Arenguministrite videokonverents, 23. november 2020

Peamised tulemused

Võlakergendus ja kestliku arengu eesmärgid

ELi arenguministrid arutasid võlakergenduse, investeeringute ja kestliku arengu eesmärkide küsimusi, eelkõige seoses ülemaailmse reageerimisega COVID-19 kriisile ja taastumispüüdlustega.

Me peame vältima olukorda, kus mõned maksejõuetud riigid võivad vallandada ulatusliku võlakriisi, millel on veelgi laastavamad tagajärjed maailmamajandusele. Vaja on kiiret tegutsemist ja aeg hakkab ümber saama. Hästi hallatud võlakergendus on meie kõigi huvides.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Ministrid võtsid teadmiseks asjaolu, et paljud jätkusuutmatu võlakoormusega riigid, sealhulgas mõned keskmiste tuludega riigid, kellel on praegu suur võlakoormus, kannatavad COVID-19 pandeemia mõju tõttu veelgi enam. Ministrid leppisid kokku, et vältida tuleks olukorda, kus maksejõuetud riigid võivad vallandada ulatusliku võlakriisi.

Arutelus osales Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektor Kristalina Georgieva Ta rõhutas kogu maailmas toimuva võla suurenemise ulatust ja olemust ning pandeemia mõju ja sellest tuleneva majandusliku kahju ohtlikku koostoimet.

Arutelus osalesid ka Euroopa Investeerimispanga (EIP) ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) presidendid ja Pariisi Klubi esimees.

Ministrid arutasid ka seda, kuidas Euroopa tiim, kuhu kuuluvad EL, selle liikmesriigid, nende diplomaatiline võrgustik, finantseerimisasutused, sealhulgas riiklikud arengupangad, ja rakendusasutused, samuti Euroopa Investeerimispank ja EBRD, saaks kõige paremini täiendada võlakergenduseks mitmepoolselt ja riikide tasandil tehtavaid jõupingutusi ning toetada partnerriike vastupidava, kestliku ja keskkonnahoidliku majanduse taastamise ettevalmistamisel.

Kõrge esindaja teatas, et EL eraldab Rahvusvahelise Valuutafondi katastroofiohu piiramise ja vähendamise usaldusfondi 183 miljonit eurot eelarvepoliitilise manööverdamisruumi vabastamiseks 29 riigis, mis teeb EList suurima toetaja.

Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine

Seejärel arutasid ELi arenguministrid, kuidas edendada soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist kogu välistegevuses, pidades silmas tulevast, 25. novembril 2020 avaldatavat ühisteatist, milles käsitletakse ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmandat tegevuskava, mis on ambitsioonikas kava soolise võrdõiguslikkuse tugevdamiseks ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks ELi välistegevuses.

Ministrid saatsid tugeva signaali, et EL on kindlalt otsustanud oma jõupingutusi kiirendada ning kaitsta ja edendada naiste ja tütarlaste inimõigusi, tehes tööd kõigis ELi välistegevuse valdkondades, sealhulgas kaubanduse, rohelise kokkuleppe ning naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskava valdkonnas.

Ministrid leppisid kokku, et EL peaks olema jätkuvalt eeskujuks ning asetama konkreetsete meetmete abil naiste ja tütarlaste õigused, kaitse ja hääle kogu maailmas esiplaanile ja kesksele kohale.

Muud küsimused

Ministreid teavitati praegusest olukorrast seoses läbirääkimistega Cotonou lepingu järgse lepingu üle, mis on kaasaegne ja laiaulatuslik leping, mis oleks aluseks ELi ja AKV partnerriikide tulevastele suhetele Sahara-taguses Aafrikas, Kariibi mere piirkonnas ja Vaikse ookeani piirkonnas. Läbirääkimised on jõudmas viimasesse etappi.

Neile anti teavet ka naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi ning ELi arengukoostöö väljavaadete kohta Tansaanias.

Seoses videokonverentsiga kiitis nõukogu kirjaliku menetluse teel heaks järeldused, mis käsitlevad kontrollikoja eriaruannet nr 14/2020 Keeniale antava ELi arenguabi kohta.

• Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 14/2020 „ELi arenguabi Keeniale“ – Nõukogu järeldused (20. november 2020)