Välisasjade nõukogu (arenguküsimused) istung, 22.5.2018, 22. mai 2018

Peamised tulemused

ELi ja AKV riikide suhted pärast 2020. aastat

Ministrid võtsid kokku edusammud, mida on tehtud, et valmistada ette nõukogu otsus, millega antakse komisjonile luba alustada läbirääkimisi ELi tulevase partnerluse üle Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega.

Nõukogu tunnustas eesistujariik Bulgaariat suure töö eest asjaomastes nõukogu ettevalmistavates organites alates sellest, kui 2017. aasta detsembris avaldati komisjoni soovitus AKV riikidega tehtava koostöö olemasoleva raamistiku ajakohastamise kohta.

Nõukogu kinnitas oma eesmärki viimistleda läbirääkimisjuhised võimalikult kiiresti, et olla valmis alustama AKV partnerriikidega läbirääkimisi 2018. aasta augustis, nagu praeguses Cotonou lepingus on ette nähtud.

• Cotonou leping (taustteave)
• Euroopa Komisjon soovitab läbirääkimisjuhiste kavandit ajakohastatud partnerluse sõlmimiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega, 12. detsember 2017

ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond

Nõukogus arutati ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi küsimust. Ministrid tegid komisjoni ettekande alusel kokkuvõtte fondi rakendamisest, selle peamistest tulemustest ja finantsaspektide olukorrast.

8. mai 2018. aasta seisuga oli kokku lepitud 147 programmi suhtes kogusummas umbes 2,59 miljardit eurot, mis jaguneb kolme geograafilise piirkonna (Saheli ja Tšaadi järve piirkond, Aafrika Sarv ning Põhja-Aafrika piirkond) vahel. Fondi rahastavad nii EL kui ka üksikud liikmesriigid. Kokku ulatusid ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi vahendid 2017. aasta lõpus 3,39 miljardi euroni.

Välistegevuse rahastamisvahendite kasutamine

Ministrid arutasid välisabieelarvet ajavahemikuks 2021–2027, tuginedes komisjoni 2. mail esitatud ettepanekutele tulevase mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

Komisjon teeb ettepaneku eraldada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus oma välispoliitika rahastamiseks 123 miljardit eurot. See tähendab 26% tõusu võrreldes praeguse perioodiga.

Nõukogu on samuti võtnud vastu järeldused ELi välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise kohta 2016. aastal ning kõikide rahastamisallikate ja muude rakendusvahendite tõhusa kasutamise kohta, et soodustada kestlikku arengut.

• Komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku teabeleht välistegevuse kohta – „Naabrus ja maailm“
• Nõukogu järeldused ELi välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise kohta 2016. aastal
• Nõukogu järeldused „Investeerimine kestlikku arengusse“

Energia ja areng

Nõukogu võttis vastu järeldused selle kohta, kuidas säästva energia alane koostöö saab aidata ellu viia kestliku arengu tegevuskava aastani 2030.

Järeldustes rõhutatakse kolme peamist eesmärki energia ja arengu valdkonnas: energiale puuduliku juurdepääsu küsimuse käsitlemine; energiatõhususe ja taastuvenergia tootmise suurendamine; ning panustamine ülemaailmsesse kliimamuutuste vastasesse võitlusesse kooskõlas Pariisi kokkuleppega.