Välisasjade nõukogu, 21. september 2020

Peamised tulemused

Valgevene

Nõukogus peeti Valgevene teemal arvamuste vahetus, mille käigus korrati, et EL ei tunnusta augustis toimunud valimiste tulemusi, kuna valimised ei olnud vabad ega õiglased.

Ministrid märkisid Valgevene rahva meelekindlust ja püsivust repressioonide kiuste, väljendasid tugevat solidaarsust rahvaga tema demokraatlikes püüdlustes ning kutsusid üles korraldama OSCE järelevalve all uued, vabad ja õiglased valimised.

Me toetame kindlalt Valgevene rahva vaba ja demokraatlikku valikut oma riigi juhi ja tuleviku suhtes. Meil ei ole varjatud tegevuskava, me ei püüa sekkuda riigi siseasjadesse. Ainus, mida soovime, on riigisisene dialoog praeguse kriisi lahendamiseks ning vabad ja õiglased valimised.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Ministrid toetasid kindlalt Valgevene suveräänsust ja sõltumatust ning kutsusid kõiki rahvusvahelisi partnereid üles mitte sekkuma Valgevene siseasjadesse.

Arutati ka sanktsioonide küsimust ja ministrid kinnitasid taas poliitilist tahet võtta võimalikult kiiresti vastu uued piiravad meetmed.

Lõpetuseks käsitles nõukogu ka ELi üldiseid suhteid Valgevenega ning arutas sellega seoses täiendavat rahalist toetust, mida võiks anda kodanikuühiskonnale ja sõltumatule meediale.

Liibüa

Seejärel arutas nõukogu uuemaid arenguid Liibüas pärast seda, kui presidendi nõukogu eesistuja Fayez al-Serraj ja esindajatekoja spiiker Aguila Saleh andsid 21. augustil 2020 teada edasistest sammudest Liibüa kriisist väljumiseks.

Ministrid tegid kindlaks järgmised prioriteedid: saavutada ÜRO juhitava protsessi raames püsiv ja jätkusuutlik relvarahukokkulepe, kaotada kogu Liibüas naftablokaad ning alustada taas poliitilist dialoogi.

Samuti said ministrid arutada ÜRO relvaembargo rakendamiseks hiljuti algatatud operatsiooni IRINI tulemusi.

Lisaks võttis nõukogu vastu uued sanktsioonid, mis on suunatud kahe isiku ja kolme üksuse vastu, kes õõnestavad Liibüas rahu ja julgeolekut või rikuvad relvaembargot või inimõigusi.

Euroopa Liit ja Aafrika Liit

Pärast seda vahetati nõukogus arvamusi ELi suhete üle Aafrika Liidu partneritega ning selle üle, kuidas tihendada suhteid Aafrikaga keskmises ja pikas perspektiivis nii poliitilisest kui ka majanduslikust aspektist.

Ministrid otsustasid töötada välja ühised strateegilised prioriteedid, millega pannakse alus järgmisel kümnendil tehtavale koostööle, ning keskenduda käegakatsutavatele tulemustele nn Euroopa tiimi lähenemise vaimus.

Sellega seoses tehti nõukogule ka ülevaade Cotonou lepingu järgsete läbirääkimiste seisust.

Päevakajalised küsimused

Selle päevakorrapunkti all anti ministritele ülevaade olukorrast Venezuelas ja rahvusvahelise kontaktrühma viimatise koosoleku tulemustest. Ministrid olid ühel meelel, et rahvusvaheline üldsus peab tegema kõik, mis võimalik, et abistada Venezuela elanikke praegusele kriisile rahumeelse ja demokraatliku lahenduse leidmisel ning tegeleda elanikkonna kiireloomuliste vajadustega.

Seoses Venemaaga rääkis kõrge esindaja Aleksei Navalnõi mürgitamisest ning vajadusest viia kiiremas korras läbi rahvusvaheline uurimine, mis peaks olema täiesti läbipaistev ja toimuks koostöös Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooniga.

Ministrid tunnistasid keerulist olukorda Liibanonis ja kinnitasid oma solidaarsust Liibanoni rahvaga, rõhutades vajadust moodustada kiiresti uus valitsus.

Hiina küsimuses andis kõrge esindaja ministritele ülevaate 14. septembril toimunud ELi ja Hiina juhtide videokonverentsist, millel keskenduti investeeringuid käsitleva ulatusliku lepingu üle peetavate läbirääkimiste seisule ja inimõiguste olukorrale.

Seoses Türgiga käsitlesid ministrid Euroopa Ülemkogu kohtumise eel lühidalt olukorda Vahemere idaosas. Kuigi nad tunnustasid mõningaid hiljutisi positiivseid suundumusi, kutsusid nad Türgit üles pingete leevendamiseks uusi samme astuma.