"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Eurorühm arutas euroala makromajanduslikke arenguid ja poliitilisi väljakutseid praeguses ülemaailmses kontekstis. Arutelusse andis panuse Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), kes esitas oma vahevisiidi tulemused. IMFi vahevisiit viidi läbi seoses euroalaga konsulteerimisega vastavalt artiklile IV.
Artikli IV kohane euroala ülevaatus on korrapärane protsess, mille käigus IMF hindab majanduse arengut, konsulteerib euroala poliitikakujundajatega ja annab sihipärast poliitilist nõu.
Eurorühmas toimuv arutelu andis võimaluse vahetada arvamusi praeguste arengute ja esilekerkivate probleemide üle. Selline arutelu ja IMFi globaalne vaatenurk on eriti väärtuslikud ajal, mil rahvusvahelised sündmused tekitavad ebakindlust ja poliitilisi väljakutseid.
Eelarveseisund euroalal ja eelarvepoliitika suunad 2023. aastaks
Võttes aluseks eurorühma märtsikuise avalduse 2023. aasta eelarvesuuniste kohta, arutasid ministrid eelarveseisundit euroalal ja eelarvepoliitika suundi 2023. aastaks.
Eurorühm võttis vastu avalduse eelarvepoliitika suundade kohta, pidades silmas liikmesriikide järgmise aasta eelarvete ettevalmistamist.
Meil õnnestus jõuda ühisele seisukohale 2023. aasta eelarvepoliitika suundade suhtes. Eelkõige ollakse üksmeelel, et üldise nõudluse toetamine ei ole põhjendatud ning keskenduda tuleks kõige haavatavamate inimeste kaitsmisele. Meie eesmärk on säilitada võla jätkusuutlikkus ja pikaajalised kasvuväljavaated ning vältida inflatsioonisurve suurenemist, mis raskendaks rahapoliitika ülekandumist. Kõrgete energiahindade mõju leevendamiseks on olemas palju kavasid, kuid see ei ole lahendus, kui me võitleme kõrgete energiahindade vastu suurte ühiste kuludega. Seepärast rõhutatakse meie avalduses, kui oluline on suunata toetus kõige haavatavamatele rühmadele ning investeerida kestlikesse lahendustesse taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas. Kõige olulisem on see, et avaldus annab tunnistust euroala rahandusministrite jätkuvast pühendumusest eelarvepoliitika tihedale koordineerimisele, et tagada ühtne lähenemisviis, mis võimaldab reageerida liikmesriikide erinevatele olukordadele ja ajapikku kohaneda toimuvate muutustega.
Eurorühma esimees Paschal Donohoe
Tuginedes EKP ja Euroopa Komisjoni panusele, arutasid ministrid digitaalse euro võimalikku mõju finantssüsteemile ja sularaha kasutamisele. Arutelu toimus vastavalt digitaalse euro töökavale, milles lepiti kokku eurorühma 12. juuli 2021. aasta kohtumisel.
Ministrid väljendasid oma seisukohti digitaalse euro võimaliku mõju kohta finantsstabiilsusele ning selle kohta, kuidas tagada digitaalse euro atraktiivsus maksevahendina.
Eurorühm oli ühel meelel, et digitaalse euro emiteerimine ei tohiks takistada EKP võimet täita oma volitusi ega kahjustada finantsstabiilsust. Samal ajal peame tagama, et digitaalne euro on atraktiivne maksevahend ja toetab innovatsiooni digitaalmajanduses. Arutelu selge tulemus oli, et digitaalne euro ainult täiendaks sularaha, mitte ei asendaks seda.
Eurorühma esimees Paschal Donohoe
Ministrid arutasid nõukogu määruse ettepanekut Horvaatia kuna ja euro vahelise ümberarvestuskursi kohta, et valmistada ette otsus, mille majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. juulil eeldatavasti vastu võtab.
Meil õnnestus jõuda ühisele seisukohale 2023. aasta eelarvepoliitika suundade suhtes. Eelkõige ollakse üksmeelel, et üldise nõudluse toetamine ei ole põhjendatud ning keskenduda tuleks kõige haavatavamate inimeste kaitsmisele. Meie eesmärk on säilitada võla jätkusuutlikkus ja pikaajalised kasvuväljavaated ning vältida inflatsioonisurve suurenemist, mis raskendaks rahapoliitika ülekandumist. Kõrgete energiahindade mõju leevendamiseks on olemas palju kavasid, kuid see ei ole lahendus, kui me võitleme kõrgete energiahindade vastu suurte ühiste kuludega. Seepärast rõhutatakse meie avalduses, kui oluline on suunata toetus kõige haavatavamatele rühmadele ning investeerida kestlikesse lahendustesse taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas. Kõige olulisem on see, et avaldus annab tunnistust euroala rahandusministrite jätkuvast pühendumusest eelarvepoliitika tihedale koordineerimisele, et tagada ühtne lähenemisviis, mis võimaldab reageerida liikmesriikide erinevatele olukordadele ja ajapikku kohaneda toimuvate muutustega.
