Skip to content
  • Nõukogu (põllumajandus ja kalandus)

Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 10.–11. detsember 2023

Peamised tulemused

Kalandus

Kalapüügivõimalused 2024. aastal

Kalandusministrid leppisid kokku kalapüügivõimaluste suhtes Atlandi ookeanil, Põhjamerel ning Vahemerel ja Mustal merel 2024. aastal.

Atlandi ookeani ja Põhjamere puhul käsitleb otsus ka kaheksa kalavaru 2025. aasta püügi piirnorme ja kahe kalavaru 2026. aasta püügi piirnorme. Neid nimetatakse mitmeaastaseks lubatud kogupüügiks (TAC).

Vastavalt kaubandus- ja koostöölepingule peavad EL ja Ühendkuningriik iga-aastaseid konsultatsioone, et leppida kokku ühiste kalavarude suhtes. Need konsultatsioonid viidi edukalt lõpule enne nõukogu detsembrikuu istungit ning kokkuleppe tulemus võeti vastu kirjaliku menetluse teel.

Põllumajanduse ja kalanduse nõukogus saavutatud poliitilise kokkuleppega integreeritakse Ühendkuningriigi andmed põhiotsusesse.

Hispaania põllumajandus-, kalandus- ja toiduminister Luis Planas Puchades
Pärast kaks päeva ja ühe pika öö kestnud pingelisi läbirääkimisi saavutasime me poliitilise kokkuleppe, mis aitab hoida kalavarusid kestlikul tasemel, kaitstes samal ajal ka Euroopa kalalaevastike elatusvahendeid.
Hispaania põllumajandus-, kalandus- ja toiduminister Luis Planas Puchades
Hispaania põllumajandus-, kalandus- ja toiduminister Luis Planas Puchades
Infograafik – püügi piirnormide ja püügikvootide kehtestamine
Püügi piirnormide ja püügikvootide kehtestamine (Infograafik)

Püügi piirnormide ja püügikvootide kehtestamine (Infograafik)

Põllumajandus

Uued genoomikameetodid

Nõukogu võttis teadmiseks Hispaania eesistumise ajal tehtud suured edusammud seoses määruse ettepanekuga, milles käsitletakse teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimi ning nendest toodetud toitu ja sööta.

Kavandatava määruse eesmärk on võimaldada ELi põllumajanduslikul toidutööstusel aidata kaasa Euroopa rohelises kokkuleppes, strateegias „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegias seatud innovatsiooni- ja kestlikkuseesmärkide saavutamisele, suurendades samal ajal kõnealuse sektori konkurentsivõimet. Lisaks tagavad kavandatud õigusnormid inimeste, loomade ja keskkonna tervise kõrgetasemelise kaitse.

ÜPP strateegiakavad – ülevaade

Kuna uue ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) esimese rakendamisaasta lõpp on lähenemas, tegid ministrid kokkuvõtte ÜPP strateegiakavadest.

ÜPP strateegiakavad on peamine vahend ÜPP eesmärkide saavutamiseks aastatel 2023–2027. Need kavad koostasid liikmesriigid ja kiitis heaks komisjon.

Kavadega toetatakse põllumajandust ja maapiirkondi kokku 307 miljardi euroga avaliku sektori kulutustena Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kaudu (sealhulgas riiklik kaasrahastamine).

Lisaks aitavad strateegiakavad täita ELi keskkonna- ja kliimakohustusi ning neil on oluline roll strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärkide saavutamisel.

Ministrid vahetasid arvamusi strateegiakavade üle ja arutasid nende rakendamisega seotud probleeme. Eelkõige rõhutasid nad vajadust stabiilsuse ja prognoositavuse järele põllumajandustootjate jaoks, toonitades lihtsustamise ja strateegiakavade muutmise protsessi hõlbustamise tähtsust.

Turuolukord

Komisjoni ja liikmesriikide esitatud teabele tuginedes peeti nõukogus poliitiline arutelu, milles keskenduti peamistele teguritele, mis mõjutavad põllumajanduse kasumlikkust ELis ja Euroopa põllumajandustootjate sissetulekuid.

Ministrid pidasid arutelu, võttes arvesse praeguseid geopoliitilisi arenguid, sealhulgas Venemaa jätkuvat agressioonisõda Ukraina vastu ja olukorda Lähis-Idas.

Selle tulemusena andis nõukogu poliitilisi suuniseid selle kohta, kuidas ÜPP abil õigeaegselt ja tõhusalt käsitleda praegu ELi põllumajandussektori ees seisvaidväljakutseid.

