"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Nõukogu võttis vastu osalise üldise lähenemisviisi, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegilise innovatsioonikava lisa.
See ministrite tasandil saavutatud kokkulepe on oluline verstapost, mis annab samuti võimaluse alustada institutsioonidevahelist teabevahetust Euroopa Parlamendiga Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi paketi üle.
Horvaatia teadus- ja haridusminister Blaženka Divjak
Strateegilise innovatsioonikava lisas on esitatud EIT prioriteetsed valdkonnad ja strateegia aastateks 2021–2027. Kavas on kindlaks määratud EIT eesmärgid, peamised meetmed, toimimisviis, oodatavad tulemused ja vajalikud vahendid. Kavaga tagatakse samuti vajalik sidusus EIT ja tulevase ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027 vahel ning see peaks edendama koostoimet teiste ELi programmidega.
Strateegiline lähenemisviis: rahvusvaheline koostöö teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas
Ministrid vahetasid eesistujariigi märkusele tuginedes arvamusi ELi strateegia üle, mis käsitleb rahvusvahelist koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.
Seoses sellega tunnistasid ministrid rahvusvahelise koostöö tähtsust teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali maksimeerimisel ELis. Samal ajal rõhutasid mitmed ministrid, et koostöölepingud peavad vastama vastastikkuse, lisaväärtuse ja ELi väärtuste austamise tingimustele. Laialdaselt toetati diferentseeritud lähenemisviisi, millega tunnustatakse riike, kes soovivad teha koostööd vastastikust strateegilist huvi pakkuvates valdkondades.
Lisaks rõhutasid ministrid vajadust investeerida rohkem teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et meelitada ligi andekaid teadlasi kolmandatest riikidest, hoides samal ajal ELi teadlasi ELis.
Teadus ei tunne piire. Selleks, et saavutada jätkuvalt silmapaistvaid tulemusi, peab meie teadlastel olema juurdepääs rahvusvahelistele teadusrajatistele ning võimalus teha koostööd oma kolleegidega kolmandates riikides. EL on ka edaspidi valmis sõlmima vastastikku kasulikke koostöölepinguid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas meie peamiste partneritega maailmas.
Horvaatia teadus- ja haridusminister Blaženka Divjak
Euroopa roheline kokkulepe – üleminek kliimaneutraalsele ja ringmajandusel põhinevale ELi tööstusele
Ministrid vahetasid eesistujariigi märkuse alusel arvamusi selle üle, milline on kõige asjakohasem poliitika, et:
toetada tööstuse panust kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks 2050. aastal,
vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu ning
hõlbustada ja kiirendada digitaliseerimise abil üleminekut ringmajandusele.
Peame tagama, et üleminek kliimaneutraalsele ELi tööstusele toimuks õiglasel, kaasaval ja kestlikul moel. Meie tähtsaim ülesanne on muuta väljakutsed võimalusteks. Meie tänased arutelud tõestavad, et oleme kindlalt otsustanud säilitada oma tööstuse konkurentsivõime ja saavutada samas Euroopa rohelises kokkuleppes seatud eesmärgid.
Darko Horvat, Horvaatia majandus-, ettevõtlus- ja käsitööndusminister
Komisjon tegi ettepaneku Euroopa rohelise kokkuleppe kui ELi uue majanduskasvustrateegia kohta 2019. aasta detsembris. Selle eesmärk on muuta EL 2050. aastaks kestlikuks ja kliimaneutraalseks majanduseks. Kokkuleppes soovitatakse erinevaid vahendeid ja poliitilisi meetmeid, mille eesmärk on tagada õiglane ja kaasav üleminek, mis hoogustaks ELi majanduse konkurentsivõimet, parandaks inimeste tervist ja elukvaliteeti ning aitaks kaitsta keskkonda. Euroopa Ülemkogu kinnitas 2019. aasta detsembris eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL.
