriisilahendus?

Panga kriisilahendust selgitav infograafik

Ettevalmistus/ennetus:

  1. Pangad koostavad finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavad
  2. Ühtse järelevalvemehhanismi ja liikmesriikide asutuste tehtav järelevalve
  3. Pangad teevad sissemaksed ühtsesse kriisilahendusfondi
  4. Kapitalinõuete ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude (MREL) järgimine

Kui pank on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks, küsitakse järgmist:

  1. Kas kõik erasektori või järelevalvemeetmed on ammendunud?
  2. Kas on olemas avalik huvi pank päästa?
  • Eitava vastuse korral pank likvideeritakse.
  • Jaatava vastuse korral alustatakse panga kriisilahendust.

Kriisilahenduse vahendid hõlmavad järgmist:

  • kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine
  • ettevõtte võõrandamine
  • sildasutuse kasutamine
  • vara eraldamine

Ühtse kriisilahendusfondi (u 60 miljardit eurot aastaks 2024) kasutamine kriisilahenduse meetmete tõhusaks kohaldamiseks või erandlikel asjaoludel kahjumi katmiseks või panga rekapitaliseerimiseks.

Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) kaitsekorra kasutuselevõtmisega tehakse kättesaadavaks u 60 miljardit eurot hiljemalt aastaks 2024. Kui ühtses kriisilahendusfondis pole piisavalt vahendeid, laenab ESM kriisilahenduseks lisavahendeid.

Teemad