Taimekaitsevahendite säästev kasutamine

Eesistujariik esitas eduaruande, milles keskenduti nõukogus eespool nimetatud ettepanekuga seoses tehtud tööle.

22. juunil 2022 vastu võetud komisjoni ettepanek on osa meetmepaketist, mille eesmärk on vähendada ELi toidusüsteemide keskkonnajalajälge.

Peamised kavandatud meetmed on järgmised: ELi tasandi õiguslikult siduvad eesmärgid vähendada 2030. aastaks 50% võrra keemiliste pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamist, uued keskkonnasõbralikud kahjuritõrjemeetmed ning pestitsiidide keelustamine tundlikel aladel.

Hispaania eesistumise ajal on ettepanekuga tehtud tehnilist töödtöörühma tasandil.

Eesistujariik esitas nõukogule sellest tööst ülevaate, keskendudes mitmes aspektis tehtud edusammudele, sealhulgas mis puudutab tundlikke alasid, kohustuslikke ELi tasandi vähendamiseesmärke, riiklikke meetmeid ja riiklikke tegevuskavasid.

Paljundus- ja kultiveerimismaterjal

Eesistujariik esitas nõukogule eduaruanded tehtud töö kohta paljundus- ja kultiveerimismaterjali käsitlevate ettepanekutega, mille komisjon esitas 5. juulil 2023.

Mõned paljundus- ja kultiveerimismaterjali valdkonna kehtivad õigusaktid pärinevad 1960ndatest aastatest. Komisjoni ettepanekute eesmärk on neid õigusakte ajakohastada, et tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused kogu ELis ning toetada innovatsiooni, tehnoloogiaarendust ja konkurentsivõimet, aidates samal ajal lahendada ka kestlikkuse, elurikkuse ja kliimaga seotud probleeme. Need kaks ettepanekut on kooskõlas strateegiaga „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiaga.

Nõukogu tervitas Hispaania eesistumise ajal tehnilisel tasandil tehtud tööd.

Ministrid nõustusid eesmärgiga tagada Euroopa põllumajandustootjatele mitmekesisemad ja tugevamad taime- ja metsaliigid, mis on vastupidavad kahjuritele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele.

Lisaks tunnistas nõukogu, et kõnealused ettepanekud saavad anda positiivse panuse üleminekuks kestlikele toidusüsteemidele ja vastupidavamate metsade loomiseks.

Ministrid rõhutasid samuti vajadust vältida põhjendamatu haldus- ja finantskoormuse tekitamist ning avaldasid soovi, et uutes sätetes võetaks nõuetekohaselt arvesse riikide eripärasid.

Muud küsimused

Päevakorras olid ka mitmed muud küsimused. Ministritele esitasid teavet:

  • eesistujariik hommikusöögidirektiivide läbivaatamise seisu kohta
  • komisjon loomade heaolu paketi kohta
  • Slovakkia delegatsioon toidu ja põllumajanduse tuleviku kohta (liikmesriikidevaheline otsetoetuste ühtlustamine)
  • Rumeenia delegatsioon erandi kohta maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 7. ja 8. standardist 2024. aastal
  • Poola delegatsioon Euroopa põllumajanduse ettevalmistamise kohta Ukraina liitumiseks ELiga
  • Madalmaade ja Prantsusmaa delegatsioonid Põhjamere mereala algatuse kohta
  • Madalmaade delegatsioon sunniviisilise töö kohta Hiina kalalaevadel
  • Portugali delegatsioon Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi ning toetuse kohta (hüvitis erakorraliste sündmuste korral)
Illustratsioon, millel kujutatakse põllumajandustooteid vedavat veoautot
Õiglasem, keskkonnahoidlikum ja tulemuspõhisem ELi põllumajanduspoliitika (Infograafik)

Õiglasem, keskkonnahoidlikum ja tulemuspõhisem ELi põllumajanduspoliitika (Infograafik)

Kohtumisega seotud dokumendid

Koosolekujärgsed dokumendid

Pressiteated

Pressiteave

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Akrediteerimine ja pressiüritused

Ülevaatliku teabe akrediteerimise kohta leiab siit.

Väljaspool Euroopa Liitu toimuvatele rahvusvahelistele tippkohtumistele annavad meedia akrediteeringu vastuvõtva riigi valitsusasutused.

Hoia end kursis

Muud istungid: Nõukogu (põllumajandus ja kalandus)

Vaata muid kohtumisi

Viimati läbi vaadatud: 13. jaanuar 2025