Majandus- ja rahandusministrite videokonverents, 4. november 2020

Peamised tulemused

Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu

Ministrid arutasid nõukogu järeldusi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta, mille eesmärk on anda komisjonile suuniseid enne, kui komisjon esitab 2021. aastal seadusandlikud ettepanekud ühtsete eeskirjade, ELi tasandi järelevalve ning liikmesriikide rahapesu andmebüroode koostöö- ja toetusmehhanismi kohta.

Arutelu käigus väljendasid ministrid COREPERi ja ekspertide tasandil koostatud nõukogu järelduste eelnõule laialdast toetust.

Nõukogu kirjeldab järelduste eelnõus erinevaid valdkondi, mille puhul komisjon peaks kaaluma ELi eeskirjade ühtlustamist vahetult kohaldatava määruse abil. Samuti toetab nõukogu ELi tasandi järelevalveasutuse loomist, kellel on otsesed järelevalvevolitused valitud arvu suure riskiga kohustatud isikute üle, samuti volitused võtta järelevalve üle riiklikult järelevalveasutuselt selgelt määratletud ja erandlikes olukordades.

Nõukogu plaanib pärast videokonverentsi kiita järeldused heaks kirjaliku menetluse teel.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus on eesistujariigi Saksamaa jaoks tähtsamaid prioriteete küsimus. Hiljutised väidetavad rahapesujuhtumid, sealhulgas ELis, rõhutavad vajadust kiirelt tegutseda. Ühtlustatumad eeskirjad ja ELi tasandi järelevalve võimaldavad meil olla tõhusamad ja ELi rahapesuvastast raamistikku tugevdada. See on oluline märk sellest, et me kõik seisame üksmeelselt rangete rahapesuvastaste meetmete eest.

Saksamaa rahandusminister ja asekantsler Olaf Scholz

Following the video conference, the Council approved the conclusions by written procedure on 5 November 2020.

• Komisjoni tegevuskava
• Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu (taustteave)

Viivislaenud

Komisjon andis ministritele ajakohastatud teavet pangandussektori viivislaene käsitleva 2017. aasta tegevuskava rakendamise kohta ning tutvustas oma tulevase tegevuskava elemente, millega nähakse ette terviklik strateegia koos täiendavate poliitikameetmetega viivislaenude vähendamiseks ELis.

Viivislaenud on pangalaenud, mille tagasimaksmise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva või mille täielik tagasimaksmine ilma tagatise realiseerimiseta on ebatõenäoline. Vaatamata viimastel aastatel tehtud märkimisväärsetele edusammudele selliste laenude vähendamisel, on nende osakaal mõnes liikmesriigis endiselt suur. COVID-19 kriis toob eeldatavasti kaasa nende osakaalu suurenemise.

Ministrid nõustusid, et oluline on kiirendada 2017. aasta tegevuskava veel rakendamata meetmete rakendamist. Uut tegevuskava hakkavad nad arutama pärast seda, kui komisjon on seda tutvustanud.

Euroopa Eelarvenõukogu 2020. aasta aruanne

Euroopa Eelarvenõukogu esimees Niels Thygesen tutvustas eelarvenõukogu 2020. aasta aruannet.

Aruandes analüüsitakse eelarvepoliitika järelevalvet ja koordineerimist ELis ning selle eesmärk on anda teavet asjaomastele sidusrühmadele, peamiselt komisjonile, kuidas ELi eelarveraamistikku tugevdada ja parandada. Eelkõige esitatakse selles hinnang stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisele 2019. aastal ning ELi eelarveraamistiku võimalike paranduste tulevikku suunatud analüüs.

• Euroopa Eelarvenõukogu 2020. aasta aruanne

Teave eesistujariigilt

Eesistujariik esitas ekspertide tasandil koostatud kolmed nõukogu järeldused, mis käsitlevad Euroopa Kontrollikoja eriaruannet Euroopa poolaasta, 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia ja ELi statistika kohta. Nõukogu peab pärast videokonverentsi kiitma järeldused heaks kas nõukogu füüsilisel istungil või kirjaliku menetluse teel.

Eesistujariik andis koos komisjoniga samuti ministritele ülevaate sellest, mida arutati G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumisel ning IMFi/Maailmapanga aastakohtumistel oktoobris.

Päevakorrapunkti „Muud küsimused“ all teavitas eesistujariik ministreid edusammudest seoses finantsteenuseid käsitlevate seadusandlike ettepanekutega, eelkõige seoses nõukogus äsja kokku lepitud kapitaliturgude taastepaketi ja võrdlusaluste määruse läbirääkimisvolitustega, ning tööst kübervastupidavusvõimet ja krüptovahendeid käsitlevate seadusandlike ettepanekutega. Samuti rõhutas eesistujariik, kui oluline on jõuda kokkuleppele maksustamisalase halduskoostöö direktiivi (DAC 7) muutmise ettepaneku suhtes.