Konkurentsivõime nõukogu, 26.–27.9.2019, 26.–27. september 2019

Peamised tulemused

Siseturg ja tööstus, 26. september

Meie majandusliku baasi arendamine:

• kestliku majanduskasvu pikaajalise strateegia visioon
• konkurentsivõime kontroll

Nõukogus vahetati arvamusi peamiste poliitikate üle, millest peaks lähtuma ELi pikaajaline kestliku majanduskasvu strateegia. Nimetatud strateegia on osa Euroopa Ülemkogu poolt 2019. aasta juunis vastu võetud ELi uue strateegilise tegevuskava (2019–2024) rakendamisest.

Astusime täna veel ühe sammu meie pikaajalise strateegia viimistlemisel, et liit oleks konkurentsivõimelisem, kestlikum ja kaasavam. Teame hästi, milliseid probleeme meil tuleb lahendada, ent oleme jätkuvalt kindlad, et suudame täita Euroopa kodanike ootusi õiglasema ja kestlikuma majanduskasvu vallas. Soome tööhõiveminister Timo Harakka

Delegatsioonid kinnitasid, et kestlikku arengut tuleb käsitleda terviklikult. Nad tõid välja, mida peavad esmatähtsaks erinevate poliitiliste eesmärkide hulgas, mis on loetletud eesistujariigi aruandes nõukogule.

Eesistujariik annab nende arutelude tulemustest ülevaate Euroopa Ülemkogu 2019. aasta oktoobri kohtumisel.

Samas kontekstis ning komisjoni ja samuti konkurentsivõime ja majanduskasvu kõrgetasemelise töörühma esimehe ettekannetest lähtudes vahetasid ministrid arvamusi ELi konkurentsivõime välismõõtme üle. See on osa tavapärasest konkurentsivõime kontrollist.

• Vt nõukogu avalike mõttevahetuste salvestusi
• Eesistujariigi aruanne nõukogule kestliku majanduskasvu pikaajalise strateegia visiooni kohta
• Euroopa Ülemkogu järeldused – uus strateegiline tegevuskava 2019–2024, 20. juuni 2019

Muud päevakorrapunktid

Nõukogu teavitati ka järgnevast:

• eesistujariik: mida on siiani saavutatud tegelikus liikluses tekkivaid heitkoguseid käsitleva määruse osas. Kõnealuses määruses sätestatakse vastavustegurid, mida kasutatakse kergsõidukite tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste mõõtmisel. Määrus annab komisjonile ka õiguse kõnealused vastavustegurid igal aastal üle vaadata, et võtta arvesse tehnilist arengut heitkoguste mõõtmise kaasaskantavate süsteemide täpsuse osas;
• Saksamaa delegatsioon: VKEde saadikute võrgustiku üleskutse jõulise ja tulevikku suunatud ELi poliitika loomiseks väikeettevõtjate jaoks;
• Tšehhi delegatsioon: 29.–31. mail 2019 Brnos toimunud riigiabi ja VKEde määratluse teemalise konverentsi tulemused; ning
• komisjon: viimased arengud seoses 2017. aasta oktoobris alustatud Euroopa akuliidu projektiga. Selle liidu eesmärk on toetada ELis konkurentsivõimelise, kestliku ja uuendusliku akude väärtusahela väljaarendamist.

Lõunalauas vahetasid ministrid mitteametlikus õhkkonnas arvamusi ELi kestliku majanduskasvu rahastamisvõimaluste üle.

Teadusuuringud ja innovatsioon, 27. september

Meie majandusliku baasi arendamine: kestliku majanduskasvu pikaajalise strateegia visioon

Nõukogus jätkus arvamuste vahetus peamiste poliitikate üle, millest peaks lähtuma ELi pikaajaline kestliku majanduskasvu strateegia. Nimetatud strateegia on osa Euroopa Ülemkogu poolt 2019. aasta juunis vastu võetud ELi uue strateegilise tegevuskava (2019–2024) rakendamisest.

Teadlaste pakutavate uuenduslike lahenduste suurem kasutuselevõtt ning programmi „Euroopa Horisont“ ja teiste ELi programmide hästitoimivad sünergiad on otsustava tähtsusega elemendid konkurentsivõimelise ja kestliku ELi majanduse jaoks. Oleme kõik veendunud, et see on eesmärk, mille nimel tuleb tegutseda. Soome majandusminister Katri Kulmuni

Teadusministrid avaldasid üldiselt toetust innovatsioonipõhise kestliku majanduskasvu mudeliga seonduvale terviklikule lähenemisviisile ning samuti sellega seotud poliitilistele eesmärkidele, mis on välja toodud eesistujariigi aruandes nõukogule. Mitu delegatsiooni väljendasid lootust, et nimetatud elemente kajastatakse komisjoni tööprogrammis.

Aruteludes keskenduti peamiselt sellele, milliseid meetmeid on vaja suuremate investeeringute kaasamiseks teaduse ja innovatsiooni valdkonda kogu ELis. Samuti oli arutlusel, kuidas tagada, et ELi ettevõtted kasutaksid rohkem ära uurimistulemusi ning et nende tegevus toetaks murrangulist innovatsiooni.

Eesistujariik annab nimetatud arutelude tulemustest ülevaate Euroopa Ülemkogu 2019. aasta oktoobri kohtumisel.

• Vt nõukogu avalike mõttevahetuste salvestusi
• Eesistujariigi aruanne nõukogule kestliku majanduskasvu pikaajalise strateegia visiooni kohta
• Euroopa Ülemkogu järeldused – uus strateegiline tegevuskava 2019–2024, 20. juuni 2019

„Programm „Euroopa horisont“: koostoime teiste programmidega“

Ministrid vahetasid arvamusi programmi „Euroopa horisont“ ja teiste ELi programmide võimaliku koostoime üle.

Täpsemalt arutasid ministrid, kuidas saab ELi teisi programme, sealhulgas struktuurifonde, ning riikide endi ja erasektori vahendeid ning selliseid muid rahastamisallikaid nagu Euroopa Investeerimispank kõige paremini ära kasutada, et täiendada teadusuuringute ja innovatsiooni algatustele programmi „Euroopa horisont“ raames antavat toetust. Samuti vahetasid nad arvamusi selle kohta, kuidas liikmesriigid saavad ära kasutada riiklike või piirkondlikke teadusprogrammide ja programmi „Euroopa horisont” võimalikke koostoimeid.

Oldi üldisel arusaamisel, et eri ELi programmide koostoime on otsustava tähtsusega, et tagada nende maksimaalne positiivne mõju majandusele. Ent tegeliku koostoime jaoks ei pea programmid olema mitte üksnes seadusandlikes aktides nõuetekohaselt kavandatud, vaid neid tuleb ka nõuetekohaselt rakendada, olles konsulteerinud kõigi sidusrühmadega.

• Vt nõukogu avalike mõttevahetuste salvestusi
• Eesistujariigi märkus nõukogule programmi „Euroopa horisont“ paketi kohta: koostoime teiste programmidega

Lõunalauas arutasid ministrid mitteametlikus õhkkonnas teadusuuringute ja innovatsiooni rolli kliimaeesmärkide saavutamisel.