"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Uued tehnoloogilised lahendused panganduse ja maksete vallas muudavad finantsteenuste sektorit. Innovatsiooni soodustamisega loob EL konkurentsivõimelise finantssektori, kehtestades samal ajal normid, mis tagavad finantsstabiilsuse ja tarbijakaitse.
Mis on digirahandus?
Digirahandus tähendab digitehnoloogia, eelkõige digitaalse arvestusraamatu tehnoloogia ja varade tokeniseerimise rakendamist finantstegevuses.
Tarbijad ja ettevõtjad sõltuvad digitaalsetest finantsteenustest üha enam ning COVID-19 pandeemia lisas sellele protsessile hoogu. Digitaalsed uuendused, alates mobiilpangandusest, e-kaubandusest ja kontaktivabadest maksetest kuni varahalduse ja krüptorahani, on muutmas finantssektori ilmet.
Need muutused annavad ettevõtetele värskeid arengu- ja innovatsioonivõimalusi, millega kaasneb majanduskasv ja uued töökohad. Samas toovad nad kaasa riske, eelkõige seoses küberturvalisuse, ebaseadusliku tegevuse rahastamise, tarbijakaitse ja finantsstabiilsusega.
ELi eesmärk on kasutada ära digirahanduse eeliseid ning hoida selle riske kontrolli all. Liit soovib luua konkurentsivõimelise ja innovaatilise finantssektori, tagada tarbijakaitse ja luua tugevatele Euroopa turuosalistele tingimused olla selle sektori eestvedajate seas.
Digirahandus võib anda tõuke kapitali kaasamist, jaotamist, arveldamist ja järelevalvet võimaldavate struktuuride muutumisele. See võib vähendada kaugust säästjate ja novaatorite, väikeettevõtjate ja suurte kapitalikogumite ning riiklike turgude ja tõelise Euroopa turu vahel. See võib suurendada kapitalipaigutuse tõhusust ja vähendada finantssüsteemi kulusid, aidates seeläbi reaalmajandust paremini rahastada.
Eurorühma esimehe Pierrakakise 11. märtsi 2026. aasta kiri euroala tippkohtumise eesistujale António Costale
Mis on hajusraamatu tehnoloogia ja varade tokeniseerimine?
Üldise määratluse järgi on hajusraamat detsentraliseeritud ja ühiselt jagatav andmebaas, mille kaudu tehing valideeritakse. See tähendab, et arvutipõhiste sõlmpunktide võrgustik võib asendada finantsturu traditsioonilise struktuuri, mis toetub tehingute ja vara omandiõiguse registreerimiseks ühtsele registrile.
Hajusraamatu tehnoloogial põhinev finantsvarade nn tokeniseerimine, st varade emiteerimine, hoidmine ja ringlemine koodilõikudena, mis sisaldavad nende varade kõiki omadusi ja algoritme/reegleid nendega tehingute tegemiseks, on muutunud üha olulisemaks, esmalt krüptovarade ja nüüd üha enam ka selliste traditsiooniliste finantsvarade puhul nagu võlakirjad, investeerimisfondid, aktsiad või kaubad.
Digieuro
Digirahanduse arenedes teeb EL tööd selle nimel, et võtta kasutusele digieuro, mis on keskpangaraha digitaalne vorm ja mida Euroopa Keskpank emiteeriks jaekasutuseks nagu sularahagi.
Digieuro täiendaks pangatähti ja münte, mitte ei asendaks neid. See annaks inimestele ja ettevõtjatele maksmisel lisavaliku, kuid sularahas maksmise võimalus säiliks.
Digieuro võiks toetada ELi digirahandust tänu oma potentsiaalile täiendava, uuendusliku ja turvalise maksevahendina.
Samal ajal aitaks see kaasa Euroopa strateegilisele autonoomiale, vähendades sõltuvust Euroopa-välistest makselahendustest ja tugevdades ELi maksesüsteemi vastupanuvõimet.
Samal ajal teeb Euroopa Keskpank tööd digieuro kasutuselevõtuks hulgimüügi valdkonnas, et tagada näiteks pankadevaheliste või välisvaluutatehingute lõpuleviimine keskpangarahas. See tugevdab ELi finantsturge ja euro rahvusvahelist rolli.
