"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Õigusaktide pakett „Demokraatia ja valimiste usaldusväärsuse tugevdamine“
Ministrid pidasid avalikul istungil poliitilise mõttevahetuse demokraatia ja valimiste usaldusväärsuse tugevdamist käsitleva õigusaktide paketi üle, mille Euroopa Komisjon esitas 25. novembril 2021.
Pakett sisaldab seadusandlikke ettepanekuid, mis käsitlevad poliitreklaami läbipaistvust, Euroopa tasandi erakondade põhikirja ja rahastamist ning liikmesriigis elavate, kuid selle riigi kodakondsuseta kodanike õigusi Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel.
Selle õigusaktide paketi eesmärk on tagada vabad ja õiglased valimised ja avatud avalik arutelu, suurendada digimaailma vastutust ning paremini kaitsta meie demokraatiat ja valimisprotsesse sekkumis- ja teabega manipuleerimise katsete eest.
Eesmärk on võtta see seadusandlik pakett vastu ja rakendada see aegsasti enne 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi.
Aruteludes keskenduti läbipaistvuse suurendamisele ja Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamise reguleerimisele, Euroopa tasandi erakondade rollile, nähtavusele ja tegevusele seoses liikmesriikides peetavate avalike aruteludega ning liikmesriigis elavate, kuid selle riigi kodakondsuseta kodanike hääleõigusele, samuti poliitreklaamile, eelkõige digikeskkonnas.
Eesistujariigil on kaks eesmärki: teha kindlaks, kuidas suurendada kodanike osalemist Euroopa demokraatlikus protsessis ning kuidas kohandada meie õigusloomevahendeid, võttes arvesse valimisprotsesse ähvardavaid uusi ohte, eelkõige teabega manipuleerimist ja välissekkumist.
Clément Beaune, Euroopa asjade eest vastutav riigiminister
Eesistujariik Prantsusmaa teavitas nõukogu Euroopa tuleviku konverentsi seisust, sealhulgas viimastest arengutest ja väljavaadetest.
Ministritel oli eelkõige võimalus vahetada arvamusi riiklike konsultatsioonide korraldamise ja Euroopa kodanike paneelarutelude esimeste soovituste üle. Paneelarutelud jätkuvad pärast 21.–22. jaanuaril toimuvat täiskogu.
Sõltuvalt epidemioloogilise olukorra arengust viiakse paneelarutelude raames tehtav töö lõpule eeldatavasti 2022. aasta veebruari lõpuks, kusjuures täiskogu istungid on kavandatud märtsiks ja aprilliks. Eesistujariik Prantsusmaa kava kohaselt teevad kolme institutsiooni juhid konverentsist poliitilise kokkuvõtte 9. mail.
Ministrid vahetasid arvamusi terviseolukorra ning riikide tasandil võetud meetmete üle ning tegid kokkuvõtte koordineerimisest ELi tasandil.
Deltavariandi jätkuv ja omikronvariandi kiire levik on endiselt murettekitav. Seetõttu peaksid vaktsineerimiskampaaniad, sealhulgas tõhustusdooside manustamine, kiiremas korras jätkuma. Samuti on oluline tegeleda vaktsiinikõhkluse ja desinformatsiooniga.
Üldasjade nõukogu istungil võeti vastu muudetud soovitus Euroopa Liidus reisimise kohta. Selles muudetud soovituses võetakse arvesse vaktsineerimise edenemist ja omikronvariandi laia levikut ning see kajastab lähenemisviisi muutust. Kui varasemalt lähtuti igas piirkonnas valitsevast epidemioloogilisest olukorrast, siis nüüd kasutatakse iga reisija staatusel põhinevat individuaalset lähenemist.
Kolmandatest riikidest Euroopa Liitu reisimist käsitleva soovituse muutmise üle arutelud veel jätkuvad.
Nõukogu viitas ka rahvusvahelisele solidaarsusele, sest pandeemiast saab võitu üksnes usaldusel ja vastastikusel abistamisel põhineva ülemaailmse koostööga. Euroopa Liit on maailma suurim vaktsiinide eksportija ja doonor. Nõukogu kordas Euroopa Liidu soovi suurendada toetust kõige enam abi vajavatele riikidele, eelkõige Aafrikas, nii jätkuva Euroopa toetuse andmisega COVAXile kui ka kahepoolsel alusel koostöös partneritega.
Ühine lähenemine COVID-19-ga seotud reisipiirangutele ELis (kuni 13. detsembrini 2022) (Infograafik)
Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi suhted
Euroopa asjade ministrid arutasid Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelisi suhteid.
Nad viitasid Ühendkuningriigiga käimas olevatele läbirääkimistele, mille eesmärk on leida Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli raames praktilised lahendused konkreetsetele rakendamisega seotud raskustele, mida Põhja-Iirimaa elanikud on kogenud. Nad käsitlesid ka erinevusi, mis eksisteerivad endiselt väljaastumislepingu rakendamisel seoses kodanike õigustega, ning kaubandus- ja koostöölepingu rakendamisega seotud probleeme, eelkõige seoses kalanduse ja ausa konkurentsiga. Lõpetuseks tegid ministrid kokkuvõtte Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel käimas olevatest läbirääkimistest Gibraltari üle.
Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič andis ministritele ülevaate viimastest arengutest neis küsimustes ning asjade seisust pärast oma kohtumist Liz Trussiga 24. jaanuaril.
Ministrid kinnitasid taas liikmesriikide ühtsust ja oma kindlat toetust Euroopa Komisjoni võetud lähenemisviisile.
Eesistujariik püüab säilitada liikmesriikide ühtsuse põhimõtete osas, millest on seni juhindutud suhetes Ühendkuningriigiga, ning tagada, et Ühendkuningriik täidab täielikult oma kohustusi. Sellega seoses võttis eesistujariik teadmiseks liikmesriikide toetuse soovile leida pragmaatilised lahendused kaubavahetuse hõlbustamiseks Põhja-Iirimaaga kooskõlas liiduga sõlmitud lepingutega ning vajaduse jätkuvalt tagada kaubandus- ja koostöölepingu nõuetekohane rakendamine.
Clément Beaune, Euroopa asjade eest vastutav riigiminister
Eesistujariigil on kaks eesmärki: teha kindlaks, kuidas suurendada kodanike osalemist Euroopa demokraatlikus protsessis ning kuidas kohandada meie õigusloomevahendeid, võttes arvesse valimisprotsesse ähvardavaid uusi ohte, eelkõige teabega manipuleerimist ja välissekkumist.
