Majandus- ja rahandusministrite videokonverents, 10. juuli 2020

Peamised tulemused

COVID-19 majanduslik mõju ja taastamismeetmed

Ministrid vahetasid arvamusi COVID-19 kriisile reageerimiseks ELi tasandil võetud meetmete osas tehtud edusammude üle. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank (EKP) esitasid oma hinnangu praeguse olukorra kohta.

Praegu on COVID-19 kriisi majanduslikele tagajärgedele reageerimiseks otsustav aeg. Suurendame oma jõupingutusi, et tagada ettevõtetele, töötajatele ja liikmesriikidele juurdepääs rahalistele vahenditele, milles me käesoleva aasta kevadel kokku leppisime. Samal ajal käivad ka olulised läbirääkimised taastekava üle. Ministrid kinnitasid täna taas oma pühendumust kiiresti ja tõhusalt tegutseda majanduse jõulise taastumise saavutamiseks. Saksamaa rahandusminister ja asekantsler Olaf Scholz

Ministrid tegid kokkuvõtte kolme turvavõrgu rakendamisest:

• Euroopa stabiilsusmehhanismi pandeemia kriisitoetus liikmesriikidele: seda vahendit asuti rakendama 15. mail 2020 ja see põhineb olemasoleval ESMi ennetaval krediidiliinil, mida on kohandatud COVID-19 kriisi silmas pidades.
• eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA): komisjoni hallatav skeem, mis võimaldab anda liikmesriikidele soodsatel tingimustel kuni 100 miljardi euro ulatuses laene ning mis hakkab toimima pärast seda, kui kõik liikmesriigid on esitanud oma tagatised. See protsess peaks lõpule jõudma kuu lõpuks.
• Euroopa Investeerimispanga üleeuroopaline tagatisfond ettevõtete toetamiseks: 25 miljardi euro suurune tagatisfond, mis mobiliseerib investeeringuid kõigis ELi tööstusharudes, alustab tegevust niipea, kui liikmesriigid, kelle osa EIP kapitalis on vähemalt 60%, on esitanud oma tagatised. Fondi väljakujundamine loodetakse lõpule viia juuli lõpuks.

Ministrid tegid samuti kokkuvõtte käimasolevast tööst seoses COVID-19 kriisi järgse ELi majanduse taastamisega. Euroopa Ülemkogu otsust oodates jätkub töö taastekava käsitlevate õigusaktide tehniliste aspektidega.

• COVID-19: ELi reageerimine majanduslikele tagajärgedele (taustteave)

Kapitaliturgude liit

Kapitaliturgude liidu kõrgetasemelise foorumi esimees Thomas Wieser tutvustas foorumi lõpparuannet, mis avaldati 10. juunil. Kõnealuses aruandes esitatakse 17 soovitust, mille eesmärk on kõrvaldada suurimad tõkked ELi kapitaliturgudelt ja suurendada Euroopa kapitaliturgude konkurentsivõimet.

Ministrid vahetasid arvamusi kapitaliturgude liidu edendamise prioriteetide üle, eelkõige eesmärgiga tulla toime COVID-19 kriisi majanduslike tagajärgedega ja luua pärast Brexitit kapitaliturgude jaoks tugevad ELi-põhised alternatiivid. See arutelu annab panuse komisjoni uue kapitaliturgude liidu tegevuskava ettevalmistamisse, mis avaldatakse eeldatavasti aasta lõpuks.

Kapitaliturgude liidu tugevdamine on meie eesistumise üks peamisi prioriteete majanduse valdkonnas. Kapitaliturgudel on oluline roll COVIDi järgse majanduse elavdamises, et pakkuda meie ettevõtetele täiendavaid rahastamisallikaid ning hõlbustada rohe- ja digipööret. Meie eesmärk on leppida nõukogus aasta lõpuks kokku ühine lähenemisviis kõnealuse algatuse edasise tugevdamise prioriteetide suhtes. Saksamaa rahandusminister ja asekantsler Olaf Scholz

• Kapitaliturgude liidu kõrgetasemeline foorum (Euroopa Komisjon)

Lähenemisaruanded

Ministrid tegid kokkuvõtte Euroopa Komisjoni ja EKP poolt 10. juunil avaldatud lähenemisaruannetest. Aruannetes analüüsitakse, kas euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid vastavad ühisraha kasutuselevõtuks vajalikele tingimustele. Aruannetes käsitletakse seitset riiki: Bulgaaria, Horvaatia, Poola, Rootsi, Rumeenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari.

Aruanded põhinevad lähenemiskriteeriumidel, sealhulgas hindade stabiilsusel, riigi rahanduse usaldusväärsusel, vahetuskursi stabiilsusel ja pikaajaliste intressimäärade lähenemisel. Samuti hinnatakse siseriiklike õigusaktide vastavust majandus- ja rahaliidu eeskirjadele. Aruannetes järeldati, et ükski neist riikidest ei vasta veel kõigile euroalaga ühinemise ametlikele tingimustele.

• 2020. aasta lähenemisaruanne (Euroopa Komisjon)
• 2020. aasta lähenemisaruanne (Euroopa Keskpank)

Teave eesistujariigilt

Eesistujariik Saksamaa esitas oma prioriteedid majandus- ja rahandusküsimuste valdkonnas. Selles keskendutakse Euroopa laiaulatuslikule ja ambitsioonikale reageerimisele COVID-19 pandeemiale. Samuti kavatseb eesistujariik ajakohastada ELi maksupoliitikat, tugevdada pangandusliitu, edendada kapitaliturgude liitu, edendada finantsteenuste sektori turvalist ja uuenduslikku digiteerimist ning võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu. Ka kestlik rahandus on jätkuvalt üliolulise tähtsusega.

Eesistujariik teavitas ministreid ka eelseisva rahandust käsitleva G20 kohtumise ettevalmistustest ja edusammudest seoses päevakajaliste rahvusvaheliste küsimustega.