"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Majandus- ja rahandusministrite videokonverents, 19. mai 2020
Peamised tulemused
Majanduslik reageerimine COVID-19 pandeemiale
Ministrid arutasid edusamme, mida on tehtud COVID-19 kriisile reageerimiseks võetud ELi meetmete osas.
Ministrid pidasid tervitatavaks eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) määruse vastuvõtmist kirjaliku menetluse teel. TERA võimaldab anda liikmesriikidele soodsatel tingimustel kuni 100 miljardi euro ulatuses laene, et aidata rahastada riiklikke lühendatud tööaja kavasid ja sarnaseid meetmeid, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks, ning samuti toetada teatavaid tervisemeetmeteid, mida võetakse eelkõige töökohal kriisile reageerimiseks.
Töökohtade säilitamise ja meie kodanike sissetulekute kaitsmise abil saavad ELi liikmesriikide valitsused minimeerida tervishoiukriisi negatiivset sotsiaalset mõju ja võimendada nõudlust, et meie majandus taastuks võimalikult kiiresti.
Horvaatia asepeaminister ja rahandusminister Zdravko Marić
TERA on üks töökohtade ja töötajate, ettevõtete ja liikmesriikide jaoks ette nähtud kolmest turvavõrgust, mille väärtus on 540 miljardit eurot ning milles eurorühm leppis kokku 9. aprillil 2020. ELi juhid kinnitasid kokkuleppe 23. aprillil ja kutsusid üles rakendama paketti 1. juuniks 2020.
Liikmesriikidele mõeldud turvavõrku ehk Euroopa stabiilsusmehhanismi pandeemia kriisitoetust hakati rakendama 15. mail 2020, pärast seda, kui eurorühma 8. mai kohtumisel jõuti poliitilisele kokkuleppele vahendi põhijoontes ja standardtingimustes.
Ühtlasi tegid ministrid kokkuvõtte käimasolevatest aruteludest, mille eesmärk on käivitada ettevõtjatele mõeldud turvavõrk Euroopa Investeerimispanga üleeuroopalise tagatisfondi abil. Eesistujariik kutsus üles viimistlema õigusakti niipea kui võimalik.
Komisjon ja Euroopa Keskpank esitasid oma hinnangu majandus- ja finantsolukorra kohta.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus
Ministrid pidasid arutelu pärast seda, kui Euroopa Komisjon oli tutvustanud oma lähenemisviisi, et rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust ELis veelgi tugevdada.
Ministrid arutasid, kuidas olemasolevat rahapesuvastast raamistikku veelgi parandada, eelkõige:
kuidas kõige paremini saavutada ühtlustatud norme ning millised valdkonnad ja sektorid tuleks määrusega hõlmata
kuidas paremini kasutada andmeid, andmete analüüsi ja jagamist
uue rahapesu tõkestamisega tegeleva ELi asutuse loomise võimalust ja selle võimalikke pädevusi
komisjoni esitatud muudetud metoodikat suure riskiga kolmandate riikide kindlaksmääramiseks
Komisjon esitas 7. mail:
tegevuskava, mis käsitleb ELi terviklikku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitikat
muudetud metoodika selliste suure riskiga kolmandate riikide loetellu kandmiseks, kelle rahapesu tõkestamise korras esineb strateegilisi puudusi
Komisjoni tegevuskava on jätkuks nõukogu 2019. aasta detsembri järeldustele, milles on sätestatud strateegilised prioriteedid kõnealuse valdkonna reformiks.
Loetellu kandmise muudetud metoodika eesmärk on ELi finantssüsteemi rahapesuga seotud riskide eest paremini kaitsta. Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitlevas ELi raamistikus on sätestatud kohustus teha kindlaks kolmandate riikide jurisdiktsioonid, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esineb strateegilisi puudusi.
Ministrid pidasid tervitatavaks nõukogu järelduste vastuvõtmist 2020. aasta Euroopa poolaasta riigipõhiste aruannete ja 2019. aasta riigipõhiste soovituste rakendamise kohta.
Need järeldused on osa makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluste iga-aastasest hindamisprotsessist. Käesoleval aastal kajastavad need siiski majandusolukorra tõsise halvenemisega seotud erandlikku olukorda, mis tulenes COVID-19 pandeemiast. Järeldustes keskendutakse struktuursetele probleemidele ja nõrkadele kohtadele, mis on tänapäeva muutuvas ja ebakindlas majanduskeskkonnas endiselt asjakohased ning võivad osutuda majanduse elavdamise strateegia seisukohast oluliseks.
Majandus- ja rahandusministrite videokonverentsi raames pidasid EL, Lääne-Balkan ja Türgi oma iga-aastase majanduspoliitilise dialoogi. Selleaastases arutelus keskenduti COVID-19 pandeemia majanduslikule mõjule piirkonnas. Osalejad võtsid videokonverentsi lõpus vastu ühisavalduse.
Töökohtade säilitamise ja meie kodanike sissetulekute kaitsmise abil saavad ELi liikmesriikide valitsused minimeerida tervishoiukriisi negatiivset sotsiaalset mõju ja võimendada nõudlust, et meie majandus taastuks võimalikult kiiresti.
