Skip to content
  • Nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused)

Majandus- ja rahandusministrite mitteametlik videokonverents, 19. jaanuar 2021

Põhitulemused

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend

Ministrid vahetasid arvamusi taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi rakendamise üle.

Eesistujariik tutvustas Euroopa Parlamendiga saavutatud kokkuleppe põhielemente ja järgmisi samme. Komisjon esitas horisontaalset teavet riiklike kavade ettevalmistamise kohta ja ministrid jagasid oma ettevalmistamisega seotud kogemusi.

Eeldatavasti hääletab Euroopa Parlament rahastu loomist käsitleva määruse üle veebruaris toimuval täiskogu istungil, enne kui nõukogu selle ametlikult vastu võtab. Rahastu peaks jõustuma veebruari teisel poolel, pärast mida saavad liikmesriigid hakata ametlikult esitama taaste- ja vastupidavuskavasid.

Portugali rahandusminister João Leão (foto: Portugali valitsus)
Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend on keskne element Euroopa reageerimisel COVID-19 pandeemiale. Seetõttu on töö selle kiireks ja sujuvaks rakendamiseks eesistujariik Portugali peamine prioriteet. Me teeme oma eesistumisaja jooksul kõik võimaliku, et toetada selliste riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamist ja heakskiitmist, mis on Euroopa majanduse elavdamise ning kaasava rohe- ja digipöörde jaoks võtmetähtsusega.
Portugali rahandusminister João Leão (foto: Portugali valitsus)
Portugali rahandusminister João Leão (foto: Portugali valitsus)
Taaste- ja vastupidavusrahastu
Taaste- ja vastupidavusrahastu (Infograafik)

Taaste- ja vastupidavusrahastu (Infograafik)

Viivislaenud

Euroopa Komisjon tutvustas oma teatist viivislaenude probleemi lahendamise kohta COVID-19 pandeemia tagajärgede kontekstis. Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse tegevuskava teemal.

Viivislaenud on pangalaenud, mille tagasimaksmise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva või mille täielik tagasimaksmine ilma tagatise müümiseta on ebatõenäoline. COVID-19 kriis toob eeldatavasti kaasa nende osakaalu suurenemise. Oma uues teatises, mis tugineb nõukogus 2017. aastal kokku lepitud tegevuskavale, teeb komisjon ettepaneku käsitleda seda küsimust mitme tegevuse ja meetme abil, millel on neli peamist eesmärki:

  • probleemsete varade järelturgude edasiarendamine
  • maksejõuetusraamistike ühtlustamine kogu ELis
  • riiklike varahaldusettevõtjate loomise ja koostöö toetamine
  • ettevaatusabinõude rakendamine

Mõttevahetuse käigus leppisid ministrid kokku vajaduses viia lõpule 2017. aasta tegevuskavas sisalduvate veel rakendamata meetmete rakendamine. Eesistujariik rõhutas, et tema eesmärk on liikuda kiiresti edasi viivislaenude järelturgusid ja tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälise täitmisele pööramist käsitlevate seadusandlike ettepanekutega, kui Euroopa Parlament on selleks valmis.

Jätkatakse tööd ühise seisukoha kujundamiseks muudes valdkondades.

Eesistujariigi programm

Eesistujariik Portugal tutvustas oma majandus- ja rahandusküsimuste prioriteete oma eesistumisajal, mis kestab 2021. aasta jaanuarist juunini.

Majandus- ja rahandusküsimuste valdkonnas järgitakse prioriteete kolmes peamises valdkonnas:

  • Majanduse taaskäivitamine Euroopas, kus eesistujariigi peamine prioriteet on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi rakendamine. Samuti on tal aktiivne roll Euroopa poolaasta kohandamisel majanduse taastamise ja viivislaenudega seotud algatustega edasiliikumisel.

  • Majandus- ja rahaliidu tugevdamine, kus eesistujariik jätkab arutelusid pangandusliidu algatuste üle, eelkõige Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomise ning kapitaliturgude liidu süvendamise üle. Lisaks kavatseb eesistujariik alustada arutelusid kapitalinõuete direktiivi ja määruse muudatuste ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate seadusandlike ettepanekute üle.
  • Tegelemine uute väljakutsetega, sealhulgas rohe- ja digipöördega, keskendudes digirahanduse paketiga edasiliikumisele, töö uuendatud kestliku rahastamise strateegiaga ja töö jätkamine digimajandusega seotud maksuprobleemidega. Samuti alustab eesistujariik arutelusid uute omavahendite kasutuselevõtmise üle ja tolliliidu tegevuskava järelmeetmete üle.

Muud küsimused

2021. aasta Euroopa poolaasta raames vahetasid ministrid arvamusi 2021. aasta häiremehhanismi aruannet käsitevate järelduste ja euroala majanduspoliitikat käsitleva soovituse eelnõu üle. Dokumendid tuleb pärast videokonverentsi heaks kiita kas nõukogu füüsilisel istungil või kirjaliku menetluse teel. Pärast euroala soovituse heakskiitmist edastatakse see märtsis Euroopa Ülemkogule kinnitamiseks.

Ministrid tegid kokkuvõtte tööst finantsteenuste valdkonna seadusandlike ettepanekutega. Eesistujariik rõhutas peatset tööd viivislaenude järelturge, Euroopa hoiuste tagamise skeemi, liikluskindlustuse direktiivi ja finantstehnoloogia paketti käsitlevate ettepanekutega.

Euroopa Investeerimispanga president Werner Hoyer tutvustas Euroopa Investeerimispanga viimase investeeringute uuringu peamisi tulemusi.

Kohtumisega seotud dokumendid

Ettevalmistavad dokumendid

Koosolekujärgsed dokumendid

Pressiteave

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Akrediteerimine ja pressiüritused

Ülevaatliku teabe akrediteerimise kohta leiab siit.

Väljaspool Euroopa Liitu toimuvatele rahvusvahelistele tippkohtumistele annavad meedia akrediteeringu vastuvõtva riigi valitsusasutused.

Hoia end kursis

Muud istungid: Nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused)

Vaata muid kohtumisi

Viimati läbi vaadatud: 9. jaanuar 2025