"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Välisasjade nõukogu (kaitseküsimused), 16. november 2021
Peamised tulemused
Strateegiline kompass
15. novembril vahetasid ELi välis- ja kaitseministrid ühisel istungil arvamusi ELi strateegilise kompassi esimese kavandi üle, mille eesmärk on anda järgmiseks 5–10 aastaks selgeid poliitilisi ja strateegilisi suuniseid seoses ELi lähenemisega julgeolekule ja kaitsele ning tugevdada ELi rolli ülemaailmse julgeoleku tagajana.
Tuginedes põhjalikule ohuanalüüsile, sätestatakse strateegilises kompassis konkreetsed meetmed ja nendega seotud ajakavad, mis hõlmavad mitmesuguseid valdkondi alates ühisest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast kuni küber- ja hübriidohtude, desinformatsiooni, võimete arendamise ja partnerlusteni.
Täpsemalt kirjeldatakse kompassis, miks meil on vaja tugevamat liitu, mis on suuteline kaitsma oma kodanikke ning eurooplaste väärtusi ja huve. See suurendab ELi strateegilist vastutust ehk autonoomiat ning võimet teha partneritega koostööd, et kaitsta meie väärtusi ja huve.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Kompass leidis laialdast toetust. Ministrid väljendasid oma valmisolekut töötada selle nimel, et võtta 2022. aasta märtsis vastu kompassi lõplik versioon.
Kõrge esindaja rõhutas, et liikmesriigid toetasid lähenemisviisi kaitsevõimele, milles käsitletakse hübriidprobleeme ja koostööd partneritega. Ministrid rõhutasid, et ELi lähenemisviis peab täiendama NATOt ja olema sellele kasulik, vältides mõlema poole jaoks dubleerimist ja tagades sidususe.
Päevakajalised küsimused
Kõrge esindaja Josep Borrell andis 16. novembril ELi kaitseministritele ülevaate päevakajalistest küsimustest, hinnates mitmeid hiljutisi suundumusi.
Kõigepealt anti nõukogule ajakohastatud teavet operatsiooni EUFOR Althea kohta pärast selle volituste hiljutist uuendamist ÜRO Julgeolekunõukogu poolt. Nõukogu võttis hiljuti Euroopa rahutagamisrahastu raames vastu meetme, mille kaudu EL tarnib 68 meditsiini- ja transpordisõidukit ning 150 metallidetektorit, et aidata Bosnial ja Hertsegoviinal 2027. aastaks miinidest täielikult vabaneda.
Ministreid teavitati ka sammudest, mida astutakse koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni kasutamiseks väljaspool Guinea lahte. India ja Vaikse ookeani piirkonnas võiks juba järgmisel aastal luua uue konkreetse huvipakkuva merepiirkonna.
Seejärel käsitles nõukogu edenemist sõjaväelise liikuvuse valdkonnas, kus on astutud konkreetseid samme regulatiivsete küsimuste ja taristu osas, ning arutas Valgevene teemat. Viimase puhul rõhutas kõrge esindaja, et tegemist ei ole rändekriisiga ning et EL reageerib kõigi enda käsutuses olevate vahenditega.
ELi väljaõppemissioonid
Nõukogus toimus arvamuste vahetus ELi nelja väljaõppemissiooni üle Malis, Somaalias, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Mosambiigis ning võimalike viiside üle nende tõhususe suurendamiseks.
Alaline struktureeritud koostöö (PESCO)
Nõukogu võttis vastu otsuse, millega ajakohastatakse ELi alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames elluviidavate projektide loetelu. Selle tulemusena lisatakse alates 2017. aasta detsembrist PESCO raames arendatavale 46 olemasolevale projektile 14 uut projekti.
Mitteametlikul töölõunal vahetasid ministrid arvamusi NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga ELi ja NATO koostöö uute valdkondade üle, nagu vastupanuvõime, kliima ja kaitse ning kujunemisjärgus ja lõhkuvad tehnoloogiad. Lepiti kokku, et lähikuudel töötatakse välja uus ühisdeklaratsioon ELi ja NATO koostöö kohta.
Euroopa Kaitseagentuuri juhtnõukogu
Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) ministrite tasandi juhtnõukogu kohtus enne nõukogu istungit, et kiita heaks EDA 2022. aasta üldeelarve summas 38 miljonit eurot ning arutada EDA volitusi pidada läbirääkimisi halduskokkuleppe sõlmimiseks USA kaitseministeeriumiga ning seda, kuidas tugevdada EDA rolli kaitseinnovatsiooni edendamisel.
Täpsemalt kirjeldatakse kompassis, miks meil on vaja tugevamat liitu, mis on suuteline kaitsma oma kodanikke ning eurooplaste väärtusi ja huve. See suurendab ELi strateegilist vastutust ehk autonoomiat ning võimet teha partneritega koostööd, et kaitsta meie väärtusi ja huve.