Krüptovaraturgude määrusega koondatakse krüptovarad, krüptovarade emitendid ja krüptovarateenuse osutajad esmakordselt ühe ELi õigusraamistiku alla.
Raamistik hõlmab nn tagatiseta krüptovara (st valdava enamiku krüptovarade, nagu bitcoin, millel ei ole finantsvara reservi, et fikseerida nende turuväärtust) ja nn stabiilse krüptovara emitente, samuti kauplemiskohti ja rahakotte, kus krüptovara hoitakse.
Uute normide eesmärk on:
paremini kaitsta tarbijaid ja investoreid
paremini reguleerida krüptovaraga seotud riske
edendada innovatsiooni ja tugevdada ELi rolli digipoliitika standardite kehtestajana
Krüptovarateenuse osutajatel on selgetest ja ühtlustatud normidest kasu ning edaspidi vajavad nad kogu ELis tegutsemiseks ainult ühte tegevusluba. Teisest küljest peavad nad järgima rangeid nõudeid, et kaitsta tarbijate rahakotte, ning nad võetakse vastutusele investorite krüptovara kaotamise eest. Euroopa Pangandusjärelevalve hakkab pidama nõuetele mittevastavate krüptovarateenuse osutajate avalikku registrit.
Krüptovarateenuse osutajad peavad samuti esitama teabe oma keskkonna- ja kliimajalajälje kohta.
Krüptovaraturgude määrus jõustus 2023. aasta juunis ja seda on täielikult kohaldatud alates 2024. aasta detsembrist. Nõukogu võttis normid ametlikult vastu 2023. aasta mais.
Krüptovara on väärtuse või õiguse digitaalne esitus. Krüptovara on üks peamisi finantsvaldkonna hajusraamatu tehnoloogia rakendusi.
Mis on stabiilne krüptovara?
Erinevalt tagatiseta krüptovarast nagu bitcoin, mille väärtust mõjutab möödapääsmatult turu kõikumine, on stabiilne krüptovara selline krüptoraha, mille turuväärtust püütakse siduda mõne välise võrdlusalusega, näiteks traditsioonilise vääringuga. Stabiilse krüptovara emitendid loovad tavaliselt riikide võlakohustuste, muude suure likviidsusega varade ja sularaha reservi, et tagada stabiilse krüptovara väärtus ja selle sidumine.
Digitaalse tegevuskerksuse määrus
Kuna finantssektor sõltub digiprotsessidest ja -tarkvarast järjest enam, on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemide häirete ja ohtudega seotud riskid üha suuremad.
Digitaalse tegevuskerksuse määrusega tagatakse, et Euroopa finantssektor suudab tulla toime tõsiste tegevushäiretega. Määruses sätestatakse ühetaolised nõuded, mis käsitlevad finantssektoris tegutsevate ettevõtjate ja organisatsioonide ning neile IKTga seotud teenuseid (näiteks pilveplatvormid või andmeanalüüsiteenused) osutavate kriitilise tähtsusega kolmandate isikute võrgu- ja infosüsteemide turvalisust. Kõik ettevõtjad peavad tagama, et nad suudavad IKTga seotud häiretele ja ohtudele vastu pidada, neile reageerida ja neist taastuda.
Nõukogu ja parlamendi läbirääkijad jõudsid digitaalse tegevuskerksuse määruse suhtes esialgsele kokkuleppele 2022. aasta mais. Nõukogu võttis normid ametlikult vastu 2022. aasta novembris.
Digirahanduse strateegia raames töötab EL selle nimel, et kõrvaldada tõkked, mis on seotud hajusraamatu tehnoloogia (DLT) kasutamisega finantsturgudel.
Turgude integreerimise ja järelevalve pakett, mille Euroopa Komisjon esitas 2025. aasta detsembris, sisaldab meetmeid DLT laiema kasutamise toetamiseks ja finantsturgude toimimise parandamiseks kogu ELis.
Pakett tugineb olemasoleva DLT katsekorra kogemustele ja selle eesmärk on võimaldada turuosalistel väiksema vaevaga kasutada DLT-d finantsinstrumentidega kauplemisel ja arvelduses ning laiendada oma äritegevust.
Samuti püütakse sellega parandada ELi kapitaliturgude integratsiooni ja tõhusust, kohandades kehtivaid norme uute tehnoloogiatega ning säilitades samal ajal finantsstabiilsuse ja investorite kaitse meetmed.
