"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 13. juuli 2026
Peamised tulemused
Loomakasvatusstrateegia ja valgurikaste kultuuride tegevuskava
Nõukogus toimus arvamuste vahetus Euroopa Komisjoni 7. juulil 2026 vastu võetud loomakasvatusstrateegia ja valgurikaste kultuuride tegevuskava üle osana põllumajandus- ja toidualases visioonis sätestatud prioriteetide järelmeetmetest. Mõlema algatuse eesmärk on tegeleda ühiste strateegiliste väljakutsetega, eelkõige loomakasvatus- ja valgusektori konkurentsivõime ja kestlikkusega ning pakkuda samas pikaajalisi perspektiive ja lahendusi.
Tänane mõttevahetus võimaldas ministritel jagada oma esialgseid seisukohti nimetatud kahe algatuse kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas need üksteist täiendavad, ning arutada, kuidas tööd jätkata.
Konkurentsivõimeline, kestlik ja vastupidav loomakasvatussektor on oluline, et tagada Euroopa toiduga kindlustatus ning tugevdada meie maakogukondi ja strateegilist autonoomiat. Loomakasvatusstrateegia ja valgurikaste kultuuride tegevuskava moodustavad koos selge tegevuskava, et luua Euroopa põllumajandusele vastupanuvõimelisem tulevik ja vähendada meie sõltuvust söödavalkude impordist. Nüüd on esmatähtis muuta ambitsioonid tegudeks, pakkudes praktilisi meetmeid, millega premeeritakse põllumajandustootjaid ja soodustatakse innovatsiooni.
Iirimaa põllumajandus-, toiduainete- ja merendusminister Martin Heydon
Ministrid rõhutasid, kui oluline on tugevdada ELi strateegilist autonoomiat ja toiduga kindlustatust. Samal ajal rõhutasid nad ka vajadust suurendada loomakasvatussektori konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja kestlikkust, jätkates samas loomade tervise ja heaolu parandamist.
Nõukogu kinnitas taas ka valgutarnete mitmekesistamise tähtsust, kusjuures mitu liikmesriiki juhtis tähelepanu võimalikule rollile, mis võiks sellega seoses olla Ukrainal.
Lõpetuseks rõhutasid ministrid, et nende kahe algatuse rakendamiseks on vaja piisavat rahalist toetust.
Eesistujariik Iirimaa lisas selle teema nõukogu päevakorda, et uurida viise, kuidas põllumajandus- ja toidutootmissektor saaks olla kaasavam, vastupidavam ja kestlikum, kõrvaldades naiste osalemise takistused, toetades põllumajanduses tegutsevate naiste järgmist põlvkonda ning luues tingimused, kus talendid, innovatsioon ja juhtimine saavad edukalt areneda, olenemata soost.
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames ametlikult põllumajandusettevõtjatena tunnustatud naised, kellel on õigus saada ÜPP toetust, moodustavad ligikaudu kolmandiku (31%) ELi põllumajandusettevõtjatest, mis vastab ligikaudu 2,9 miljonile kokku 9 miljonist põllumajandusettevõtjast.
Kuna ÜRO on nimetanud 2026. aasta rahvusvaheliseks põllumajanduses tegutsevate naiste aastaks, võimaldas arutelu ministritel uurida viise, kuidas edendada naiste osalemist, nähtavust ja ametlikku tunnustamist põllumajandus- ja toidutootmissektoris. Samal ajal uuris nõukogu viise, kuidas edendada naispõllumajandustootjate võrdset juurdepääsu ja võrdseid võimalusi.
Ministrid olid ühel meelel, et on vaja edendada naiste osalemist põllumajandus- ja toidutootmissektoris, tagades samal ajal nende piisava esindatuse juhtivatel ja otsuseid tegevatel ametikohtadel.
Sellega seoses rõhutati juurdepääsu põhiteenustele, sealhulgas lastehoiuasutustele, taristule ja kiirele lairibaühendusele, kui peamist tegurit maapiirkondade atraktiivsuse ja pikaajalise jätkusuutlikkuse suurendamisel. Lisaks rõhutati, kui oluline on edendada naispõllumajandustootjate võrdseid võimalusi osta, pärida ja asutada põllumajandusettevõtteid.
Eesistujariik Iirimaa tutvustas oma tööprogrammi ja peamisi prioriteete ELi põllumajandus- ja kalandussektoris 2026. aasta teiseks pooleks.
Juhindudes loosungist „Ní neart go cur le Chéile – Ühtsuses peitub jõud“, töötab põllumajanduse ja kalanduse nõukogu Iirimaa eesistumise ajal selle nimel, et toetada põllumajanduse ja kalandusega tegelevaid perekondi, kaitsta nende elatusvahendeid ja tugevdada nende konkurentsivõimet, ning toetada maa- ja rannikukogukondi ja leida õige tasakaal kestlikkuse kolme samba – majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase – vahel. Eesistujariik Iirimaa pöörab erilist tähelepanu toiduga kindlustatuse, konkurentsivõime, lihtsustamise, kestlikkuse ja põlvkondade vahetuse küsimustele.
Nõukogus toimus korduv arvamuste vahetus kaubandusega seotud põllumajandusküsimuste üle ning eesistujariik Iirimaa keskendus arutelus ELi poliitikale kaitstud geograafiliste tähiste edendamiseks ja kaitsmiseks kolmandates riikides. Ministrid tegid kokkuvõtte hiljutistest arengutest, rõhutades kaitstud geograafiliste tähiste tähtsust ELi põllumajandustoodete ekspordi konkurentsivõime jaoks ja nende lisaväärtust.
Arutelu käigus kutsusid ministrid üles kaitsma kaitstud geograafilise tähisega tooteid olemasolevate ja tulevaste kaubanduslepingute kaudu. Samuti kutsusid nad üles lisama kaubanduslepingutesse kaitseklausleid, rõhutades samal ajal, kui oluline on tagada strateegiline autonoomia, võrdsed tingimused ja vastastikkus.
Muud küsimused
Esitati ka mitmeid „Muude küsimuste“ päevakorrapunkte.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Lisaks võttis nõukogu aruteluta päevakorrapunktina vastu komisjoni ettepaneku, mille eesmärk on aidata Euroopa põllumajandustootjatel toime tulla hiljutisest Lähis-Ida kriisist tingitud väetisehindade järsu tõusuga. Euroopa Komisjon esitas ettepaneku 12. juunil 2026 osana laiemast meetmepaketist, mille eesmärk on reageerida mõjule, mida Lähis-Ida kriis põllumajanduslike sisendite turgudele avaldab. Sellega muudetakse ÜPP strateegiakavade määrust ja horisontaalset määrust, et anda liikmesriikidele lisavahendid väetisehindade tõusust mõjutatud põllumajandustootjate toetamiseks.
Kõnealuse määruse kiire vastuvõtmine kajastab ELi kindlat pühendumust toetada põllumajandustootjaid, kelle väetisekulud kasvavad Lähis-Idas valitseva olukorra tõttu.
