Välisministrite videokonverents, 19. november 2020

Peamised tulemused

Päevakajalised küsimused

Olukord Valgevenes halveneb jätkuvalt; riigi repressioonid inimeste vastu ei ole lõppenud. Täna leppisime kokku, et teeme ettevalmistusi järgmiseks sanktsioonietapiks, et reageerida ametivõimude jõhkrusele ja toetada Valgevene rahva demokraatlikke õigusi.

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

ELi välisministrid arutasid halvenevat olukorda Valgevenes ja jätkuvaid repressioone meeleavaldajate vastu ning leppisid kokku jätkata kolmanda sanktsioonide paketiga.

See oli ka ministrite esimene võimalus vahetada arvamusi Ameerika Ühendriikide 2020. aasta valimiste tulemuste ja Atlandi-üleste suhete üldise suuna üle. Viimast käsitlevad arutelud jätkuvad ministrite tasandil 7. detsembril.

Samuti käsitleti 23.–24. novembril toimuvat Afganistani 2020. aasta rahvusvahelist rahastajate konverentsi. Kõrge esindaja rõhutas ELi valmisolekut anda positiivne tõuge Afganistani rahuprotsessile ning saata rahaliste lubaduste kaudu selgeid solidaarsussõnumeid Afganistani rahvale.

• Afganistani-teemaline konverents 2020

Ministritel oli samuti võimalus arutada olukorda Mägi-Karabahhis, mille kohta EL tegi avalduse, milles tuletati meelde selle konflikti lahendamise tähtsust ning ELi valmisolekut täita oma osa jõupingutustes saavutada meie naabruses asuvas olulises piirkonnas püsiv rahu.

• Mägi-Karabahh: kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldus

Seejärel teavitas kõrge esindaja ministreid Liibüast, kus tehakse julgustavaid samme, kuid olukord on endiselt ebakindel, ning Etioopiast. Mis puudutab olukorda Tigray piirkonnas, siis ministrid tundsid sügavat muret etnilise vägivalla, väidetavate julmuste ja inimõiguste rikkumiste pärast ning kutsusid kõiki osapooli üles hoiduma vägivallast ja pöörduma tagasi dialoogi juurde.

Lõpetuseks arutasid ministrid olukorra edasist halvenemist Vahemere idaosas ning kinnitasid taas ELi solidaarsust Küprose ja Kreekaga. Leiti, et Türgi hiljutised Küprosega seotud meetmed ja avaldused on ÜRO resolutsioonidega vastuolus ja teravdavad pingeid veelgi.

Mitmepoolsus

Ministrid arutasid, kuidas EL saab aidata kaitsta ja ajakohastada mitmepoolset süsteemi, et selle abil saaks tõhustada koostööd üleilmsete probleemide lahendamisel ja toetada reforme valdkondades, kus seda on vaja. Lisaks andsid ministrid suuniseid selle kohta, kuidas EL saaks kõige paremini edendada oma väärtusi ja huve mitmepoolsetel foorumitel.

Tänane arutelu on aluseks eelseisvale tööle 2021. aasta esimeseks poolaastaks kavandatud kõrge esindaja ja komisjoni ühisteatisega, milles käsitletakse ELi panuse suurendamist reeglitel põhinevasse mitmepoolsusesse.

Muud küsimused

Videokonverentsi raames vahetasid ministrid arvamusi Palestiina välisministri Riyad al-Malikiga Palestiina olukorra, Lähis-Ida rahuprotsessi ja kahepoolsete suhete üle.

Ministrid pidasid tervitatavaks eelkõige Palestiina omavalitsuse hiljutist otsust taasalustada koostööd ja dialoogi Iisraeliga, kinnitasid veel kord, et EL toetab läbirääkimiste teel saavutatud kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevat lahendust ning arutasid, kuidas EL saaks aidata luua paremad tingimused läbirääkimiste taasalustamiseks iisraellaste ja palestiinlaste vahel.

Enne videokonverentsi kiitis nõukogu heaks inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024), mis sisaldab ELi peamisi prioriteete selle kohta, kuidas edendada ja kaitsta inimõigusi ja demokraatiat meie välistegevuse kaudu.

• Nõukogu kiitis heaks järeldused ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024) kohta