Järeldused parema õigusloome kohta „Konkurentsivõime ning kestliku ja kaasava majanduskasvu tagamine“
Nõukogu võttis oma parema õigusloome tegevuskava raames vastu mitmed järeldused. Nimetatud järeldustes käsitletakse mõjuhinnangute kvaliteeti ja rõhutatakse, et poliitikakujundajad peavad võtma arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, idufirmade ja mikroettevõtjate huve, ning et parandama peab meetodeid, millega kontrollitakse, kas ELi kehtivad õigusaktid täidavad oma eesmärke. Parem õigusloome täidab olulist rolli konkurentsivõimelise, kestliku ja kaasava ELi majanduse saavutamisel. See tagab tõendipõhise otsuste tegemise ning poliitika, mis täidab oma eesmärki.
Eesistujariigi märkuse alusel toimus nõukogus arvamuste vahetus, kus käsitleti komisjoni koostatud ühtse turu tulemusaruandes esitatud tulemusi.
Ministrid nõustusid üldiselt sellega, et ühtse turu integratsiooni alal on vaja terviklikku lähenemisviisi, kuid leidsid, et sealjuures tuleb keskenduda konkreetsetele valdkondadele, kus leidub kasutamata potentsiaali (nt teenused). Ühtse turu normide tõhusam rakendamine ja jõustamine ning täiendav standardimine, ühtlustamine ja vastastikune tunnustamine on endiselt peamised vahendid ühtsest turust saadava kasu maksimeerimiseks.
2019. aasta ühtse turu tulemusaruandes hinnatakse ELi ühtse turu majanduslikke tulemusi ning tõstetakse esile valdkondi, kus liikmesriigid peavad nende tulemuste optimeerimiseks ellu viima struktuurireforme. See hõlmab kaupu, teenuseid, energeetikat, digitaliseerimist, avalikke hankeid ning kapitaliturgude integratsiooni. Tulemusaruanne esitatakse koos komisjoni iga-aastase kestliku majanduskasvu strateegiaga (2020), milles tuuakse välja konkurentsivõimelisele kestlikkusele keskenduvad poliitilised prioriteedid ning tähistatakse 2020. aasta Euroopa poolaasta algust.
Komisjon tutvustas nõukogule oma esimest hinnangut seoses COVID-19 puhangu võimaliku mõjuga ELi tööstusele. Komisjon juhtis liikmesriikide tähelepanu sellele, kui tähtis on jagada igasugust kriitilise tähtsusega teavet ning koordineerida kõiki ELi tasandil võetud meetmeid.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
c) Uuringu „Ühtse turu tõkete mõju Tšehhi ettevõtjatele“ tulemused ning rahvusvahelise konverentsi „Ühtne turg VKEde lähtenurgast“ järeldused (Praha, 16. jaanuar 2020)
- Teave Tšehhi delegatsioonilt
Tšehhi delegatsioon juhtis nõukogu tähelepanu eespool nimetatud uuringu ja konverentsi tulemustele. Tšehhi tööstus- ja kaubandusministeeriumi teostatud uuringu peamine eesmärk oli analüüsida seda, kuidas Tšehhi ettevõtjad saavad hakkama teatavate kaubandustõketega ühtsel turul. Teisalt oli konverentsi siht teavitada ettevõtjaid ühtse turu pakutavatest ärivõimalustest.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Leedu delegatsioon andis nõukogule aru tulemustest, milleni jõuti uuringus tõkete kohta, millega Leedu ettevõtted seisavad silmitsi ühtsel turul oma tegevuse piiriülesel laiendamisel. Uuringu algatas 2019. aasta novembris Leedu valitsus ning see viidi lõpule 31. detsembril 2019. Märgiti, et kõrgetasemeline järelüritus korraldatakse 13. märtsil 2020 Vilniuses, et arutada kõnealuseid tulemusi ning kaaluda võimalikke lahendusi koos ettevõtjate esindajatega.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
See ministrite tasandil saavutatud kokkulepe on oluline verstapost, mis annab samuti võimaluse alustada institutsioonidevahelist teabevahetust Euroopa Parlamendiga Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi paketi üle.
Peame tagama, et üleminek kliimaneutraalsele ELi tööstusele toimuks õiglasel, kaasaval ja kestlikul moel. Meie tähtsaim ülesanne on muuta väljakutsed võimalusteks. Meie tänased arutelud tõestavad, et oleme kindlalt otsustanud säilitada oma tööstuse konkurentsivõime ja saavutada samas Euroopa rohelises kokkuleppes seatud eesmärgid.
